InfoHub Logo

Gazet tapsyrmasymen «Zabýryn» sovhozyna komandırovkaǵa shyqqanyma bir jumaǵa taıap qaldy. Jol azaby kim-kimge de ońaı emes. Onyń ishinde áıel adam úshin — beıneti molyraq. Oǵan qosa jaı bir mekemege kelip ketetin jumys reti de emes, ózi jýrnalısik komandırovka bolsa she?! Meniń bir «jaman» ádetim — komandırovka kezinde josparlap shyqqan qajetti materıaldarym bloknotyma túsip bolmaı tynym kórmeımin. Ózimniń ishteı mazasyzdyǵym aınaladaǵylarǵa da sezilip, olar da «alystan sırek keletin qadirli qonaqtyń» kóńil kúıin tapqansha bir-birine buıryq berip, pálenshe-túgenshemen kezdestirýdi josparlap, áıteýir, ábiger bop qalady. Onyń ústine, bul sovhozda menimen mektepte birge oqyǵan, jalań aıaq dop qýysqan, bul kúnde aýyldaǵy azamat, báıbisheler sanatyna qosylyp qalǵan joldastarym kóp bolyp shyqty.

Á degende olar saǵan erinderin jybyrlatyp qana bas ızep, tosyrqap qaraıdy eken de, seniń aıaǵyń aspannan salbyrap túskendeı sezingen dáýkeı emes, áli de baıaǵydaı ekenińe kózderi jetken soń, jamyraı amandasyp, aqtaryla qalatyn ashyq-jarqyn keıipterine sonda keledi eken.

— Jazǵandaryńdy kórgen saıyn bir kóterilip qalamyz, — dep alpamsadaı sary jigit traktoryn sovhoz keńsesine taqaı qoıa salyp, anadaı jerden sóılep keledi.

— Mańdaı aldy mehanızatorymyz Mıaden Sarǵulov, — dep tanystyra bastaǵan partkom hatshysy Alpamystyń sózin Mıadenniń ózi belip jiberdi.

— E, meni tanymaı ne bopty! — dep meniń qolymdy kúderdeı alaqanyna qysyp biraz turdy.

— Túý, ataq-dańqyńdy estip úlken bolǵan eken desem,áli óspepsiń ǵoı!

Baıaǵy ańǵaldyǵy men aq kóńildiligi. Qonaq bolasyń dep jabysady. Men olardyń kóńilin qansha qımasam da, kelgen jumysym bitpeı, ishteı mazasyzbyn. Ári redaksıaǵa oralar ýaqytym da bolyp qaldy.

Aqyry Astrahan — Gýrev poezymen ketýdi kózdep sovhoz basshylarynan meni Isataı stansıasyna jetkizip salýdy ótindim.

Isataı — Naryn qumynyń jıegine ornalasqan, jańasha tıpte salynǵan úıleri qun saıyn ósip kele jatqan temir jol stansıasy. Meniń munda birinshi bolýym. Osydan 10-15 shaqyrym jerdegi Kýıbyshev atyndaǵy orta mektepten men onjyldyqty bitirgem. Oǵan da qansha jyl! Onda mynaý temir jol stansıasy degeniń atymen joq bolatyn. Óńir ózgerip ketipti. Kýpeniń terezesinen dalaǵa kóz jiberseń, talaı oıǵa berilesiń. Joldyń sol jaq jıeginde bul kúnde etegin jyńǵyl men maıqańbaq basyp ketken Naryn qumy aǵarańdap júırik poezben jaǵalasyp keledi. Teńiz bette — qatqyl, Kaspııge jetkenshe mı jazyq. Qaptaǵan qoı, keı jerde eki órkeshi baladaı qazdıyp túıeler kórinedi. Teńiz bette jalǵyz-jalǵyz appaq úıler eki-úsh júz metrdeı jerdegi aýmaqty qora-qopsysymen shopan aýly ekenin aıtyp, men mundalap jar salyp tur.

— Myna mal qaıdan sý ishedi eken? — dedi, jasańdaý kelgen qara tory jigit ishteı tańdanýyn jasyra almaı.

Kúmis jalatqandaı shoqsha saqaldy qart kýpede otyrǵandardy shúńirek kózderimen bir sholyp etti de:

— Kanal sýy bar ǵoı, — dedi jaı ǵana. Sosyn terezege úńildi.

— «Dúzenge» de kelip qalyppyz ǵoı.

Álden soń meniń janymda otyrǵan ózinen edáýir kishi, ysqaıaq qara kisige buryldy:

— Qabdel, sen baıaǵy 1921 jylǵy «Dúzen oqıǵasyn»bilýshi me eń? — Sosyn jaýap kýtpesten ózi jalǵastyryp áketti. — Onda sender jassyńdar ǵoı.

— Onda biz, ras, jasańdaýmyz ǵoı. Biraq kókem aıtyp otyratyn edi. Umytyp ta qalyppyn.

— Ondaıdy umytýǵa bolmaıdy. Umytylmaıdy ǵoı. Myna keıingi jastar búgingi máz-meıram ómirdiń tegin kelmegenin bilýi kerek.

Kýpe ishinde zerigip otyrǵan biz eki jolaýshynyń áńgimesine eleń ete qaldyq. «Zabýryn» sovhozyndaǵy belgili usta Turaly aqsaqaldyń. Áńgimesi osylaı bastalyp edi.

***

Sarsha tamyz shildeniń aıaq kezi edi. Bıylǵy jaz Naryn boıynda jyldaǵydan ózgesheleý: kún arqan boıy kóteriler-kóterilmeste-aq, basyńdy aınaldyrar qapyryq yssylyq túsedi; lúp etken jel de joq; aınala aq saǵymnan munarytyp, tóbe-tóbe dáý shaǵyldyń bári beıne bir ushy-qıyry joq aıdyn tósinde terbetilip turǵandaı. Tús aýa aragidik quıyn júredi. Qyrdyń quıyny qorqynyshty keledi: shaǵyldyń sary topyraǵy aspanmen tiresip, dál bir taý kóship kele jatqandaı, at shaptyrym jerden kórinedi de, sosyn kózdi ashyp-jumǵansha aýyldyń ústin alaı-dúleı qyp jetip qalady. Quıyn júrse-aq boldy, ile-shala kókjıekten kóterilgen aq bas taýlardaı órkesh-órkesh bulttar shyńyltyr yssylyqtan qańyltyrdaı bozarǵan aspandy qursaýlap alady. Kóbine bultqa qarsy jel kóteriledi. Sonan soń aspan astynda bult pen jeldiń aıqasy bastalyp, baǵanaǵy taram-taram bulttar endi tutasyp, qaraýytyp, jeldi óz baǵytyna tartady. Satyr-sutyr naızaǵaılatyp, ár tustan aq shybyqtaryn sýsyldatyp shyǵa keler edi. Kóp uzamaı jel de tyna qalady. Jańaǵy kúrkil de basylady. Kenet qapyryqtanyp, jańbyr ıisi keledi. Lezde nóser jaýyp seldetip qoıa beredi. Keıde jaýyn aldynda daýyl keledi. Mundaıda aýyldyń úlken-kishisi qalmaı kıiz úıdi arqandaýǵa shyǵady. Jel jaqqa qaǵylǵan eki qazyqqa qos arqannyń ushyn baılaıdy da, túndiktiń eki shetin bastyra, yq jaqtaǵy sereıte qum salynǵan eki qapqa bekitip tastaıdy. Túndik jabylyp, shıyrmaly esik túsiriledi, nemese syqyrlaýyǵy qapsyryla salynady. Jelbaýlar sheshilip, úı ortasyna bir shelek sý asylady. Balalar úrpıisip, shatyr estilgen saıyn selk etip otyra qalady. Biraq bul kórinis onsha uzaqqa barmaıdy: bas-aıaǵy birer saǵat shamasynda torlaǵan bulttardyń birte-birte beti qaıtyp, alysqa — teńiz betke aýnap ketedi de, batys jaqtan jymıa kúlimsirep kún shyǵa keledi. Biraq baǵanaǵydaı emes, qarýy qaıtyp, qyzylshapaqtanyp, dáý shaǵyldyń arǵy astyna jasyryna beredi.

