Shákárim Qudaıberdiuly
Shákárim Qudaıberdiuly (11 shilde (23 shilde) 1858 - 2 qazan 1931) – aqyn, jazýshy, fılosof, tarıhshy, kompozıtor. Abaımen zamandas ári inisi, ári ol negizin salǵan realısik ádebıet dástúrlerin alǵa aparýshy izbasary. Ózi ómir súrgen ortanyń qoǵamdyq - saıası jáne áleýmettik syr - sıpattaryn kóre bilýde, qoǵam men adam tabıǵatyndaǵy kemshilikterdi zerdeleýde, týǵan halqyna túzý jol kórsetýde Qudaıberdiuly Abaı baǵytyn ustandy. Shákárimniń ákesi Qudaıberdi Qunanbaıdyń Kúńke degen báıbishesinen týǵan, ıaǵnı Abaıdyń týǵan aǵasy. Shákárim bes jasynda aýyl moldasyna oqýǵa beriledi de onda jeti jasyna deıin oqıdy.
Jeti jasynda ákesinen jetim qalǵan ol budan bylaıǵy kezde Abaıdyń tikeleı tárbıesinde bolady. Ósken ortasynyń asa baı dástúrleri men Abaı aǵasynyń tárbıesi tabıǵatynan zerek Shákárimniń jetimdik kórmeı ósýine ǵana emes, onyń talanty aqyn, parasatty oı ıesi bolýyna da zor yqpal jasady. Shákárimniń ózi keıinirek bylaı dep jazady: «Ákemizdiń bir sheshesinen týǵan Ibrahım myrza, qazaq ishinde Abaı dep ataıdy, sol kisi musylmansha Hám oryssha ǵylymǵa júırik Hám Allanyń bergen aqyly da búl qazaqtan bólek dana kisi edi, erjetken soń sol kisiden taǵlym alyp, ár túrli kitaptaryn oqyp, nasıhatyn tyńdap, azǵana ǵylymnyń sáýlesin sezdim». Kezinde arnaıy oqý oryndarynda oqyp bilim almasa da, ez betinshe izdenip jáne Abaı aǵasynyń jetekshiligimen jan saraıyn baıytqan Qudaıberdiuly zamanynda qazaq arasyndaǵy asa bilimdar adamdardyń biri boldy. Arab, parsy, túrik, orys tilderin jetik bildi. Ol adamdar ómirin jaqsartýǵa tyrysqan ǵalymdardy mysalǵa keltiredi. Olardyń keıbireýleri adam ómiri jaratqan ıesin tanýmen túzeledi dese, keıbireýleri úkimet joıylsa, árkim óz betimen ómir súrse túzeledi dedi. Al, bireýler oqý - bilimmen, halyqty aǵartýmen adam ómiri túzeledi dedi. Bireýleri baı, kedeıdi teńeýmen túzeledi dese, bireýleri tárbıemen túzeýge bolady dedi. Ómirdiń ózi — tirshilik talasy. Sondyqtan adam ómirin jaratylystyń ózi solaı jaratqan, birin - biri jep, talap, talasyp ómir súrmek degender de bolǵan. Shákárimniń ózi bul ıdeıalardyń eshqaısysy adam jaratylysyn ózgerte almaıtynyna senimdi boldy.
