InfoHub Logo

Adamnyń kóbi shekteýlerdiń tek teris jaǵyn kórip, armanǵa qol jetkizýdegi kedergi dep biledi. Olar ózderine «eger eshqandaı kedergi bolmasa roman jazar edim, til úırener, bıznes bastar edim nemese kóbirek saıahattar edim» dep aıtyp jatady. Al eger de bári kerisinshe bolyp, dál osy kedergiler adamnyń maqsatyna jetýine kómekshi bolyp shyqsa she?

HH ǵasyrdyń bedeldi kompozıtorlarynyń biri Igor Stravınskıı birde bylaı deıdi: «Sizge qanshalyqty kóp shekteý qoıylsa, sonshalyqty siz erkin bola túsesiz». Shekteýlerdiń bolmaýy adamdy toqtatyp qoıady. Sebebi sizde tym kóp tańdaý men tym kóp múmkindik bar.

Shekteýler shyǵarmashylyq úderisti maqsatqa qaraı baǵyttaıtyn qurylymyn jáne shegin belgileıdi.

Shuǵyl prototıpter

«Yahoo!»-nyń búgingi prezıdenti jáne bas atqarýshy dırektory Marıssa Enn Maıer «shekteýler máselelerdi anyqtap, olarǵa nazar aýdartady jáne ol máselelerdi sheshý úshin naqty tapsyrmalarmen jabdyqtaıdy» dep túsindiredi. Ol «Google»-diń izdeý ónimderi men qoldanýshylary boıynsha vıse-prezıdenti bolǵanda mynadaı shekteýler qoıǵanyn aıtady:

- Shekteýli ýaqytta daıyn prototıpter qurý: keıde jeti kúnge deıin, keıde tipti bir kúnge deıin.

- Komandadaǵy adamdar sanyn úshke deıin shekteý.

^{Marıssa Enn Maıer}

Maıerdiń aıtýynsha, qabyldanǵan ıdeıalar boıynsha qysqa ýaqyt ishinde kishigirim komandamen jumys isteý arqyly olar bul ıdeıanyń jaqsy nemese nashar ekenin tez anyqtaıtyn bolǵan. Eger shuǵyl prototıp ıdeıanyń jumys istemeýi múmkin ekenin kórsetetin bolsa, olar odan bas tartatyn. Jáne bas tartý asa aýyrtpalyqsyz ótetin, sebebi ınvestısıa az quıylǵan.

Búdjettik shekteýler

«The Houdini Solution: Why Thinking Inside the Box is the Key to Creativity» atty kitabynda Ernı Shenk bylaı deıdi: «Kóp jaǵdaıda ómirdegi barlyq nárse — qorap (janama túrde sóz «thinking outside the box» metaforasy jaıly)». Iaǵnı ómir shekteý men kedergilegre toly.

Bul bizdiń qarym-qatynasymyzǵa, jumysqa, turatyn jerimizge, bank shottaryna jáne taǵy basqalaryna qatysty. Osyǵan oraı mynandaı suraq týyndaýy múmkin: osyndaı shekteýdiń ishinde qalaısha barynsha jasampaz bola alamyz? Ernestiń aıtýynsha, dál osy shekteýler bizdi azat etýshi bolyp tabylady.

^{Blerlden shyqqan jalmaýyz fılminiń posteri}

Ol túsirilimine 50 myń dollar ketken «Blerlden shyqqan jalmaýyz» úreıli fılmin mysalǵa keltiredi. Nátıjesinde ol prokatta 240 mln. dollar tabys tapty. Osy búdjettik shekteýler bul fılmdi tabysty etti. Oqıǵany jasandy aq-qara derekti fılm arqyly baıandaıtyn jáne tájirıbesiz oqýshylarmen túsirilgen bul eńbek, aýdıtorıaǵa naǵyz qajetti jáne kórermenderdi shyn máninde qorqytatyn týyndy bolyp shyqty.

Ýaqyt shekteýleri

NaNoWriMo dep atalatyn saıt 30 kúnde roman jazatyn qoldanýshylarǵa arnalǵan. Kóp adam muny túkke turǵysyz ıdeıa dep esepteýi múmkin, alaıda bul qarapaıym shekteý saıttaǵy myńdaǵan avtor úshin jumys isteıdi.