Kúndizgi jańbyr áserinen túni qońyr salqyn bolyp keledi. Ymyrt úıirilisimen aspan betin synasqan juldyzdar basyp, erteńgi kúnniń taǵy da aptap ystyq bolatynyn habarlap jymyńdasady. Mundaı qarańǵy túnderde balalardyń qudaıy beredi: etektegi jyńǵyl arasynan qushaq-qushaq qurǵaǵyn jınap alady da, shaǵyldyń saıǵa qular jerine laýlatyp ot jaǵady. Sosyn tún jarymyna deıin qosaıaq atysady. Jaryqqa jınalǵan qosaıaqtar jyńǵyl sadaqtyń oǵyna ushyp, jýsap qalady. Al aýyldyń qyz-qyrqyn, jigit-jeleń jaǵy jasyrynbaq oınap, altybaqan tebedi.

Kúnbe-kún qaıtalansa da, qyr eliniń ózinshe bir qımas qyzyǵy bolyp esepteletin osy bir kórinister búgin Núret aýlyn janap ótkendeı. Úı jelkesindegi qumaıtqa qos terme alashany qatar jaıǵyzyp, sháýgim qazandaı sary ala tabaq qymyzdy ortalaryna ala, kúmbir-kúmbir áńgime shertisetin aýyl aqsaqaldary da búgin bas qosqan joq. Al balalar bolsa, árqaısysy úıdi-úıine tyǵylyp, úrpıisip otyr. Baǵana bir top bala qudyq jaqtan bir-birin qýysyp kele jatqanyn kórip, Nuret baıdyń úlken balasy Janberdi:

— Áı, ıttiń kúshikteri, nemenege jetisip, máz bola qaldyńdar?! — dep aqyrǵan. Ásheıinde sáske túste túndik ashatyn baıdyń úlken úıi de, otaýlary da búgin ádettegi beıqam jaıbaraqattyqtan juqana da qalmaǵandaı tańerteńnen-aq bir beımaza tynymsyzdyq qushaǵynda. Núrettiń jalǵyz qyzy Shynardyń esimi ishki Naryn aımaǵyna jaqsy tanys-ty. Oǵan, birinshiden, áke baılyǵy jeleý bolsa, ekinshiden, bul aýylǵa bitpegen sulýlyǵy edi. On toǵyzǵa bıyl tolyp, alty aǵanyń ortasynda bulań ósken Shynardyń minezi erkeleý, birbetkeı-tin. Barsha baı qazaqtar tárizdi, Shynardyń ákesi de qyzyn jastaıynan aıttyryp, sonaý Myńtóbeni jaılaıtyn ózi tustas ári terezesi ózimen teń túser Sýhan baıdyń úlken uly Jaqıaǵa atastyryp qoıǵan edi. Jaqıa az-kem oqyǵany bar, syndarly sulý jigit bop ósip keletin. Ózi Shynarmen túıdeı qurdas. Jasy on toǵyzǵa tolǵanda, qaıyn jurtyna uryn barmaq boldy. Shynar ózin atastyrǵan jer bar ekenin sonyń aldynda ǵana esitken edi. Jas qyz buǵan onsha mán bere qoıǵan joq. Tek kishi jeńgesi Aqtamaqtyń sybyrlaı sóılep aıtqan áńgimesin óz otaýynda otyryp únsiz tyńdaǵan da qoıǵan. Aýyl kúıeý jigittiń uryn kelýine ázirlik ústinde ábiger bolatyn. Jańa jurtqa, Naryndaǵy eń ádemi degen Aqqudyq jaılaýyna kóship qondy. El habarlanyp, tańerteńnen-aq jurt jınala bastady. Erteńgi salqynmen shyǵyp, besin áletinde kelip qalar degen tuspalmen mal soıylyp, toıdyń bar qamy ázir edi. Bul aımaqta uryn kelgende, qyz uzatqandaı ulan-asyr toı jasaý kez kelgen adamnyń qolynan kele bermeıdi. İlýde bireý, onda da qudireti jetetin dáýleti mol jandar ǵana mundaı toıǵa batyldyq jasaıdy.

Besin aýyp, kún ekindige taıandy. Kúıeý-qudalar jaqtan áli habar-oshar joq. Jınalǵan jurt keterin de ketpesin de bilmeı, yńǵaısyzdansa, toı ıeleri odan beter qolaısyz jaǵdaıda edi.

— Bul neme meni kúlki etkisi kelgeni me?! — dep Núret baı tomyryq ashýyna da basyp kórdi. Kisi jiberip, habar aldyrý kerek degen bir toqtamǵa kelgendeı boldy da, biraq oǵan qyzdyń ortanshy aǵasy Janserik kónbedi. Qashan kelesińder, biz ázir otyrmyz deýdiń ózi quda aldynda kishireıgendik, ataq-abyroıymyzǵa úlken daq degendi aıtyp, aýyl adamdaryn basyp tastaǵan.

Jurt orynǵa otyra sýyt júrispen jetken qos jolaýshy quda jaqtyń adamdary bolyp shyqty. Kúıeý jigitti kórýge asyqkan dúıim eldiń alyp ushqan kóńilin jolaýshylardyń sýyq habary sý sepkendeı basyp tastady. Jaqıa attanǵaly jatqanda qazaǵa ushyraǵan eken.

Úlken uly on bir jasqa kelgende Sýhan baı Jaıyqtyń arǵy betinen bir úıir qysyraq berip, atyshýly jorǵa bıe satyp aldyrǵan. Odan týǵan ker qulyn jal-quıryǵyna shań tımeı jylqy ishinde ósti de, besti asaý kúıinde bas úıretildi. Kerbesti sý juqpas jorǵa, biraq tarpań minezdi asaýlaý boldy. Jaqıa ózi bes aı boıy qolǵa úıretip, edáýir syrminez bop, asaý jorǵasyn biraz kóndiktirip tastaǵan-dy. Aldy-artyna jan jýytpaıtyn ker besti ıesine ábden úırenip alǵan. Biraq Jaqıadan ózge adamǵa er saldyrmaıtyn. Ker bestisin ólerdeı unatatyn balań jigit atqa miner jerde saýyrynyn sıpaıtyn. Búgin de ádettegishe atyna jaqyndaı bergen Jaqıaǵa jan-jaqtan shashý shashyla bastaǵanda:

— Qoıa turyńdar, áýeli atyna minip alsyn, — dep kerbestiniń syryn biletinder toqtatyp tastaǵan-dy. Qaýmalap kelgen jurtty jatyrqady ma, kerbesti qos qulaǵyn qaıyryp alyp, saýyrynan sıpaý úshin artynan orala bergen Jaqıany qos aıaqpen teýip jiberedi. Qos tuıaq bet tusynan dáldep tıgen Jaqıa sonadaı jerge ushyp tústi de, tilge kelmesten jan tapsyrdy. Toı qyzyǵyna jınalǵan kári-jas kózdi ashyp-jumǵansha kúńirente kelgen qazanyń qaıǵy-qasiretin bólisip qala bergen.