Mazmuny
1. Ómirbaıany
2. Resmı aqtalýy
3. Shyǵarmashylyǵy
o 3. 1Shyǵarmalary
o 3. 2Ánderi
3. 2. 1Oryndaýshylar
4. Shákárim jáne Abaı
5. Aqyn jáne halyq
6. Aǵartýshylyq lırıkasy
7. Shákárim jáne álem ádebıeti
8. Lırıkasy
9. Poemalary
10. Prozalyq shyǵarmalary
11. Óleńderi
12. Derekkózder
13. Syrtqy siltemeler
Ómirbaıany
Shákárim Qudaıberdiuly qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy, Abaı aýdanyndaǵy, Shyńǵystaý bókterinde 1858 jyly, 11 shilde kúni dúnıege keledi. Arǵyn taıpasynyń Tobyqty rýynan shyqqan. Shákárimniń ákesi Qudaıberdi erte qaıtys bolady. Bul kezde Shákárim Qudaıberdiuly jeti jasta edi. Alpaýyt atasy Qunanbaıdyń tárbıesine alynǵan Shákárim jetimdik taýqymetin tartpasa da, áke qazasy jany názik, kókiregi sezimdi balaǵa ońaı soqpaǵanǵa uqsaıdy. Sol tusta tebirengen balaýsa júrekten alǵash joqtaý, jyr óleń de kózdiń jasymen birge quıylady. Biraq qazaqta eki aýyz óleńdi kim shyǵarmaıdy? Jas balanyń jańaǵy talaby ómir kúıbeńiniń kúldi - kómeshine aldanyp qalyp qoıar ma edi, qaıter edi, eger Shákárim Qunanbaıdaǵy erke totaı qalpynan tez aýysyp, Abaı tárbıesine kóshpese.
«Mutylǵannyń ómiri» atty avtobıografıalyq óleńinde Shákárim Qudaıberdiuly bes jasynda aýyl mollasynan sabaq ala bastaǵanyn jazady. Áıteýir, tórt - bes jyl kóleminde qara tanyp shyqsa kerek. Budan keıin esh mektep oqýynan ótpese de, bylaıǵy ómiri de óner - bilim qýǵan jastyń ósý jolyn ańǵartady. Dombyra tartý, garmonda oınaý, qarshyǵa, búrkit baýlyp, saıatshylyq, jasaý, sýret salý, óleń jazý, ǵylymǵa qumarlaný, qaltasyndaǵy saǵatynyń mehanızmine deıin aqtaryp - tóńkerip otyryp, toqtap qalsa, ózi júrgizip alatyn miniskerlikke tóselý, kıimdi ózinshe tigip kıinýi — mine, bunyń, bári segiz qyrly, bir syrly adamnyń qolynan ǵana keletin is. Bir saılaý merzimi bolys ta bolyp kóredi. Artynsha ol «eriksiz jemtik shoqydym», «ar ketip, aıla jamyldym» dep opynady, ulyq bolýdy dáreje kórip, oqyǵanyna ókinedi, sýsaǵan ǵylymnan jyraqtaǵanyna nalıdy.
Biraq Shákárim ózin minegende keıingi jasqa sabaq bolsyn deıdi. Muny umytpaýymyz kerek. Áıtpese el jumysyna aralasý oǵan óz tusyndaǵy koǵamnyń tamyryn basyp, syrqatyn anyqtap alýyna kómektesti. Tvorchestvosynan da múlde qol úzip ketpegen. Ustazy Abaıdyń tapsyrmasy boıynsha, shejiremen aınalysady, jıyrma besinde «Qazaqtyń túp atasy» degen eńbek týǵyzady, óleńin de jaza beredi, «ǵylymnan edim jalańash» dese de, qyryq jasqa deıin ol orys, túrik, arab, parsy tilin úırenip, «fılosof - oıshyl jazǵanyn synaýǵa» bet burady.
Shákárim Qudaıberdiuly — óz betimen bilim alyp ósken adam. Árıne, jetekshisi Abaı bolǵan. Dúnıege kózqarasy da Abaı yqpalymen qalyptasqan. Abaıdyń aqyndyqqa múlde den qoıǵan shaǵy 1886 - 89 jyldar shamasy ekeni málim. Bul kezde uly aqyn qyryqtyń ústine shyqsa, shákirti Shákárim de oǵan serik bolarlyq jasqa keldi. Jıyrmany ortalap tastady. Sondyqtan Shákárim ótken Abaı mektep - ýnıversıtetiniń programmasynda qandaı «pánder» oqylǵanyn aldymen onyń muǵalimi ustanǵan ádebıetten bilemiz. Muhtar Áýezov zertteýi boıynsha, Abaı «Orystyń belgili jazýshylarynan: Pýshkın, Lermontov, Tolstoı, Saltykov - Shedrın, Nekrasov: synshyl - oıshyl demokrattardan: Belınskıı, Gersen, Baıron, fılosof bilgishterden: Spenser, Spınoza, Lúıs, Darvın, Dreper sıaqty talaılardy oqyǵan». (Shyǵarmalar, 12 tomdyq. — 286 - bet).
