InfoHub Logo

Adal jany aq qardaı shyń-quzdaǵy,
Ózderi — óner kóginiń juldyzdary.
Urpaqtarǵa, eline maqtan bolǵan
meniń baıtaq ólkemniń ul-qyzdary.

Ol tereze áıneginen qalaǵa kóz salyp tur. Tún jarymy bolyp qalsa da Hedelberg turǵyndary úıge asyqpaıtyn tárizdi. Túngi ottar da tynym tabar emes: birde sónip, birde janyp asa bir qubylmaly qylyqpen sıqyrlaı kóz tartady. Ómirdiń ózindeı baýrap, janyńdy elitedi. Uıqy keler emes. Erteń týǵan elge — Almatyǵa oralady. Júregi eljirep ketkendeı boldy. Ylǵı da osylaı. Ol ómirdiń talaı ystyǵy men sýyǵyn, rahaty men qýanyshyn belýardan keshken óziniń osynaý elý jasynda jerdiń biraz túkpirin sharlaǵan; sán-saltanat qurǵan talaı kerbez qalalaryn aralaǵan; janaryńdy suqtandyrar sulýlyqtaryn tamashalaǵan. Biraq solardyń bárinen bıik turǵan bir kúsh bar. Ol týǵan el. Ol óziniń súıikti Almatysy. Qashan, qaıda júrse de, júregi eljirep saǵyna oralady. Nege eken? Álde bul óziniń súıikti qos qanaty Qarlyǵash pen Quralaıǵa degen analyq mahabbaty ma eken? Álde bul ózin qarshadaıynan ińkár ǵsh qoıǵan sonaý mańǵaz dalaǵa degen áli kúnge bir sabyr taptyrmas qushtarlyq pa eken? Qaı jerde, qaı elde bolsa da, syı-qurmet, qoshamet qushaǵynda. Sonyń bári óz jerińniń topyraǵynda qaz turǵanǵa tatymaıtyn tárizdi...

Bul joly da Batys Germanıanyń Hedelberg qalasynda ótkizilgen Búkildúnıejúzilik kongreske kelgen ár eldiń aıtýly ǵalymdary Sovet elinen qatynasqan 4 delegatty erekshe iltıpatpen qurmet tutqan. Ásirese, Sovet ǵalymdarynyń atynan sóz sóılegen SSSR Ǵylym akademıasynyń múshesi, mıneralogıa — geologıa ǵylymdarynyń doktory Patshaıym Tájibaıqyzy Tájibaevaǵa súısine tandanysqan.

— Patshaıym hanymnyń boıynda qanshalyqty parasat, qansha kúsh bar deseńizshi! — dep, profesor Múller kongres otyrysynan keıin qolyn alǵan. Árıne, bul Patshaıym Tájibaıqyzynyń dúnıejúzilik arenaǵa alǵash shyǵýy emes. Búkildúnıejúzilik ǵylym qoǵamy Asosıasıasyna múshe bolsh saılanǵan 1966 jyldan beri talaı ǵylymı bas qosýlarda bolǵan. Talaı-talaı maqtaýlar estigen. Biraq negizinen lepirme kóp sózdilikti unatpaıtyn ol mundaı jyly lebizdiń bárin óziniń eline, halqyna arnalǵan dep qabyldaıtyn da, ekinshi jaǵynan ózine qoıylǵan talap dep sezinetin.

Ol qolyn kókiregine qoıǵan kúıi áli tur. Janary túngi qalada, oıy sonaý alysta.

Bárinen qıyny tilshimen áńgimelesý eken. Ol jymıyp aldy. Batys germanıalyq bir tilshi muny sýretke túsirip, ómir jolyńyzdy aıtyp berińiz dep qoıar da qoımaı jabysqany bar edi. Sonda jarytyp eshteńe aıta almady. Shynynda ne aıtýǵa bolatyn edi?..