Sodan bergi ótken eki jylǵa jýyq merzim qudalar arasyn alshaqtatqan joq. Qaıta aýyr qazany eki aýyl birdeı bólisip, shaqyrý, alys-beris burynǵydan da jıilenip ketken. Eki jaq ta qyz alysý qaqynda lám-mım desken joq. Biraq eki aýyldyń da ózderinshe ishteı túıgeni, aıtpaı-aq túsiniser jaıy bar-tyn. Sýhannyń endigi qalǵan balasy Jumabek Jaqıadan úsh-aq jas kishi, ol da súırikteı jigit bop qalyp edi. Qudalar da, jalpy alys-jaqyn el arasy da Shynardy Jumabekke ishteı telip, ólshep-piship qoıǵan. Aqyry Jaqıanyń jylyn ótkizgen soń qudalar arasyndaǵy eski ýáde qaıta jańǵyryp, ortaq sheshimge kelisti de, keler jaz Sýhan aýlyna kelin túspek bolyp uıǵaryldy.

Qyz uzatýǵa ázirlik ústindegi Núret aýly kúıeý erteń keledi dep sońǵy jumystardyń qamynda edi. Shynardyń alys-jaqyn aǵaıyndarymen tanysqanyna da bir jetiden asyp ketken. Keshe keshte aýylǵa kenet oralǵan qyz-kelinshekter toby «Shynar aýyrdym, úıge baram» dedi degesin, endeshe demalsyn degen sheshimmen óziniń otaý úıinde ońasha qaldyrǵan-dy.

Baǵana erteńgilik Aqtamaq uıyqtap jatqan kúıeýi Kenjeǵuldy oıatyp:

— Erkem otaýynda joq, qaıda ketken? — dep edi.

— Joǵy nesi, ne dep byljyrap tursyń óziń?! — dep Kenjeǵul uıatty qoıyp, dalańdaǵan aq dambalymen tósekten turǵan kúıi qatardaǵy esigi túsirýli turǵan Shynardyń otaýyna kirip edi. Tym-tyrys qańyrap turǵan otaýdy kórip, ol endi úlken úıge qaraı júgirdi.

— Myna Kenje myrzaǵa ne kórinip ketti, tyr jalańash qaryndasynyń otaýyna kirip! — desip, ot basynda júrgen áıelder betterin shymshylasyp, erinderin tistesip qalǵan.

Qyz iz-túzsiz joq. Keshe ińirde: «Búgin ózim sońgy ret ońasha tynyǵaıyn», — dep, qasyna ergen aýyl qyzdaryn taratyp jibergen eken. Ol da búgin belgili boldy. Janynda qyzdar bar ǵoı degen jeńgeleri de óz otaýlaryna túnepti. Aýyl sáske túske deıin abyr-sabyrmen júrdi. Qyzdyń joǵalyp ketkeni týraly sybyr úı-úıdiń bárin túgel aralap shyqty. Bes aǵasy túgel atqa qonyp, aýyldaǵy erkek kindiktini túgel ertip jan-jaqqa ketti.

— Jurtqa jaıyp dabyrlamańdar! — dep baı atqa qonýǵa yńǵaılanǵan balalaryna buıryq berdi.

II

Qyz shoshyp oıandy. Jalańash denesimen jigittiń keýdesine jabysa, qushaqtap jatqanyna á degende qymsynyp, uıalyp ketti. Shalqasynan jatqan jigit basyn buǵan qaraı sál qısaıta kúlimsirep, sol qolymen munyń moınyn orap alǵan kúıi uıyqtap jatyr. Shynar ishteı jaqsy kórip eljirep ketse de, jigittiń uıqysyn qımaı, qozǵalmady. Bir qyryn jatqan kúıi aspanǵa kóz júgirtip edi, tań aldyndaǵy juldyz bitkenniń bári shaqyraıyp, aıdala-aq shaǵyldyń baýraıynda jatqan bularǵa qarap jymyńdap turǵandaı kórindi. Qyz kózin juma qoıdy. Mynaý dúnıedegi baqytty adam jalǵyz ózi ǵana sekildi, bir keremet tátti sezim qushaǵynda, raqat teńizinde terbetilip jata berdi. Aldanmen tanysqannan bergi ótken ańsaý men saǵynyshqa toly sansyz kúnder, emin-erkin qaýyshar sátterdi armandap, qıal qusyna erik bergen túnder onyń kóz aldynan ótip jatty...

Bul osydan eki jyl buryn edi. Shynardyń kishi jeńgesi Aqtamaqtyń túsken jyly. Onda da jaz bolatyn. Ákesi atastyrǵan Jaqıa qazaǵa ushyrap aýyl abyr-sabyr, qaıǵy qushaǵynda-tyn. Shynardyń naǵashy aǵasy Beken apa-jezdesine sálem berip, «Shynar boı jazyp, kóńil kóterip qaıtsyn» dep Aqtamaq ekeýin Tushshyqudyqtaǵy aýlyna ertip áketken. Beken Ordada eki jyl oryssha oqyp kelip, aýylda muǵalim bolyp isteıtin. Oń-solyn tanıtyn, kókirek kózi ashyq, azamat jigit. Sol aýylda kelin túsken bir toıda bul alǵash ret Aldandy kórdi. Ol ánshi de emes, bul aımaqtyń jigitterine tán dombyrashylyǵy da joq, onyń ústine jarqyldap ázil-ospaq aıtyp kózge túsýge de tyryspaıdy. Oqta-tekte sál jymıyp qoıyp, ózin tym ustamdy kórsetedi. At jaqtylaý, qara tory júzindegi erekshe baısaldylyq eresekteý keıip berip tur. Shalqasynan qaıyrǵan qoıý qara shash onsyz da kere qarys mańdaıyn bıiktetip turǵan sekildi. Ásirese qalyńdaý qabaǵynyń astyndaǵy oty mol úlkendeý qos janaryn tiktep qaraǵanda, qadalǵan kózderdiń qandaıy bolmasyn taıǵanaqtap ketetindeı. Erkekke tán birden baýrap alar belgisiz bir kúsh bar sıaq-ty. Shynar kóńilinde uıalap qadǵan da sol janar edi. Aldan osy Tushshyqudyq boıyndaǵy orta sharýasy bar Iman degen qarttyń jalǵyz balasy eken. Ózi Bekenmen jaqsy joldas bolyp shyqty. Azdap qazaqsha oqyǵan, keıin Bekenmen birge Ordaǵa baryp oqyǵysy kelgende, «Mynadaı alasapyran ýaqytta, jalǵyz balany kózden tasa qyp otyrar jaıym joq» dep, ákesi jibermeı qoıypty.

So jyly Beken úıinde bolǵan eki jumadaı merzimde Shynar onymen úsh ret birge boldy. Qaı-qaısysynda da Aldan sol baısaldy minezinen taıǵan emes. Tipti ońasha qalǵannyń ózinde keıbir jigitterdeı elpildep joqtan ózgeni aıtyp, qyz kóńilin aýlamaıdy. Jaı kúlimsiregen kúıi oryndy ázil aıtyp qana qoıady. Ólip-óship, qushyp súıýge de tyryspaıdy. Osynyń ózi asa jarasty, oǵan degen ózge kóńildi barǵan saıyn yntyqtyra túser edi. Shynarlar erteń juremiz degen kúni Beken aýyldyń azyn-aýlaq qyz-jigitterin jınap, ońasha óz otaýynda oıyn-saýyq qurǵan. Sol túni Aldan Shynarmen shaǵyl eteginde serýendep qaıtty.