Endi Shákárim Qudaıberdiuly óz tarapynan izdenip oqyǵan ǵylymı qaınarlarǵa kelsek, bul týraly 1911 jyly Orynbor qalasynda basylyp shyqqan «Túrik, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresi kitabynda ol bylaı dep jazady: «Okyǵan kitaptarymnyń musylmanshasy: tábrı — tarıhı ǵumýmı, tarıhı ǵusmanı, tarıh antshar alaslam, Nájıp Ǵasymbektiń túrik tarıhy, Ábý Alǵazy Bahadýr hannyń jazǵan shájire túrik jáne hár túrli kitaptardan alynǵan sózder; Oryssha kitaptardan okyǵanym: Radlovtyń uıǵyr týraly, Arıstovtyń túrki násili týraly, dúnıedegi hár túrli jurttyń shejirelerinen orysshaǵa kóshirilgen sózderi. Onyń ishindegi túriktiń eń eski zamanyndaǵy shejire kitaptary Qutadqý bilik, Qoshý chıdam degen kitaptardyń sózi. Jáne arab - parsy - rým - eýropa jazýshylarynyń sózi» (2 - bet).
Shákárim Qudaıberdiuly kitaptardy oqyǵanda adam jáne álem syryn bilmek úshin oqıdy. Jan ne? Din ne? Barsha ǵalam qalaı jaralǵan? Mine, osy suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Jáne sonyń bárin ol «noqtasyz oımen tekserdim» deıdi. Osy oımen Mekkege barǵanyn da aıtady. Stambul kitaphanasynda on úsh kún otyrady. Bul — 1905 - 1906 jyldar shamasy.
Shákárim Qudaıberdiuly dinmen juldyzy jarasa bermegenin dál osy arada aıtýymyz kerek. Ras, qudaıǵa sengen. Biraq «talaı dindi tekserdim, eshbiri mıǵa syıǵan joq» deıtin de Shákárim. Teginde, ol dúnıege kózqarasy jaǵynan ateızmge oıysatyndaı. Óıtkeni «álemde joǵalǵan eshbir zat joq, túrlenedi oıla, shyraq» dep eshbir qosý, alýsyz materıalısik oı qozǵaıtyn da Shákárim Qudaıberdiuly ǵoı.
Shákárim Qudaıberdiuly óz halqy aldyndaǵy úlken eńbeginiń biri — uly orys halqymen týystasý, dostasý, onyń uly mádenıetin ıgerý jolyndaǵy Abaı dástúrine árqashan berik bolǵandyǵy. «Orys qoı endi atamyz, jaqsylyq sonan tatamyz» degen pikirden ol aınymaǵan. Orys mádenıetin sózben ǵana emes, isimen de nasıhattaǵan ol 1908 jyly A. S. Pýshkınniń «Dýbrovskıı», «Boran» shyǵarmalaryn óleń túrinde aýdarady. Prozalyq shyǵarmanyń poetıkalyq shyǵarmaǵa aınalýy dúnıe júzi ádebıetinde sırek ushyrasatyn qubylys ekenin de aıta ketýimiz kerek. Shákárim Qudaıberdiuly bul arada halqynyń basym bóliginiń hat tanylmaıtyndyǵyn eskerip, jattaýǵa qolaıly óleń formasyna ádeıi júgingen. Ásirese, Lev Tolstoı ýaǵyzdaǵan ádilet, ar joly qazaq aqynynyń kókeıine qona ketedi. Ol uly jazýshynyń shyǵarmalaryn aýdarady, oǵan hat jazyp, aqyl - keńes suraıdy.
