InfoHub Logo

Shala týǵan balanyń mezgilinde týǵan baladan aıyrmashylyǵy kóp. Onyń syrt kórinisiniń ózi basqasha bolady: bas súıegi úlken, aıaqtary qysqa, terisi qurǵaq jáne ájim sekildi qatparlanyp turady, terisiniń túsi qyp-qyzyl – qyzylshaqa, súıekteri óte názik bolǵandyqtan, synýǵa beıim. Qulaq shemirsheginiń tolyq ósip-jetilmeýinen qulaqtary kishirek, bas súıekke jabysyp bitedi. Moıny uzyn jáne óte jińishke, aıaq-qolynyń tyrnaqtary óte qysqa. Shala balanyń syrtqy jynys músheleri de áli ósip-jetilmeýi múmkin. Barlyq dene músheleri men júıeleriniń de ózindik aıyrmashylyqtary bar. Ortalyq júıke júıesiniń áli jetilmegendigi balanyń minez-qulqyna áser etedi. Qol-aıaǵynyń qozǵalystary erekshe, keıde qol-aıaǵy tyrysyp qalǵan sıaqty bolyp kerinýi de múmkin.

Bala otyz toǵyzynshy aptadan buryn týsa, salmaǵy 1000 gramnan 2500 gramǵa deıin, boıynyń uzyndyǵy 35 sm-den 45 sm-ge deıin bolsa, náreste shala týǵan nemese mezgilinen buryn týǵan dep sanalady. Qazirgi kezde balanyń salmaǵy 900-500 gram bolyp týsa, onyń ómirin saqtap qalýǵa bolady. Degenmen, bala óte názik, álsiz bolǵandyqtan, onyń ómirin saqtap qalý óte qıynǵa soǵady. Bala anasynyń qursaǵynda jatqanda onyń demalý, tamaq jáne jylý retteý júıeleri jumys istemeıdi. Shala týǵan balanyń aýrýshań bolýy osy júıelerge baılanysty.

Náreste.dúnıege jylap keledi, bul onyń birinshi tynys alýy, ókpeniń jumysy osydan bastalady. Al shala týǵan balanyń jylamaýy múmkin, sebebi onyń ókpesi áli jete qalyptasa qoıǵan joq, onyń sozylmaly talshyqtary áli jetilmegen, sondyqtan durys tynys ala almaıdy, ókpesiniń keıbir bólimderi jumysqa kirise almaı qalady. Mundaı jaǵdaıda demalýy jıilep ketedi, mınýtyna 60 retke deıin tynys alady. Balanyń salmaǵy neǵurlym az bolsa, soǵurlym tynysy jıi bolady. Ortalyq júıke júıesiniń ósip-jetilmeýi de tynys alýǵa kóp áserin tıgizedi. Bundaı balanyń tynys alýy kóp ýaqytqa deıin bir qalypqa túspeıdi, birde jıi, birde sırek, keıde sál toqtap qalýy múmkin. Tynystyń toqtap qalýy emshek emgen kezde de baıqalady, aýzynyń aınalasy jáne tanaýy kógerip bala demala almaı qalady.

Balanyń qarny óte toq bolsa da, ishine jel jınalsa da tynys alýy aýyrlaıdy, joǵarǵy tynys alý joldarynyń jeldetilýin jáne qolqadan qaqyryqtyń shyǵýyn tómendetedi de, mıkrobtardyń ósip, kóbeıýine óte qolaıly jaǵdaı týady. Bunyń bári aqyr-sońy ókpe jáne tynys joldarynyń aýrýlaryna soqtyrady.

Balanyń kishkentaı aýzyna tili áreń syıyp turǵandaı kórinedi. Silekeı bezderi ósip-jetilmegendikten, onda silekeı az bolady. Balanyń qarny kóldeneńinen jatady jáne sozylǵysh. Qarynnyń syıymdylyǵy birinshi kúnderi 5-7 mıllımetr, al bir jasqa tolǵanda 250 ml-ge deıin úlkeıedi. Óńeshtiń qarynǵa qosylar jeri ósip-jetilmegendikten qatty jabylmaıdy. Shaqalaq emshek emip bolǵannan keıin oqys qozǵalsa qusyp jiberýi múmkin. Qarynda sól óte az, qaryn qabattary óte názik-juqa, lımfalyq tamyrlar az, ishek sólderin jasaıtyn bezder de. Mine, osynyń bári ishek jumysynyń buzylýyna sebepshi bolady da, keı jaǵdaılarda balany ishek aýrýlarymen jáne toksıkozdy aýyr túrimen aýyrýǵa májbúr etedi. Baýyry basqa múshelerge qaraǵanda úlken, qaryndy jaýyp turady.

Bundaı balanyń estý múshelerinde de kóp aıyrmashylyqtar bar. Olar muryn men jutqynshaqqa óte jaqyn bolady. Onyń tinderi jumsaq, sondyqtan joǵarǵy tynys alý joldary aýrýǵa shaldyqqysh keledi, sonyń saldarynan qulaq aýrýy da paıda bolady, ony «otıt» dep ataıdy. Bala týysymen onyń qulaǵy estıdi, sondyqtan, eger aıqaı ne oqys dybys bolsa, selk etedi, shoshıdy, kózin jypylyqtatady. Kóziniń kórýi onsha bolmaıdy, kóz burshaǵy óte jyldam ósedi, osyǵan baılanysty balanyń kózi alystan kórmeıdi.

Ortalyq júıke júıesiniń jetkiliksiz ósip-jetilýiniń jáne totyǵý úderisteriniń jaı ótýi saldarynan balanyń dene jylýy birqalypty ornyqty emes. Qorshaǵan ortaǵa baılanysty shala týǵan bala tońyp qalýy, ystyqtap ketýi múmkin. 2-3 aılyq balany óte jyly oraýǵa bolmaıdy, keıde tańerteńgilik balanyń temperatýrasy 37,5-38°S-qa kóteriledi. Sondyqtan jas analardyń osy jaǵdaıǵa kóńil aýdarǵany jón. Balanyń qyzýy kóterilse terleıdi, denesi qyzaryp kishkene irińdi jaralar paıda bolýy múmkin. Balanyń óte jyly oralǵannan da, qyzýy kóteriledi. Qyzý kóterilýiniń sebebin anyqtaý úshin, balany jeńil jaıalyqqa orap 15-20 mınýttan keıin dene qyzýyn ólshegende, ol tómendese, jyly oralǵanyna baılanysty, al tómendemese, bir jeri aýyryp tur degen sóz. Balanyń dene jylýy 6-7 aılyq kezinde ǵana bir qalypqa túsedi. Qalaıda shala týǵan balanyń kútimi erekshe.

N. Qasymbaeva, bala dárigeri

---