— Sizdiń kúni erteń ketip qalatynyńyz qapalandyryp tur, — dep, tómen qarap kele jatqan Shynardyń jup-jumsaq kishkene saýsaqtaryn eppen ustap qoıdy. — Men bir asa qymbat nársemdi joǵaltyp alǵaly turǵandaı kúıdemin...

— At aıaǵyna qashyq jer bar ma?! — Qyz irkilip qaldy. Bunysy «jer túbine ketip bara jatqan eshteńem joq, ózińiz kelip turmaısyz ba!» degeni ekenin sezimtal jigit birden ańǵara qoıdy. Aq quba, balǵyn júzi aı sáýlesimen erekshe nurlana túsken Shynardyń aldyna shyǵyp, onyń qos qolynan ustaǵan kúıi yntyǵa qadalyp, qarap qaldy. Bar jan-dúnıesimen umtylyp turǵandaı.

— Men sizdi unatamyn... óte...

Qolyn shapshań bosatyp júre bergen qyzdyń názik jaýyrynynan jaı qushaqtap, biraz únsiz kele jatty.

— Bárin de bilemin. Beken aıtqan. Atastyrǵan jerińizge áli de berik baılaýly ekenińizdi de túsinem.

Sol túngi onyń baqyt pen muń aralas súıkimdi keıpi áli kúnge Shynardyń kóz aldynda, umytylmas aıaýly sýretteı. Erke júrekti tuńǵysh dir etkizip, qyz kóńilin asa bir názik sezimge toltyrǵan da sol qımas sát edi.

Bul áńgime týraly ekeýi de esh adamǵa tis jaryp sezdirgen emes. Keıin so jyly, salqyn túse Núret aýly kúzdikten qystaýǵa kóship kelip jatqanda, Beken men Aldan kelip birer kún qonyp, qonaq bop ketkeni bar. Sol tusta Shynar Aqtamaqqa shet jaǵasyn sezdirgen. Biraq ózi jaqsy kóretin ári qatar qurbysyndaı syrlas jeńgesine erkeleı otyryp, tiri adamǵa aıtpa dep ant sý ishkizip qoıyp edi. Onda da erkin sóılesýdiń reti kelmedi: qonaqtyń ár qadamy sanaýly, onyń ústine Shynar kóbine áke-sheshesiniń janynda bolady. Ekinshi kúngi ińir arasynda shaı qaınatymdaı ǵana ońasha júzdesken-di.

Tym bolmasa, bir kórsem dep yntyqqan jigit kóńil túkpirindegi qyzǵanyshty oıyn Bekenge aıtyp, kómek etýdiń retin ótingendeı bolǵan.

— Qaıdam, az kún áýreshilik bolmasa... Qyz ákesi qyńyr adam, túbi saǵan rızashylyǵymen bermeıdi. Onyń ústine qudasy da beldi, ári ekeýi de jańa keńes úkimetiniń, ekeýmiz sıaqty, belsendilerin súıeri joq, — dep áýeli saqtandyra sóılegenmen, jasy kishi bolsa da, qadirli adamy bop ketken Aldannyń kóńilin jyqpaı, kúzdiń alasapyran ýaqytynda apa-jezdege selem berýdi jeleý qyp, ertip kelgen beti edi.

Aldan onda da jarytyp eshteńe aıta alǵan joq. «Qashan da kóńilimdesiz» degen qyzdyń bir aýyz sózin ǵana kóńilge medeý etip, ertesine attanysyp ketken.

Sodan keler jazǵa deıin habar-osharsyz ketti. Árıne, kez kelgen habarshydan sálem aıtýǵa da bolmaıtyn. Qashan reti kelip, ózderi ǵana jolyǵyspasa, basqalarǵa sezdirmeý kerektigin, «el qulaǵy — elý», jurt habarlanyp qoısa, Nuret baı da, onyń myqty qudasy Sýhan da qarap qalmaıtynyn Beken men Aldan aqyldasyp kelisken. Shynar bolsa, qulaı súıgen alǵashqy sezim qushaǵynda-tyn. Onyń beımaza kúıin jalǵyz-aq Aqtamaq túsinetin-di. Qyz janyn mazalaıtyn bir jaǵynan, ǵashyqtyq, ekinshiden, ekeýiniń bolashaǵy edi. Onyń sebebi munyń týystary da, el-jurt ta Sýhannyń Jumabegin erteńgi kúıeý dep tanyp bilýde. Shynar atastyrǵan jaryn áli kórgen de emes. Ákeniń de, aǵalarynyń da Aldanǵa bereri joq. Bul — aıdan anyq. Qur áýre bop qaıtem, báribir jazmyshtan artyq ne bolar deısiń dep ishteı bekinip te kórdi. Biraq qaıtse de yqtıarynan tys, alapat bir sezimniń jeteginen shyǵa almaıtsh halde edi.

Eń sońǵy qarmaqtan qutqarǵan da sol Beken boldy ǵoı. Áı, ne kerek, bul naǵashysynyń jaqsylyǵyn Shynar óteı alar ma eken.

Kúıeý kelgeli jatyr dep habar bergen soń, Beken Aldanmen aqyldasyp, úı-ishimen toı jabdyǵyn jasasýǵa kúni buryn kelmek bop kelisken-di. Beken eki qonǵannan keıin mektep sharýasymen tyǵyz elge baryp kelý kerektigin aıtyp, qyzben kelisip, Aldanǵa habar bermekke júrip ketti. Bekenniń kelinshegi Yntash Shynardy tanystyrýǵa attanǵan qyz-kelinshekterge ilesti.

Beken sýyt júrispen otyryp shyqqan kúni túnde Tushshyqudyqtaǵy Aldanǵa kúıeýlerdiń qaı kúni keletinin, qyzdy qaı jerden kútý kerektigin jetkizgen. Aqyry erteń kúıeý keledi degen kúni jurt aıaǵy ábden basylǵasyn úıden shyqqan Shynar men Beken qyr astynda kútip turǵan Aldanǵa jetken-di.

— Jaqsylyǵyńdy umyta almaspyn bul dúnıede! — dep, tebirengen jigit Bekendi qushaqtap, qyzdan beter eljirep kete bardy. Qyzdy qula attyń aldyna mingizip, ylǵı jele-shoqyraqtan ábden talyqsyǵandaı bolǵan soń, Aldan jarty joldaǵy «Elemes» shaǵylynyń eteginde tynystap alýdy uıǵarǵan. Tań salqynymen aýylǵa jetip, ishki Narynnyń mılısıa bastyǵy Qaıyrlyǵa habar etpek oıy bar. Ózi de sonyń qaraýynda isteıtin. Endigi jalǵyz tiregi sol jigitter ǵana. Áıtpese jańa ókimetke áli de boı bereri joq Núret pen Sýhannyń qarmaǵynan qutylmasy haq. Qutylmaǵanda, Shynardy alyp ketýleri múmkin. Tek Qaıyrlylar Aıbas jaqtan oraldy ma eken...