Osy Tolstoı iliminiń áseri me, álde ne, 1908 jyly Shákárim Qudaıberdiuly saharada sırek kezdesetin minez kórsetip, elsizge shyǵady, ózi «saıat qora» dep ataǵan úıde japadan - jalǵyz, semásyz turady. Sonda da ol halqynan rýhanı bólektengen joq, qajydan qaıtqandaǵy atasy Qunanbaı qusap shymyldyq quryp, jaryq dúnıeni tárk etpeıdi, óleńin jazyp, álem oqıǵalaryna ún qosyp otyrady.
Shákárim Qudaıberdiuly 1917 jylǵy revolúsıa tańyn jarqyn úmitpen qýana qarsy aldy. Oǵan kýá — «Bostandyq týy jarqyrap», «Bostandyq tańy atty» degen revolúsıaǵa arnaǵan jyrlary. Keıde adasyp, dos qaısy, dushpan qaısy ekenin aıyra almaı qalǵan kezderi de bolady. 1918 jyldyń basynda ol alashordashylardyń shaqyrýymen Semeıge keledi. Jolshybaı «Semeıdi qyzyl alǵanyn» estip barady. Bul 1918 jyldyń aqpany. Alashordashylar Shákárimdi syrtynan sot etip saılaǵan eken, oıynda esh nárse joq aqyn kóne salady. Biraq kóp uzamaı, sol 1918 jylǵy maýsymda, Semeıdi aqtar kaıta basyp alady. «Oǵan taǵy qul boldyq, satylǵan malmen pul boldyq» dep, aqtardan kóńili qalǵan aqyn eline oralady. Sol jylǵy kúzde ol taǵy da Semeıdiń qum kóshesin taptaıdy. Osynda Orynbordan qashqan Alashorda «úkimeti» kóship kelip, óz bedelin ósirýdiń bir amaly esebinde aqyndy qalaǵa shaqyrtqan eken. Bul joly Shákárimniń «Alashorda bir bólek, qaýymnyń oıy ózgerek ekenine ábden kózi jetedi de, eskilikti qaıta jańǵyrtqysy kelgenderge narazylyq bildirip, eline tartyp otyrady. Ol aýylda júrip te aqtardyń salǵan oıranynyń kýási bolady. «Qalaǵa qyzyl ornyǵyp, ádilet atty jol shyǵyp, aıtylǵan boran ótti tez» dep qýana qorytady.
Keıin Shákárim Qudaıberdiuly osy bir alasapyran kezinde az ýaqyt bolsa da adasýy onyń bylaıǵy taǵdyryna aýyr tıdi. Ol revolúsıoner bola alǵan joq. Aǵartýshy, demokrat óresinde qalyp qoıdy. Sóıtse de qart aqyn revolúsıany jarqyn jyrymen qarsy aldy. Alashordadan tez qol úzdi. Sovet ókimetiniń ornaýyn ádilet jolynyń jeńisi dep bildi. Osynyń bári obektıvti, ádil baǵasyn alýy tıis edi. Biraq ony jeke adamǵa tabynýshylyqtyń qyrsyǵy istetpedi.
Shákárim Qudaıberdiuly taǵy da óziniń «saıat qora» atalatyn jyraqtaǵy mekenine ketse de, dushpandary oǵan tynyshtyq bermedi. Moldalar Shákárimdi «din buzar» dep aıyptady. Baı - jýandar «aljydy» dep laqap taratty. Aýyldyń belsendisi eskishil dep ósektedi.