NaNoWriMo qoıǵan 30 kúndik shekteý mátin jazýdy keıinge shegerip júrgen áleýetti jazýshyǵa bar múmkindikti jasaıdy:

- Ol jazýdy bastaýǵa májbúrleıdi

- Jazýǵa ýaqyt tabýǵa májbúrleıdi

- Ol tártipke úıretip, jazý ádetin damytýǵa kómektesedi

- Ol ıdeıa tabýǵa jáne roman jazýǵa kómektesedi

NaNoWriMo sheshimi — roman jazý týraly oılaı bermeı, iske kirisýge tamasha ádis.

Qurylys bloktaryndaı shekteýler

Frenk Gerı óziniń eklektıkalyq postmodernızmdik jobalarymen tanys. Olardyń qatarynda Ýolt Dısneı Konsert zaly jáne Bılbaodaǵy Gýggenhaım murajaıy bar. Gerı shekteýlerdi shyǵarmashylyǵynyń irgetasy dep esepteıdi.

Ol nóldik shekteýlermen úı jobalaýǵa tapsyrma alǵanda, bul onyń eń úlken arhıtektýralyq tapsyrysy ekenin ańǵarǵan. Gerı ol týraly bylaı deıdi: «Bul bir qıyn kezeń boldy. Men aınaǵa qarap, ózime uzaq ýaqyt boıy: «Men kimmin? Ne istep júrmin? Munyń bári ne úshin kerek?» degen suraqtar qoıdym».

Gerıdi shabyttandyratyny — Disney Hall-daǵy akýstıka sıaqty qatań standarttardy ustaný. Gerı kedergilerdi qurylys bloktary retinde kóredi.

^{Ýolt Dısneı Konsert zaly}

Áreket etý aımaǵyndaǵy shekteýler

Devıd Gaffnı jazýshy bolýdy qalaıtyn. Jazýǵa ýaqyty joq ekenin ol jaqsy bildi, biraq armanyn iske asyrmaı qoımady. Ol kúnine 150 sózden turatyn bir-aq oqıǵadan jazyp otyrdy. Osyndaı qysqa áńgimelerdi kóptep jazyp, jarıalaıdy.

Búginde Gaffnıdiń qysqa áńgimeler jınaǵy jaqsy satylady, al ol óz armanyna jetti — jazýshy boldy. Buǵan ol jolynda kezdesken shekteýler jáne olardy óz paıdasyna asyrý arqyly jetti.

Kreatıvti oılaý

Shyǵarmashylyq boıynsha avtor jáne keńesshi Rodjer fon Oh (Roger von Oech), óziniń keıbir úzdik ıdeıalary oılary ushy-qıyry joq shekaradan asyp ketkende emes, qorapta bolǵanda keletinin aıtady. Iaǵnı basshylyq etetin naqty prınsıpter bar, tek soǵan erip otyrý kerek.

Ol 64 shekteý oılap taýyp, olardyń árqaısyn kartochkalarǵa jazyp qoıady. Endi oǵan shyǵarmashylyq joba boıynsha jumys isteý qajet bolǵanda ol bir kartochkany sýyryp alyp, ıdeıa óndirý úderisi kezinde qoldanady.

Ózińdi áreketke májbúrleý

«The White Stripes» tobynyń ánshisi Djek Ýaıt ózin ádeıilep shekteıtinimen jáne ózin solardyń sheńberinde jumys isteýge májbúrleıtinimen de tanymal: «Ózińizdi májbúrleńiz. Stýdıany 4 kúnge jaldap, álbom jazyńyz. Shekteýli merzim sizdi shyǵarmashyl ete túsedi. Alýan túrlili erkindikshyǵarmashylyqty joıady».

Sonymen qatar Ýaıt sapasy tómen aspaptardy jıi qoldanady. Olardan ózine qajetti dybysty alý úshin bar jigerin salady. Ýaıt úshin shekteý men kreatıv bir-birimen bite qaınasyp jatyr.

Aqyn sıaqty oılaý

Nelikten aqyn sıaqty oılaý kerek? Sebebi aqyn, ózi tańdaǵan qalyby men uıqasy arqyly shektelgen. Dál osy shekteýler shyǵarmashylyqqa qajetti qıalǵa dem berýge, oı jınaqtaýǵa kómektesedi.

Sáttilik tileımiz!

---