Qyz Aldan aıtqan osy jaıttardyń bárin oı eleginen ótkizip jatyr. Kenet ol álgindegi túsin esine alyp, óz-ózinen dir etip qorqyp ketti.

...Bul bir úlken darıanyń jaǵasynda keledi eken. Jap-jaqyn jerde dáý shaǵyldar. Buırat-buırat shaǵyl jotalarynyń beınesi sý betinde tur. Túý, ne degen ádemi kórinis edi dep tańdanyp keledi. Mynaý darıa anaý qumdarǵa qalaısha sińip ketpeı jatyr eken dep oılaıdy. Darıanyń ortasynda buǵan qaraı bir qaıyq júzip keledi. Qaıyq ústindegi — Aldan eken. Buǵan eki qolyn jaıyp shaqyrǵandaı bolady. Bul da tizesinen kelgen sýda qaıyqqa qaraı júgirip keledi. Qaıyq dál qasyna kelip Aldan muny kóterip ala bergende, ekeýi de sýǵa qulap ketti. Bul tunshyǵyp barady eken. Shoshyp oıandy.

...Kúnshyǵys altyn shymyldyǵyn ustap, torǵaı bitkenniń bári ádettegi áýenine basty. Túngi jortýyldan keshigip qalǵan qyr qosaıaqtary úıdi-úılerine shapqylasyp barady. Shaǵyl etegindegi qula at shiderimen shapshyp, oqta-tekte osqyrynyp qoıyp kógal qıaqqa súńgip barady.

III

Ordada biraz jeńiliske ushyrap, shaǵyn otrádymen áreń qutylǵan aq bandylardyń ofıseri Kıselevtiń endigi qolynan keleri — bar ashý-yzasyn alý. Janynda qalǵan ylǵı óziniń eń jaqyn degen, ólispeı-berispeıtin adamdary. Olardyń ishinde inisi Petr men baldyzy Afanasıı da bar-dy. Orda mańyndaǵy shaıqasta inisi oqqa ushqan. Onsyz da ashýly, yzadan býlyqqan ofıser inisiniń qandy kegin kimnen alaryn bilmeı keledi. Kógildir kózderi qantalap, kúndiz-túni uıqysyz jortýyldan qajyǵanǵa uqsaıdy. Onyń ústine otrádtyń aldaǵy kúni ne bolmaq. Qaıda baryp, kimdi pana eter? Barlyq jerde qaptaǵan qyzyldar, mılısıa qyzmetkerleri. Kún ótken saıyn qaýip bulty torlaı túsýde. Ne de bolsa, Narynnyń qumdy jotalaryn jamylyp, teńiz betine aýyspaq oıy bar. Odan ári Taskran, Qamysqala ótip, Jaıyq boıyn saǵalamaq. Narynnyń qalyń qumyna túnde kirgen otrád tań ata «Shegendi» qudyǵyndaǵy Esen aýlynyń ústinen shyqty. Orta ǵana sharýasy bar, jaqsyǵa da, jamanǵa da qosylmaıtyn Esen elýlerdi alqymdap qalǵan kisi edi. Sary ala tańnan saý ete qalǵan myltyqty, susty adamdardy kórgende záre-quty qalmaı, qorqyp ketti. Qysyqtaý kózderin qıqym túskendeı jypylyqtatyp, úı syrtyna áreń shyqty. Jalǵyz kempiri Saǵımadan da artyq kórinetin júırik qarager atyn bir top jylqymen qosa bandylar qýyp ákeldi de:

— Myna at bizdiki. Óziń anaý jylqyńnan tańdaǵanyńdy min de, mılısıa bastyǵynyń úıine alyp júr bizdi! — dep túsindirdi. Qaragerdi qımaı, ishinen qan jylaǵan Esen óz janynan qoryqty ma, lám demeı atyn ertteı berdi.

— Bastyqtyń ózi aýylda joq qoı, ana Aıbas jaqta bandylar júr dep sonda ketti degen, — dep mińgirledi, mynalardyń kim ekenin de túsine almaǵan Esen atyn ertteı júrip.

— Áńgimeni qoı, senen surap turǵanymyz joq! — Qylyshyn jarqyldatyp, atyn oıqastata jetip kelgen orys ofıserinen qoryqqany sonshalyq, aıyl tartýǵa dármeni jetpeıtindeı, ile saldy.

Bylaı shyǵa bere Esen basyna bir shoq quraq ósken, jar qabaqty shaǵyldy kórsetip:

— Áne, anaý «Sazdy quraq» degen jer. Sonyń arǵy saıynda mılısıa bastyǵynyń aýly bar, — dedi.

Qazaqtar atqa qamshy basyp, jylǵa-jylǵany qýalaı shaba jónelgende, Esenniń astyndaǵy úrkek qara dónen dúbirge ilesip, syńar ezýlep tartyp berdi. Biraq kórinim jerge barmaı eri moınyna ketti de, Esen jalp etip ushyp tústi. Eri moınyna ketken dónen onan saıyn bet aldy qula túz shapqylap kete bardy. Jol bastaýshynyń qulap qalǵanyn kórgen qazaqtar:

— Myrza, anaý qulap qaldy! — dep keıingi jaqqa qarady.

— Á, ıttiń balasynyń aılasyn qarashy!

Kıselev qolyn bir siltedi de shoqyta jóneldi. Bunysy «sharýasyn bitirińder» degeni ekenin analar birden túsine qoıdy.

— Oıbaı belim! — dep, ornynan tura almaı eńbektep júrgen Esendi keri oralǵan ekeý jalgyz oqpen jan tásilim etti de, otrád ketken «Sazdy quraq» jaqty betke alyp shoqyta jónelisti.

Óńkeı qarýly attylar satyr-sutyrlatyp kelgende, Qaıyrly aýly beıqam tynyshtyq qushaǵynda-tyn. Aıbas boıyndagy Qýnatyr bastaǵan bir top baılar ózdi-ózderin óltirisip jatyr degen habarmen Naryndaǵy ýchaskelik mılısıa bastyǵy Qaıyrly Shynbaev qaramaǵyndaǵy jigitterdiń barlyǵyn derlik ertip so jaqqa ketken. Bandylar toby birden Qaıyrly úıine tóndi. Attarynan túse-túse qalyp, jeti-segizi qylysh-myltyqtaryn kezegen kúıi úıge endi. Jer oshaq basynda júrgen Qaıyrlynyń kelinshegi Balymdy eki soldat dedektetip úıge kirgizdi. Tórteýi ortan belinen kelgen sútimen qara qazandy ishke ákelip tórge qoıdy da, úldirikte turǵan sapty sary ojaýmen kósip-kósip jiberip, bir-bir aıaq sút ishisti. Qalǵanyn kilem ústine aqtara saldy da, qazandy tóńkerip jiberip ortasynan bir tepti. Osynyń bárin kórip turǵan Kıselevtiń tilmashy, tapaltaq qara úlken sharýa bitiriskendeı masattanyp, eki qolyn búıirine taıaǵan kúıi shimirikpeı tur. Aqquba óńdi, uzyn boıly Aqjan kempir kishkene nemeresi Azatty baýyryna qysqan kúıi:

— Aq dámim jibermesin, jaýyzdar! — degende, tór aldynda turǵan Kıselev jańaǵy tapaltaq qaraǵa qarap «túsindir» dep ymdady. Sonan soń eki tanaýy jelbirep, qantalaǵan kózderin kempirdiń óńmeninen ata:

— Á, seniń balańnyń qylǵany az edi bizge, aljyǵan qaqpas! — dep aqyrdy da, qolyndaǵy qylyshyn sermep qaldy. Bosaǵada óń-tús joq súıenip qalǵan Balym men kshikene Azattyń shyńǵyrǵan daýsy qatar shyqty. Týra mańdaıdan tıgen ótkir qylysh kempirdiń denesin keýdesine deıin qaq bóldi de, qońyr qanǵa boıalyp jerge tústi. Qaq bólingen kempirdiń denesinen shoshynǵan soldattar únsiz bozaryp qalǵan edi. Tunshyǵa talyqsyǵan Balym men Azatty ıtermelep úıden shyǵardy da, ózge soldattar úrikken qoıdaı ıirip turǵan aýyldyń bala-shaǵa, kempir-shaldarynyń tobyna qosty. Aýyl adamdarynyń uzyn sany 15-20 shamaly edi. Álgide Balymnyń jan daýysy shyqqanda eki-úsh bala men bir-eki kelinshek júgirip baryp Qaıyrly úıiniń irgesinen syǵalap, keýdesine deıin qaq bólinip jatqan Aqájeni kórgende, bular da býlyǵyp jylasqan. Sol habar endi sybyrmen aralasyp aýyl adamdarynyń barshasyna da jetken.

— Qaıran Aqájem-aı!

— Ananyń arýaǵy atsyn! — degen jylaý aralas azaly ún tańerteńgi tymyq aýada aýyl ústin kúńirentip jiberdi. Qaıyrly úıiniń sandyq-kebejelerin aqtaryp, kidirip qalǵan Kıselev syrtqa birazdan keıin shyqty.

— Baılańdar mynalardy shetinen!

Úni jaryqshaqtanyp shyqty. Úsh-tórt arqandy shýmaǵymen alyp shyqqan uzyn boıly, buıra bas, qazaqshaǵa sýdaı orys qylyshymen bólip-bólip janyndaǵy soldattarǵa úlestirdi. Sonan soń bas salyp aýyl adamdaryn úı syrtyndaǵy jelige bir-birlep kógendeı bastady.

Bandylar attaryna qonǵanda, kún sáske tús bolyp qalǵan edi. Jelide kógendelgenderdiń jantúrshiger úninen tez qutylaıyq degendeı qubyla betke qaraı shaba jónelisti.

* * *

Bulardyń oıy — teńizge bet alǵan aqtardy mılısıonerler otrády kelgenshe shaǵyl arasynda kidirte turý. Olar bar bolǵany ekeý-aq. Astaryndaǵy jaraý attaryn jele-shoqyraqtatyp, Kıselev otrádyn qýyp jetip, bir qabat shaǵyl astynan barlaı janamalap keledi. Qatqylǵa shyǵýǵa da jaqyn qalǵan sıaqty.

— Osy jerden asyrmaý kerek, endi uzap ketse, aıla-sharǵymyz jetpeı qalady, — dep, qalyń qabaqty qara sur jigit janyndaǵy aryqsha kelgen aq quba óńdi kisige buryldy. — Biz atysa bastaǵanda, olar keri serpileri sózsiz. Oǵan sheıin otrád ta kelip qalar.

Aldarynda turǵan úlken shaǵyldyń qular saıyndaǵy qalyń jyńǵyldy tasalap, ekeýi de myltyqtaryn yńǵaılap oqtaryn sanasty. Bar bolǵany 15-aq bolyp shyqty. Ekeýi saıdyń eki jerine tasalandy da, qabaqtan kóterile bergen bandylardy oq astyna aldy. Aldyńǵysy jalt burylyp keıin qashty da, ekinshi aq boz at ústindegisi kerilip baryp qulap tústi. Endi jaý qabaq astynan shyqpaı qoıyp edi. Biraq bul únsizdik kóp uzaqqa barmady. Saıdyń eki jaǵynan eki top bolyp 40-50 adam bularǵa qaraı shubap kele jatty. Tegi, oq atqandardyń sany kóp emes ekendigin sezip qalsa kerek. Bular qalǵan oqtarymen taǵy da ata bastady. Ekeýi altaý-jeteýin sulatyp tastap edi. Sanaýly oq taýsylyp barady. Endi qashyp qutylý da múmkin emes: bular úsh jaqtan birdeı qorshaýda qaldy. Al ilgeri — teńiz betke qaraı qashqanmen, aldy mıdaı qatqyl, bári bir jibermeıdi. Qara sur jigitte bar bolǵany eki-aq oq qaldy. Jumabaı da atysty toqtatty, oǵy bitken bolý kerek, jigit qalgan eki oǵymen taǵy da ekeýin sulatty.

— Aldan, teńizge qaraı qashaıyq! — degen Jumabaıdyń úni estildi. Súıtkenshe bolmaı, ústi-ústine shyqqan myltyq daýsyna jalt qaraǵan ol baýyryna súıretilgen ıesinen úrkip, shyǵandap bara jatqan Jumabaıdyń tory qasqa atyn kózi shaldy. Júregi syzdap, ish-baýyry órtenip ketkendeı boldy. Esh nárseni oılaýǵa murshasy da kelmedi. Áldenege oqyranyp, typyrshyǵan qulagerdiń ústine shapshań mindi de, oıqastatyp saıdan shyǵa berip edi. Buny da oq astyna aldy. Biraq ózin emes, áýeli atyn kózdese kerek, qula atqa birden eki oq tıip omaqasa qulaǵanda, Aldan ilgeri qaraı ushyp ketti de, shapshań turdy.

At baýyryna súıretilip bara jatqan Jumabaıdy shabyspen baryp taǵy atyp-atyp jibergen ádemishe, ózi tustas jasań jigit buǵan jaqyndap keledi eken. Oǵy taýsylǵan soń myltyǵyn jyńǵyl arasyna laqtyryp jibergen. Qolyna qysa ustaǵan tapanshasyndaǵy jalǵyz oqty joldasynyń kegine arnap tistenip tur edi.

— Kóter qolyńdy!

Bári de myltyqtaryn kezep qorshap aldy. Ózine jaqyndaı bergen álgi jigitti dál júrek tusynan tartyp jiberdi. Qolyndaǵy myltyǵy sýsyp túsip, shalqalaı bergen jigitke umtylǵan Kıselev:

— Afanasıı, baýyrym! — dep súıeı berip edi. Bireýleri atyn ustap, eki-úsheýi jaraly jigitti jerge túsirdi.

— Atpańdar myna sumyraıdy!— dep aqyrdy Kıselev janyndaǵylarǵa.

Qolyndaǵy tapanshanyń dúmimen jaqtan qoıyp jiberdi de:

— Qane, qaıda basqa qyzyldaryń? — dep telmeńdeı tóndi.

— Qyzyldar aldyńda, kórińdi qazyp qoıdy seniń! Tilmash qazaq ofıserden jasqana turyp, jigittiń sózin áreń aýdardy.

— Kes myna albastynyń basyn! Pársheleńder denesin!

— Meni óltirýge álderiń kele me, áıteýir?!

Jigit júzindegi ashshy mysqyl men úlken otty kózderindegi jıirkenishten seskengendeı, bandylar toby únsiz seltıisip qalyp edi.