1931 jyl. Kúzdiń surǵylt kúni. Osynyń aldynda ǵana bandymen baılanysy bar degen kinámen ustalǵan jerinen bosanyp, aqtalyp shyqqan, bul kezde jetpistiń úsheýine kelgen Shákárim Kudaıberdıev aýdan ortalyǵyna bet alady. Sol kezde myltyq daýsy gúrs ete túsedi. Qaperinde eshteńe joq qart ıyǵynan oq tıip, attan qulaıdy. Bir zamat kózin ashsa, OGPÝ qyzmetkeri Qarasartov janyna ertken Halıtov degen mılısıoneri bar, qasynda tur eken. Shákárim Qudaıberdiuly olardan aýdan ortalyǵyndaǵy aýrýhanaǵa jetkizýdi ótinedi. Jaýap ornyna myltyq taǵy da shańq ete qalady. Myltyq tútini tarqaǵanda, Shákárim Qudaıberdiuly bul dúnıede joq edi.
Jeti jasynda ákesinen jetim qalǵan ol budan bylaıǵy kezde Abaıdyń tikeleı tárbıesinde bolady. Ósken ortasynyń asa baı dástúrleri men Abaı aǵasynyń tárbıesi tabıǵatynan zerek Shákárimniń jetimdik kórmeı ósýine ǵana emes, onyń talanty aqyn, parasatty oı ıesi bolýyna da zor yqpal jasady. Shákárimniń ózi keıinirek bylaı dep jazady: «Ákemizdiń bir sheshesinen týǵan Ibrahım myrza, qazaq ishinde Abaı dep ataıdy, sol kisi musylmansha Hám oryssha ǵylymǵa júırik Hám Allanyń bergen aqyly da búl qazaqtan bólek dana kisi edi, erjetken soń sol kisiden taǵlym alyp, ár túrli kitaptaryn oqyp, nasıhatyn tyńdap, azǵana ǵylymnyń sáýlesin sezdim». Kezinde arnaıy oqý oryndarynda oqyp bilim almasa da, ez betinshe izdenip jáne Abaı aǵasynyń jetekshiligimen jan saraıyn baıytqan Qudaıberdiuly zamanynda qazaq arasyndaǵy asa bilimdar adamdardyń biri boldy. Arab, parsy, túrik, orys tilderin jetik bildi. Ol adamdar ómirin jaqsartýǵa tyrysqan ǵalymdardy mysalǵa keltiredi. Olardyń keıbireýleri adam ómiri jaratqan ıesin tanýmen túzeledi dese, keıbireýleri úkimet joıylsa, árkim óz betimen ómir súrse túzeledi dedi. Al, bireýler oqý - bilimmen, halyqty aǵartýmen adam ómiri túzeledi dedi. Bireýleri baı, kedeıdi teńeýmen túzeledi dese, bireýleri tárbıemen túzeýge bolady dedi. Ómirdiń ózi — tirshilik talasy. Sondyqtan adam ómirin jaratylystyń ózi solaı jaratqan, birin - biri jep, talap, talasyp ómir súrmek degender de bolǵan. Shákárimniń ózi bul ıdeıalardyń eshqaısysy adam jaratylysyn ózgerte almaıtynyna senimdi boldy.
Mazmuny
1. Ómirbaıany
2. Resmı aqtalýy
3. Shyǵarmashylyǵy
o 3. 1Shyǵarmalary
o 3. 2Ánderi
3. 2. 1Oryndaýshylar
4. Shákárim jáne Abaı
5. Aqyn jáne halyq
6. Aǵartýshylyq lırıkasy
7. Shákárim jáne álem ádebıeti
8. Lırıkasy
9. Poemalary
10. Prozalyq shyǵarmalary
11. Óleńderi
12. Derekkózder
13. Syrtqy siltemeler
Ómirbaıany
Shákárim Qudaıberdiuly qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy, Abaı aýdanyndaǵy, Shyńǵystaý bókterinde 1858 jyly, 11 shilde kúni dúnıege keledi. Arǵyn taıpasynyń Tobyqty rýynan shyqqan. Shákárimniń ákesi Qudaıberdi erte qaıtys bolady. Bul kezde Shákárim Qudaıberdiuly jeti jasta edi. Alpaýyt atasy Qunanbaıdyń tárbıesine alynǵan Shákárim jetimdik taýqymetin tartpasa da, áke qazasy jany názik, kókiregi sezimdi balaǵa ońaı soqpaǵanǵa uqsaıdy. Sol tusta tebirengen balaýsa júrekten alǵash joqtaý, jyr óleń de kózdiń jasymen birge quıylady. Biraq qazaqta eki aýyz óleńdi kim shyǵarmaıdy? Jas balanyń jańaǵy talaby ómir kúıbeńiniń kúldi - kómeshine aldanyp qalyp qoıar ma edi, qaıter edi, eger Shákárim Qunanbaıdaǵy erke totaı qalpynan tez aýysyp, Abaı tárbıesine kóshpese.