...Shymkent oblysyndaǵy Qazyqurt taýynyń baýraıynda ótken sábı shaq. Áke ólimi. Qapaldaǵy tórt klastyq úlgili-tájirıbe mektebinen bastalǵan oqýshylyq jyldar... Ol da bir qımas shaq eken-aý. Jazýshy bolsam deıtin onda. Alǵashqy óleń-áńgimeleri respýblıkalyq áıelder jýrnalynyń betinde jaryq kórgende, dál bir myqty jazýshy bolyp ketkendeı balǵyn kóńildi qýanysh kerneıtin. Biraq júrek túkpirinde jatqan albyrttaý bir arman bar edi. Sol jeteledi. 1939 jyly mektepti úzdik bitirip, Tashkent ýnıversıtetiniń geologıa fakúltetine tústi. Alǵashqy jyldan-aq asa yntalylyǵymen, qaısarlyǵymen kózge túsken taldyrmashtaý qara tory qyzdyn boıynda úmit kúttirer umtylys baryn alǵash tanyǵan profesor Aleksandr Sergeevıch Ýklonskıı edi. Qazaq halqynyń ardager uly Qanysh aǵamen alǵash tanystyrǵan da sol Aleksandr Sergeevıch bolatyn. Bul 1943 jyl. Ýnıversıtettegi sońǵy jyl. Qanysh Sátpaev Tashkentke keldi.

— Qanysh Imantaevıch, sen myna qazaq dalasynyń bolashaq maqtanyshymen tanysyp qoı, — dep Aleksandr Sergeevıch Patshaıymdy jetelep ákelip kórsetken.

Kelesi jyl Moskva topyraq ınstıtýtyna rentgenografıa ǵylymynyń aspırantýrasyna tústi.

1946 jyly Dondaǵy Rostovta kandıdattyq dısertasıany oıdaǵydaı qorǵap, elge oralǵan Patshaıym týraly Qanysh aǵa bylaı dep jazyp edi:

«Tájibaeva joldastyń dısertasıalyq eńbegi, ásirese Jezqazǵan kenderin zertteý jolynda ǵylymǵa qosylǵan óte baǵaly qazyna bolyp esepteledi. Ol ǵylymı-zertteý jumysynda jas ǵalymnyń tabandylyǵyn jáne keleshegi mol jas ekenin kórsete bildi». 1947 jyly Patshaıym Qazaqstanda tuńǵysh rentgenologıa laboratorıasyn uıymdastyrdy. Úlken izdenis, zertteý jyldary endi bastaldy. Ortalyq Qazaqstandaǵy joǵarǵy polızoı shógimdi taý jynystarynyń paıda bolý prosesterin zertteýdi maqsat etken jas ǵalym jyldar boıy dala kezip, jyly tósek, jaıly orynnan jyraqqa ketti. 5 jastaǵy Qarlyǵash pen 3 jastaǵy Quralaıdy áke baýyryna tastap, japan kezý de ońaıǵa túspeıtin. Kókiregi syzdap saǵynatyn olaryn. Áli kúnge búgingideı. Kúz edi. Geologtar Jezqazǵan mańyndaǵy Janaı sýynyń tusynda júrgen. Ertemen jaýǵan qarly jańbyr keshke deıin saıabyrlamady. Dúnıeniń bárin sý alyp ketkendeı, qıa basar qurǵaq jer joq. Aıaqtaǵy rezına etikten de sý ótip, ústi-basy malmandaı bolǵan jıhankezder jatar orynǵa kelgende ábden qınalysty: palatka ishine de sý ótip ketken. Aralaryndaǵy jalǵyz áıel Patshaıymǵa qıyn bolady-aý degendeı jaltańdasqan. Biraq bul sasqan joq, anadaı jerdegi skvajınanyń ústindegi kishkene aǵash býdkaǵa baryp panalaýdy úıǵardy.

— Japadan-jalǵyz qaıda barmaqsyz, ne de bolsa birge bolaıyq ta bárimiz, — dep geologtar jibermeı qoıdy. Ertesine bult seıilip, kúzgi tań kirbińsiz atqan. Elden buryn turatyn stýdent Sasha skvajına jaqtan júgirip keledi.

— Qarańdar! — deıdi aptyǵyp. — Patshaıym Tájibaevna, bir ajaldan qaldyńyz — býdkaǵa naızaǵaı túsip, skvajına órtenip ketipti.