Tań atqaly shýaq saýsaqtarymen jer betin túgel aımalap turǵan kún alaýlap baryp, dáý shaǵyldyń arǵy jaǵyna tyǵyldy. Shaǵyl ústinde oınaǵan altyn sáýleler sońǵy úmitteı jalt etip, birte-birte kómeskilenip bara jatty

* * *

Shynar túni boıy kóz ilmedi. Syrtta oqys dybys estilse de, ıt úrse de «kele jatqan Aldan ba» deýmen júregi alyp-ushyp deńbekshýmen boldy. Aldannyń qońyr atlas kórpesin basyna búrkeı túsip, kózin jumady. Biraq lezde tynysy tarylǵandaı keri serpip, tyń-tyńdaıdy. Tańerteń kún kóterile aýylǵa jetti de Aldan muny qudyq basyna qaldyryp, ózi aýylǵa habar bergen-di. Bes-alty úıdiń bala-shaǵasyna deıin qalmaı júgirip, kóılekteriniń etegine súringen kempirler qurt, mámpásılerimen shashý shashyp, ábiger bolyp qalǵan. Aldannyń anasy Narkúmis ólgen toǵyz balasy tirilip kelgendeı aq sary óńi bal-bul jana qýanyp, qyzara kúlimsirep, qymsynǵan Shynarǵa sonadaıdan qushaǵyn jaıyp:

— Kel, qaraǵym, qadamyń qutty bolsyn! — dep kelip mańdaıynan súıip, kózine irkilgen jasyn jaýlyǵynyń ushymen ilip tastaǵan. Ásheıindegi salmaqty da, sabyrly Iman aqsaqaldyń qyran kózderi kúlimdep, áli de ajary taımaǵan qara tory óńine qan júgirgendeı. Ádemi shoqsha saqalyn qaıta-qaıta sıpaı beredi.

Iman qarttyń alty qanat úıi aýyl adamdaryna lyq toldy. Qylqıǵan bes-alty qyz bala ústerine bar jyltyraqty kıip úlgerip, Shynardyń janyna kelip otyrys-ty. Bári de jas kelinge tańyrqaı, qyzyǵa qaraıtyn tárizdi. Etegin búrmelegen qynama bel aq jibek kóılek tizesinen sál tómen túsip, qyzǵylt qońyr tyqyr maqpaldan tigilgen kázekeıine tym jarasyp tur. Denesine quıyp qoıǵandaı shap-shaq. Burynǵy kelinderdeı emes, betin ashyp, úkili taqıamen otyrǵany da tańǵalarlyq. Aıaǵyndaǵy shońqaıma kóksaýyr etik te — bul aýylda bolyp kórmegen kózi joq dúnıe.

Bular shaı iship bolyp, jańa soıylǵan qoı etin qazanǵa salyp jatqanda, aýyl syrtyna taqap qalǵan eki jolaýshy kórindi. Aldarynan shyqqan Aldan birden tanı ketti: ózimen birge isteıtin mılısıonerler Jumabaı men Mıdar eken. Attaryn baılap, syrtta turyp qalǵan jolaýshylarǵa qaraı júrgen Narkúmis:

— Qosh keldińder, qaraqtarym! Qýanysh ústine keldińder! — dedi sonadaı jerden.

Olar Aldanmen biraz kúbirlesip baryp ishke kirgen. Mıdar qoıý qara murtty, ádemi keskindi, ysqaıaq qara jigit eken. Jasy sol 22-23-terde. Aldanmen shamalas bolsa kerek. Jumabaı bulardan 3-4 jas úlkendeý, juqaltań, aqsary.

— Imeke, qutty bolsyn, qýanyshyńyzǵa ortaqpyz! — Jumabaı sál kidirip qaldy. — Biz bir sharýamen júr edik! Toıdy asyqpaı, basqa jigitter kelgesin jasaıtyn shyǵarsyz?

— E, keler kelin keldi, toı qaıda qashar deısiń! — dep Mıdar ádettegi áziline basyp úı ishin bir kúldirip aldy da, bir top bandylar otrády kele jatyr degen habar baryn, búgin ertemen Esen shaldy óltirip ketkeni týraly estigenin, mılısıoner jigitterdiń bári Aıbas ketkenin aıtty.

— Aýylda qalǵan osy otyrǵan úsheýmiz ǵana. Myna Jumekeń men Aldan bandylardyń qaı baǵytqa bara jatqanyn baqylaýǵa júredi de, men osy jerden Aıbasqa — ózimizdiń jigitterge tez habar etýge attanam. Bizge renjimeńizder, aman bolsaq, kelip qalamyz ǵoı, — dep Mıdar qamshysyn alyp júrýge yńǵaılandy.

— Myna bala da jańa esik attap jatyr edi, Aldanjannyń ketip qalǵany qalaı bolar eken ózi, — dep Narkúmis myltyǵyn asynyp, oq salǵan qobdıshasyn alyp jatqan balasyna úreılene qarady.

Aldandar tús áletinde attanyp ketken soń, Shynar da qulazyp qalǵandaı boldy. Áne keledi, mine keledimen kún de keshkirdi. Aldandardyń aǵaıyn kórshisi Islamnyń teńselip aıaǵyn áreń alyp júrgen kelini sýyldyq Ynta óziniń ala batsaıy shymyldyǵyn Iman úıiniń sol jaǵyna ákep qurdy. Erkin ósip qalǵan Shynar shymyldyq ishine engende, ońasha otaý úıge kirgendeı raqat sezinip qaldy.

«Núret aýlynan qýǵynshy kelip qalar ma» degen kúdikti oı aýyl adamdarynyń kókireginde edi. Sondyqtan ińir túsisimen-aq tym-tyrys erte jatyp qalmaq boldy.

— Shynarjan jalǵyz ózi bolǵansha, ana Balzıa men Jańyldy jiberińder, birge bizdiń úıge jatsyn, — degen Narkúmiske Ynta:

— Aqtóre túnde kelip qalsa, shymyldyq ishinen qoparylyp túnniń bir ýaǵynda ketip jatqan uıat ta qyzdarǵa! — dep, janyndaǵy kózi kilgirgen shıkil sary kelinshekke qarap kózin qysyp qoıdy.

— Sorly-aı, sen áriden oılaısyń-aý!

Shıkil sary osyny aıtyp, onyń búıirinen túrtip qaldy.

Shynar kózin jumsa-aq Aldan kelip turǵan sekildi bolady. Onyń qushaǵy esine túskende, júregi dúrsildep, alqymyna tyǵylǵandaı, kózi jumýly kóńili tynymsyz bir kúıge endi. Qazir ǵana kirip kelip, munyń betine betin taqaıtyn tárizdi. Bul sonda onyń moınyn appaq súırik saýsaqtarymen orap alar edi. Bir sát ol alla taǵalanyń qudiretine tańǵalyp jatty. Álpeshtegen ata-ana, týǵan-týysqandarynyń aıaly ortasyn jat bireýdiń qushaǵyna aıyrbastap kete bardy. Mine, ómirinde tuńǵysh ret búkil jan-júregimen berile alasuryp, sonshalyq yntyǵa kútip jatyr. Osyǵan deıingi ómiri kúzdiń bulyńǵyr kúni sıaqty. Barlyq baqytty shaǵy Aldandy kórýden, onyń buǵan degen yntyqtyǵy men yqylasyn sezinýden bastalǵan tárizdi. Eger Aldan joqta qýǵynshylar kelip alyp ketse she degen kúdikti oı qyzdyń tátti qıaly men qýanysh toly kóńiline kirbiń túsiretin sekildi. Joq Aldannan ózge adam balasy buǵan jar bolýy múmkin emes. Ondaı tirshilikten baz keshýge bar.