«Mutylǵannyń ómiri» atty avtobıografıalyq óleńinde Shákárim Qudaıberdiuly bes jasynda aýyl mollasynan sabaq ala bastaǵanyn jazady. Áıteýir, tórt - bes jyl kóleminde qara tanyp shyqsa kerek. Budan keıin esh mektep oqýynan ótpese de, bylaıǵy ómiri de óner - bilim qýǵan jastyń ósý jolyn ańǵartady. Dombyra tartý, garmonda oınaý, qarshyǵa, búrkit baýlyp, saıatshylyq, jasaý, sýret salý, óleń jazý, ǵylymǵa qumarlaný, qaltasyndaǵy saǵatynyń mehanızmine deıin aqtaryp - tóńkerip otyryp, toqtap qalsa, ózi júrgizip alatyn miniskerlikke tóselý, kıimdi ózinshe tigip kıinýi — mine, bunyń, bári segiz qyrly, bir syrly adamnyń qolynan ǵana keletin is. Bir saılaý merzimi bolys ta bolyp kóredi. Artynsha ol «eriksiz jemtik shoqydym», «ar ketip, aıla jamyldym» dep opynady, ulyq bolýdy dáreje kórip, oqyǵanyna ókinedi, sýsaǵan ǵylymnan jyraqtaǵanyna nalıdy.
Biraq Shákárim ózin minegende keıingi jasqa sabaq bolsyn deıdi. Muny umytpaýymyz kerek. Áıtpese el jumysyna aralasý oǵan óz tusyndaǵy koǵamnyń tamyryn basyp, syrqatyn anyqtap alýyna kómektesti. Tvorchestvosynan da múlde qol úzip ketpegen. Ustazy Abaıdyń tapsyrmasy boıynsha, shejiremen aınalysady, jıyrma besinde «Qazaqtyń túp atasy» degen eńbek týǵyzady, óleńin de jaza beredi, «ǵylymnan edim jalańash» dese de, qyryq jasqa deıin ol orys, túrik, arab, parsy tilin úırenip, «fılosof - oıshyl jazǵanyn synaýǵa» bet burady.
Shákárim Qudaıberdiuly — óz betimen bilim alyp ósken adam. Árıne, jetekshisi Abaı bolǵan. Dúnıege kózqarasy da Abaı yqpalymen qalyptasqan. Abaıdyń aqyndyqqa múlde den qoıǵan shaǵy 1886 - 89 jyldar shamasy ekeni málim. Bul kezde uly aqyn qyryqtyń ústine shyqsa, shákirti Shákárim de oǵan serik bolarlyq jasqa keldi. Jıyrmany ortalap tastady. Sondyqtan Shákárim ótken Abaı mektep - ýnıversıtetiniń programmasynda qandaı «pánder» oqylǵanyn aldymen onyń muǵalimi ustanǵan ádebıetten bilemiz. Muhtar Áýezov zertteýi boıynsha, Abaı «Orystyń belgili jazýshylarynan: Pýshkın, Lermontov, Tolstoı, Saltykov - Shedrın, Nekrasov: synshyl - oıshyl demokrattardan: Belınskıı, Gersen, Baıron, fılosof bilgishterden: Spenser, Spınoza, Lúıs, Darvın, Dreper sıaqty talaılardy oqyǵan». (Shyǵarmalar, 12 tomdyq. — 286 - bet).