Qıynshylyǵy mol jyldar jemisin de ala keldi: jeti jyl boıy jıhan kezip zerttelgen Ortalyk Qazaqstanda mys, qorǵasyn, myrysh sekildi baılyqtar shógimdi taý jynystarynyń ishinde qalaı paıda bolatyny jaıly eńbegine arqaý boldy. 1959 jyly doktorlyq dısertasıa qorǵaǵan ǵalymnyń bul eńbegi sovettik geologıa-lıtologıa ǵylymyna qosylǵan úlken úles dep baǵalandy.

1960 jyly respýblıkada alǵash ret shógimdi paıdaly qazba baılyqtardy zertteý laboratorıasyn úıymdastyryp, ondaǵy rentgenoskopıa, elektromıkroskopıa, termografıa bólimderinde tuńǵysh ret qazba baılyqtaryn zertteýde fızıkalyq, hımıalyq ádister júzege asa bastady.

Munyń bárin — osynaý buralań soqpaǵy mol úlken joldyń ár núktesin tilshige aıtyp jetkize alasyń ba... Eń bastysy — qazaq dalasynan shyqqan qarapaısh áıelge qanat bergen, ǵylym shyńyna shyrqatqan eliniń partıanyń qamqorlyǵy ekenin uǵynsa jetipti de!..

* * *

— Mama! Quralaıdan telegramma! Erteń Moskvadan ushady!

Esikten kire bergen anasyn tórgi bólmeden júgire shyqqan Qarlyǵash qýantyp tastady. Ózi jumystan biraz sharshap oralǵan beti edi. Laboratorıaǵa jetispeıtin biraz quraldardy almaq bop, búgin Akademıaǵa barǵan, biraq jumys bitpedi...

Qarlyǵash bir top hatty stol ústine ákeldi de:

— Taǵy shet elden kelgen hattar, — dep qoıdy. Qarlyǵash — úlkeni. Almaty medısına ınstıtýtynda oqıdy, Kuralaı — kenjesi. Qazaqtyń S.M. Kırov atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń fızıka fakúltetiniń úzdik stýdenti. Qazaqstan LKSM Ortalyq Qomıtetiniń múshesi. Qarlyǵash sabyrly, uıań da, Quralaı ójet, shapshań. Ótkende bir top stýdenttermen birge Sovet Odaǵynan baratyn delegasıamen Quralaı Aqqoshqarova Qurama Shtattaryna ketken. Sodan kele jatqany.

— Kishkentaıym, Quralashym... — dep kúlimsirep qoıdy ana telegrammany oqyp bolyp.

Sonsyn hattarǵa kóz júgirtti. Mynaý — Kalıfornıa ýnıversıtetiniń profesory Dj. Chılıngradtyń haty. Ǵalymnyń bıyl shyqqaly jatqan monografıalyk eńbegin kúni buryn suratypty.

Ekinshi hat Japonıadan eken. Japonıanyń halyqaralyq ǵylymı qoǵamyna múshe etip qabyldaýǵa sheshim qabyldanǵanyn habarlap, osyǵan ǵalymnyń kelisimin suraǵan.

...Meniń kóz aldyma myna sýret keledi. Alataýdaı asqar-asqar shyńdar, quldıly, quz-jarlar. Eteginde turyp, alysqa shyrqaýǵa talpynysatyndar kóp. Birak quzar shyń kez-kelgenge qushaq ashpaıdy. Askaqtyǵyn alasarmaıtyn armandaı batyldyǵymen, qaısarlyǵymen tabyndyratyn jandarǵa ǵana moıyn usynatyndaı. Osynaý shyrqaý jolda suńǵaq boıly, taldyrmashtaý kelgen, qara kózderinde óshpes qaırat oty mazdaǵan ǵalym — ana, óz Otanynyń maqtanyshy bolǵan qazaq qyzy erkin órlep barady. Onyń qanaty talmaq emes. Óıtkeni onyń tarıhtyń ózindeı kýáger, aıaýlysyn álpeshteı alar halqy bar. Óıtkeni onyń boıynda sol halqyna, eline degen óshpes mahabbat oty bar. Óz halqynyń, óz topyraǵynyń bir kádesine jarasam degen qushtarlyq bar. Kókireginde qushtarlyq barda, Adam alasarmaq emes.

1982

---