Kenet shyqqan at tuıaǵynyń dybysy qyzdy oı qushaǵynan sýyryp aldy. Júregi dúrsildep, aýzynan shyǵyp kete jazdady da, tósekten basyn kóterip aldy. Túrýli esikten tolyq aıdyń sút sáýlesi tógilip tur eken.

— Aldanjan keldi-aý deımin, kempir, tur!

— Jatqaly kirpigim ilinbep edi, áldenege aınaldy dep... Áı, alla, bergenińe shúkir!

Kempir sham jaqqansha, Shynar da shymyldyq ishinde tez kıinip aldy. Attylardyń shamasy kóp tárizdi edi. Biraq birer kúbir estildi de, satyr-sutyr attan túskenderi ǵana bilindi. Qapelimde úıge kire qoıǵandary bolǵan joq.

— Oıbaı-aý, bular qýǵynshylar bolmasyn, shal! Múnsha aınaldy ǵoı...

— Qoıshy ári, qaıdaǵyny aıtpaı!

İshke eń aldymen Qaıyrly, odan keıin 7-8 adam qatarlasa kirdi. Tústeri adam shoshyrlyq eken.

— Qaraǵym-aı, saýmysyńdar? Aldan qaıda? — degende Narkúmistiń úni dirildep shyqty.

— Apa! Apa! Biz saý kelgenimiz joq, sumdyq habar ákelip turmyz!

Qaıyrlynyń osyny aıtýǵa shamasy keldi. Eńirep jylap jiberip edi. Baǵana anasynyń eki bólinip qalǵan denesin kórgende ishteı egilse de, kóz jasyn kórsetpep edi. Úsh jerden shýlap qoıa bergen úı ishindegilerge jubatý aıtar ózge jigitter de kóz jasyna erik bergen.

— Aldan! Aldanyshym qaıda!

Narkúmistiń kózi sharasynan shyǵyp, eki qolyn ilgeri sozǵan kúıi Qaıyrlynyń aldyna turyp qaldy,

Jigitter Aldannyń denesin eki qapqa salyp, Jumabaıdyń óligin ekinshi jaǵyna tory atqa teńdep alyp kelgen bolatyn. Biraq eshkimge kórsetpeı, ózimiz-aq jýyp arýlap qoıamyz dep kelisken-di. Olar tań atýǵa qaramaı, Islam úıin bosattyryp, Aldannyń denesin sonda aparyp edi.

Áıelderdiń súıemeldeýimen tysqa shyqqan Shynarǵa Ynta:

— Bizdiń úıde arýlap jatyr... Qudaı-aý, endi qaıteıin! — dep býlyǵa jylaǵan. Aldan joq. Endi tipti kelmeıdi degenge Shynar senbeıtin tárizdi. Munyń bári tús. Aldan qazir keledi degen oıda-tyn. Ynta sózin estigen soń, esik aldynda ıirilip turǵan jigitterdi jaryp ótip, jan ushyra júgirip bardy da, Islam úıiniń túsirýli esigin ashyp jiberip kirip keldi. Úıdiń oń jaǵynda adam kórgisiz sýret bar edi: Aldannyń basy jáne keýdesi men bóksesi úsh bólek bolyp, qyzyl josa qanǵa boıalyp aq jaımanyń ústinde jatyr eken. Betin basyp, óliktiń ústine qulap, shyńǵyra talyqsyǵan Shynardy alpamsadaı qara jigit dalaǵa kóterip shyǵardy da:

— Sender ne baǵyp tursyńdar? Myna sorlyny tirileı óltirdińder ǵoı... — dep, qaýmalap turǵan jigitterge zilmen tunshyǵa kúbirledi. Shynardy kóterýmen shymyldyq ishine ákelip saldy. Birde talyqsyp, birde kózin ashqan ol endi jylaǵan da joq. Ómirsiz janaryn áldeqaıda qadaǵan kúıi jata berdi.

Bul sátte Iman úıinen Aldan, Aldan dep shaqyrǵan Narkúmistiń daýsy shyǵyp jatqan. Kózinen jas shyqpaı, óńi bozaryp ketken ol balasy syrtta turǵandaı aıqaılap shaqyryp, birese otyrǵandarǵa qarap:

— Áı, sender Aldan óldi dep otyrsyńdar ma? Áı, jyndylar! Qazir keledi ǵoı ol. Áne, áne, estısińder me «apa, apa!» degen daýsy shyǵady. Aý, qaraǵym, kele ǵoı! — dep qolyn soza esikke júgirip, odan soń saqyldap kúlip, aýys kúıge túsip edi.

...Kelesi kúni Janberdi bastaǵan on shaqty salt atty Iman aýlyna jetkende besin aýyp bara jatyr edi. Aýyl toly qaptaǵan adam men qańtarýly atty kórgende, ár-qaısysy ishteı «toıdyń ústinen shyqpaǵaı edik» degen oıda-tyn. Qyz izdeýge shyqqandar arasynda Beken da bar-dy. Táýlik boıy izdep, at sabyltqan olar Iman aýlynyń ústinen shyqqanda, Beken burylyp ketýdiń retin tappaı, «endigi Qaıyrlylar da kelgen bolar, bir retin tabar, túbi áshkerelenetin jaı ǵoı» degen oıda edi. Olar qatty júrispen dál Iman úıiniń irgesine telmeńdeı kelip, túse-túse qalysty.

Beken ózgelerden burynyraq úı janyna jaqyndaı bergende, óz kózine sener-senbesin bilmeı, sileıip turyp qaldy. Bir top áıelderdiń ortasynda bota kózderi otsyz móldirep jasqa tolǵan, qup-qý óńinen tirshilik belgisi sezilmeı Shynar tur edi. Óli de, tiri de emes, qur súlderi ǵana.

— Janym-aý, Shynarjan-aý, saǵan ne bolyp edi?

Beken osyny aıtyp úlgergenshe, munyń qushaǵyna tyǵylyp, daýsyn shyǵarýǵa shamasy kelmeı, únsiz egilip talyqsyǵan Shynardy kórdi. Basyna bos búrkegen úlken qońyr sharqat sýsyp jerge túse berip edi. Qyzdyń beline túsken qos burymdy shashy túp-túgel appaq seleýdeı qýaryp ketken eken.

— Qudaı-aý, mundaıdy kim kórgen! — degen áldekimniń óksik aralas daýsy qaýmalap turǵandardyń jylaýly únine kómilip qaldy...

Aldymyzda Aqqystaý stansıasy kórindi. Biraq kýpedegiler áli de eleń etpeı, álgi hıkaıa oqıǵasynyń shytyrmanynan shyǵa almaı otyrǵanǵa uqsaıdy.

Turaly aqsaqal osy stansıada jumys isteıtin balasyna keledi eken. Jınala bastady.

— Bul dala, onyń ańǵal adamdary ne kórmedi, qaraqtarym-aý. Nannyń báıterek basyna óspeıtini sekildi, mynaý zaman da aspannan túsken joq.

Poezd alǵa umtyla berip toqtady. Biz japyrlaı ornymyzdan turyp, qarıany shyǵaryp saldyq. Qaıtyp kelgen soń da biz álgi áńgimeniń o jaq, bu jaǵynan shyǵa almaı aınalsoqtaı berdik. Boz dalany belinen basqan qaıqań qara jolmen ómir aǵysyndaı ekpinmen júıtkigen jolaýshylar poezy alǵa, sonaý kógildir kókjıekke asyǵyp keledi.

1969

---