Endi Shákárim Qudaıberdiuly óz tarapynan izdenip oqyǵan ǵylymı qaınarlarǵa kelsek, bul týraly 1911 jyly Orynbor qalasynda basylyp shyqqan «Túrik, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresi kitabynda ol bylaı dep jazady: «Okyǵan kitaptarymnyń musylmanshasy: tábrı — tarıhı ǵumýmı, tarıhı ǵusmanı, tarıh antshar alaslam, Nájıp Ǵasymbektiń túrik tarıhy, Ábý Alǵazy Bahadýr hannyń jazǵan shájire túrik jáne hár túrli kitaptardan alynǵan sózder; Oryssha kitaptardan okyǵanym: Radlovtyń uıǵyr týraly, Arıstovtyń túrki násili týraly, dúnıedegi hár túrli jurttyń shejirelerinen orysshaǵa kóshirilgen sózderi. Onyń ishindegi túriktiń eń eski zamanyndaǵy shejire kitaptary Qutadqý bilik, Qoshý chıdam degen kitaptardyń sózi. Jáne arab - parsy - rým - eýropa jazýshylarynyń sózi» (2 - bet).
Shákárim Qudaıberdiuly kitaptardy oqyǵanda adam jáne álem syryn bilmek úshin oqıdy. Jan ne? Din ne? Barsha ǵalam qalaı jaralǵan? Mine, osy suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Jáne sonyń bárin ol «noqtasyz oımen tekserdim» deıdi. Osy oımen Mekkege barǵanyn da aıtady. Stambul kitaphanasynda on úsh kún otyrady. Bul — 1905 - 1906 jyldar shamasy.
Shákárim Qudaıberdiuly dinmen juldyzy jarasa bermegenin dál osy arada aıtýymyz kerek. Ras, qudaıǵa sengen. Biraq «talaı dindi tekserdim, eshbiri mıǵa syıǵan joq» deıtin de Shákárim. Teginde, ol dúnıege kózqarasy jaǵynan ateızmge oıysatyndaı. Óıtkeni «álemde joǵalǵan eshbir zat joq, túrlenedi oıla, shyraq» dep eshbir qosý, alýsyz materıalısik oı qozǵaıtyn da Shákárim Qudaıberdiuly ǵoı.
Shákárim Qudaıberdiuly óz halqy aldyndaǵy úlken eńbeginiń biri — uly orys halqymen týystasý, dostasý, onyń uly mádenıetin ıgerý jolyndaǵy Abaı dástúrine árqashan berik bolǵandyǵy. «Orys qoı endi atamyz, jaqsylyq sonan tatamyz» degen pikirden ol aınymaǵan. Orys mádenıetin sózben ǵana emes, isimen de nasıhattaǵan ol 1908 jyly A. S. Pýshkınniń «Dýbrovskıı», «Boran» shyǵarmalaryn óleń túrinde aýdarady. Prozalyq shyǵarmanyń poetıkalyq shyǵarmaǵa aınalýy dúnıe júzi ádebıetinde sırek ushyrasatyn qubylys ekenin de aıta ketýimiz kerek. Shákárim Qudaıberdiuly bul arada halqynyń basym bóliginiń hat tanylmaıtyndyǵyn eskerip, jattaýǵa qolaıly óleń formasyna ádeıi júgingen. Ásirese, Lev Tolstoı ýaǵyzdaǵan ádilet, ar joly qazaq aqynynyń kókeıine qona ketedi. Ol uly jazýshynyń shyǵarmalaryn aýdarady, oǵan hat jazyp, aqyl - keńes suraıdy.
Osy Tolstoı iliminiń áseri me, álde ne, 1908 jyly Shákárim Qudaıberdiuly saharada sırek kezdesetin minez kórsetip, elsizge shyǵady, ózi «saıat qora» dep ataǵan úıde japadan - jalǵyz, semásyz turady. Sonda da ol halqynan rýhanı bólektengen joq, qajydan qaıtqandaǵy atasy Qunanbaı qusap shymyldyq quryp, jaryq dúnıeni tárk etpeıdi, óleńin jazyp, álem oqıǵalaryna ún qosyp otyrady.
Shákárim Qudaıberdiuly 1917 jylǵy revolúsıa tańyn jarqyn úmitpen qýana qarsy aldy. Oǵan kýá — «Bostandyq týy jarqyrap», «Bostandyq tańy atty» degen revolúsıaǵa arnaǵan jyrlary. Keıde adasyp, dos qaısy, dushpan qaısy ekenin aıyra almaı qalǵan kezderi de bolady. 1918 jyldyń basynda ol alashordashylardyń shaqyrýymen Semeıge keledi. Jolshybaı «Semeıdi qyzyl alǵanyn» estip barady. Bul 1918 jyldyń aqpany. Alashordashylar Shákárimdi syrtynan sot etip saılaǵan eken, oıynda esh nárse joq aqyn kóne salady. Biraq kóp uzamaı, sol 1918 jylǵy maýsymda, Semeıdi aqtar kaıta basyp alady. «Oǵan taǵy qul boldyq, satylǵan malmen pul boldyq» dep, aqtardan kóńili qalǵan aqyn eline oralady. Sol jylǵy kúzde ol taǵy da Semeıdiń qum kóshesin taptaıdy. Osynda Orynbordan qashqan Alashorda «úkimeti» kóship kelip, óz bedelin ósirýdiń bir amaly esebinde aqyndy qalaǵa shaqyrtqan eken. Bul joly Shákárimniń «Alashorda bir bólek, qaýymnyń oıy ózgerek ekenine ábden kózi jetedi de, eskilikti qaıta jańǵyrtqysy kelgenderge narazylyq bildirip, eline tartyp otyrady. Ol aýylda júrip te aqtardyń salǵan oıranynyń kýási bolady. «Qalaǵa qyzyl ornyǵyp, ádilet atty jol shyǵyp, aıtylǵan boran ótti tez» dep qýana qorytady.
Keıin Shákárim Qudaıberdiuly osy bir alasapyran kezinde az ýaqyt bolsa da adasýy onyń bylaıǵy taǵdyryna aýyr tıdi. Ol revolúsıoner bola alǵan joq. Aǵartýshy, demokrat óresinde qalyp qoıdy. Sóıtse de qart aqyn revolúsıany jarqyn jyrymen qarsy aldy. Alashordadan tez qol úzdi. Sovet ókimetiniń ornaýyn ádilet jolynyń jeńisi dep bildi. Osynyń bári obektıvti, ádil baǵasyn alýy tıis edi. Biraq ony jeke adamǵa tabynýshylyqtyń qyrsyǵy istetpedi.
Shákárim Qudaıberdiuly taǵy da óziniń «saıat qora» atalatyn jyraqtaǵy mekenine ketse de, dushpandary oǵan tynyshtyq bermedi. Moldalar Shákárimdi «din buzar» dep aıyptady. Baı - jýandar «aljydy» dep laqap taratty. Aýyldyń belsendisi eskishil dep ósektedi.
1931 jyl. Kúzdiń surǵylt kúni. Osynyń aldynda ǵana bandymen baılanysy bar degen kinámen ustalǵan jerinen bosanyp, aqtalyp shyqqan, bul kezde jetpistiń úsheýine kelgen Shákárim Kudaıberdıev aýdan ortalyǵyna bet alady. Sol kezde myltyq daýsy gúrs ete túsedi. Qaperinde eshteńe joq qart ıyǵynan oq tıip, attan qulaıdy. Bir zamat kózin ashsa, OGPÝ qyzmetkeri Qarasartov janyna ertken Halıtov degen mılısıoneri bar, qasynda tur eken. Shákárim Qudaıberdiuly olardan aýdan ortalyǵyndaǵy aýrýhanaǵa jetkizýdi ótinedi. Jaýap ornyna myltyq taǵy da shańq ete qalady. Myltyq tútini tarqaǵanda, Shákárim Qudaıberdiuly bul dúnıede joq edi.
You Might Also Like
