Shyǵarmalar jınaǵy
Kirispe.
Mektepte beriletin bilim negizderi – meıili aýyzsha, meıili jazbasha bolsyn, bári de til arqyly meńgertiledi. Oqýshylar ana tilin jaqsy bilýi, til baılyǵynyń mol jáne saýatynyń joǵary bolýy – ǵylymnyń basqa salalaryn tereń bilýine, aqyl - oıynyń keńeıýine jol ashady. Sondyqtan til men ádebıet páni muǵalimderine júkteler jaýapkershilik pen atqarar istiń júgi jeńil emes ekeni barshamyzǵa málim. Oqýshy aıtaıyn degen oıyn durys jetkize bilý kerek. Sol úshin ár sabaqta til damytý jumystaryn ótkizemiz. Til damytý jumystary aýyzsha da, jazbasha da bolady.
Al, osy «Shyǵarmalar jınaǵyna» Qosaǵash aýdanyndaǵy oqýshylarǵa shyǵarma jazýda úlgi bolsyn dep jınaqtap otyrmyz. Osyndaı jınaqtardyń joqtyǵynan oqýshylarymyz shyǵarma jazýǵa shorqaq. Sol sebepten shákirtterge úlgi bolsyn degen maqsatpen osy úlgini jazýǵa oılandyq. Osynda shyǵarmany rásimdeýge qoıylatyn qandaı talaptar bar ekenin, qalaı jazý kerektigin kórsetýde. Uly Abaı qarasózderin jazǵanda: «Kimge qajet bolsa, sol jazyp alsyn, ne oqyp kórsin, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki» degen edi. Árıne, Abaı Qunanbaev - teńdesi joq ǵulama. Biraq bolmasań da uqsap baq degendeı, osy jınaq Qosaǵash aýdanynda qazaq tilin bilemin degen jas shákirtterge óte paıdaly demekpiz. Sonymen bul jınaqqa Halyqaralyq olımpıadalarǵa qatysyp, júldeli oryndarǵa ıe bolǵan oqýshylardyń da shyǵarmalary enip otyr. Úlgi bolsyn degen maqsatpen Qazaqstanda turatyn otandastarymyzdyń da shyǵarmalaryn kirgizip otyrmyz.
Oqýshylardyń ózderi shyǵarǵan óleńderin de engizdik.
Shyǵarma jazýǵa baılanysty estelik.
1. Tańdaǵan taqyrybyńdy ábden oılan
2. Taqyrybyńdy ashatyn jospar qur, josparyń naqty jasalsyn.
3. Epıgraf tańda. Taqyryp pen negizgi ıdeıany ashýǵa sáıkes alynsyn.
4. Taqyrybyńa baılanysty tirek sózderge zer sal.
5. Shyǵarmadaǵy pikirlerdiń reti men júıesin saqta.
a) taqyryptan aýytqyma;
á) negizgi bólimge dálel keltir;
b) negizgi pikirler júıesin saqta;
v) qorytyndy negizgi pikir tóńireginde jazylsyn.
6. Shyǵarma tilindegi sózderdiń aıqyn, sóılemiń oramdy, túsinikti bolsyn.
7. Sóılemde stıldik jaǵynan qatelik jibermeýge tyrys.
8. Shyǵarmany oqyǵan kezińde, tynys belgi qatelerine erekshe nazar aýdar, umytyp ketpes úshin, baıqaǵan qatelerińdi birden qoıyp, saýatty jaz.
9. Dápterdegi aqjıek (abzas) saqtalyp, áripterdiń túzý jazylýyna nazar aýdar.
Shyǵarmany jazǵanda qoıylatyn talaptar.
1. Shyǵarmanyń taqyryby tyrnaqshaǵa alynbaıdy. Sıtata alǵanda ǵana tyrnaqsha qoıamyz.
2. Epıgraf paraqtyń oń jaǵyna tyrnaqshaǵa alynbaı jazylady. Epıgrafqa alynǵan joldardyń avtorynyń famılıasy epıgraftyń astyna jaqshaǵa alynbaı jazylady. Qaı shyǵarmadan alynǵanyn kórsetkende, shyǵarmanyń aty tyrnaqshaǵa alynady.
3. «Jospar» sózi bar bolsa, epıgraftyń astyna, epıgraf bolmasa, shyǵarma taqyrybynan keıin jol ortasyna jazylady. Jospar degennen keıin qos núkte qoıylady.
4. Jospar úsh bólimnen turady: I Kirispe.
II Negizgi bólim.
III Qorytyndy.
a) Ár bólim rım sıfralarymen belgilenedi, odan keıin núkte nemese jaqsha qoıylmaıdy.
á) Negizgi bólim arab sıfralarymen (jaqshaǵa alynbaı) belgilengen az degende eki tarmaqtan turady. Ár tarmaqtyń atynan soń núkte qoıylady.
b) Eger shyǵarma úlken (kólemdi) bolsa, jospardyń kirispe, qorytyndy bólimderi de tarmaqtarǵa bólinedi.
5. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlaryn kelesi jolǵa tasymaldaýda rım, arab sıfralarynyń astylaryna sóz jazylmaıdy, sıfralar oqshaý turady.
6. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlarynan keıin núkte qoıylady. Kelesi ataý bas árippen jazylady. Eger tarmaq tarmaqshalarǵa bólinse, tarmaqshanyń sońynan núkteli útir qoıylady. Bul jaǵdaıda tarmaqsha ataýy kishkene árippen jazylady. Sońǵy tarmaqshanyń ataýynan keıin núkte qoıylyp, kelesi tarmaq ne bólim ataýy bas áripten bastalyp jazylady.
7. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlary az sózge kóp maǵyna syıǵyzýy, mazmuny aýqymdy bolýy qajet. Mysaly «Abaıdyń tabıǵat lırıkasy» degen shyǵarma taqyrybyna uqsas jalpylama ataý josparlarynyń bólimine ataý bola almaıdy. Onyń ornyna «Abaıdyń tabıǵat lırıkasynyń ózindik ereksheligi» degen sıaqty ataý jazǵan durys.
8. Jospar bólimderiniń ataýlarynda etistik (tuıyq raıdan basqa) bolmaıdy. Mysaly, «Abaı qazaq halqynyń uly perzenti bolyp tabylady» dep jazýǵa bolmaıdy. «Abaı - qazaq halqynyń uly perzenti» degen durys.
9. Jospar taqyryptary suraýly sóılem bolmaǵan jón.
10. Eger josparda sıtata qoldanylsa, ony tyrnaqshaǵa alyp, avtordyń famılıasy sıtatanyń sońynan jaqshanyń ishine jazý qajet.
11. Shyǵarma josparǵa sáıkes azat joldar arqyly jazylady.
12. Shyǵarmada kezdesetin mezgil kórsetkishteri sıframen: ǵasyr – rım sıframen, jyl, kún – arab sıfralarymen, basqa sandar sózben jazylady. Ǵasyr ataýy arab sıframen jazylmaıdy, jazylyp ketse, qatege sanalmaıdy, ol úshin baǵany tómendetýge bolmaıdy.
«Eskendir» poemasyndaǵy zulymdyqtyń ókili.
Kóp adam dúnıege boı aldyrǵan,
Boı aldyryp, aıaǵyn kóp shaldyrǵan.
Óldi deýge sıa ma aıtyńdarshy?
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan.
A. Qunanbaev.
Teńdesi joq aqyn, qazaqtyń jańa sıpatty jazba ádebıetiniń kóshbasshysy, aǵartýshy - demokrat, esimi dúnıege keń taraǵan A. Qunanbaıulynyń aıbyndy tulǵasy búgingi kúni qazaq ádebıetiniń asqaq aspanynda ańyzdaǵy asyl beınedeı jarqyraıdy. Abaı búgingi kúngi birtutas shańyraqqa birigip otyrǵan halyqtardyń keleshegin boljaǵan kemeńgerler arasynan ózin qurmet tutyp qasterleıtin oqýshylar men dostaryn tapty. Onyń shyǵarmalary kóptegen tilderge aýdaryldy.
Qazaq halqynyń ǵajaıyp uly Muhtar Áýezov Abaı týraly óziniń roman – epopeıasynda ystyq iltıpatpen, tamasha sheberlikpen kórsetken. Mine, sodan soń abaı dańqy elimizge, odan tys jerlerge burynǵysynan da keń taraldy. Sóıtip, el jaıyndaǵy áńgime Batys pen Shyǵysty emin – erkin sharlaýǵa shyqty.
Abaı poezıasy – qazaq poezıasynyń shyńy. Onyń qalamynan týǵan «Qan sonarda búrkitshi shyǵady ańǵa», «Ásempaz bolma árnege», «Ǵylym tappaı maqtanba», «Segiz aıaq» jáne basqada óleńderi ónegeli sózge aınaldy. Ǵulama aqynnyń «Eskendir», «Ázimniń áńgimesi», «Masǵut» atty úsh poemasy bar. Biraq aqyn poema jazýdy maqsat etpegen, sondyqtan da oǵan az toqtalǵan dep oılaımyn. Sonyń ishinde «Eskendir» poemasynda aıtylǵan oqıǵa qazaq topyraǵynan tys jatyr. Budan ǵana emes, sonymen qatar ózge halyqtardyń tarıhyna da qalam siltegendigin ańǵaramyz.
Poemanyń aty aıtyp turǵandaı, oqıǵa onyń basty keıipkeri Eskendirge baılanysty órbip otyrady. Eskendirdiń shyn aty Aleksandr Makedonskıı. Ol – Mysyr eliniń patshasy. Aqyn poemasynyń basynda Eskendirdi bylaı tanystyrady: «Osy jurt Eskendirdi bile me eken?
Makedonıa shahary oǵan meken
Fılıpp patsha balasy, er kóńildi,
Maqtan súıgish, qyzǵanshaq adam eken»,-
dep, onyń qyzǵanshaq, kórse qyzar, maqtanshaq ekenin ańǵartady. Jıyrma bir jasynda taqqa otyrǵan Eskendirdiń boıy tolǵan jaýyzdyq pen dúnıe qońyzdyq ekendigin aqyn bylaısha kórsetken.
Sumdyqpen ásker jıyp qarýlandy,
Jaqyn jerge jaý bolyp týra attandy.
Kóp eldi kútinbegen qyrdy – joıdy.
Handy óltirip, qalasyn tartyp aldy»,- deıdi.
Ár handy jaýlap alǵan saıyn onyń baılyqqa degen qulqyny arandaı ashyla tústi. Eskendirdiń atyn estip – aq qoryqqan qoshemetshileri «Hannyń hany, patshanyń patshasy», - dep ataǵyn talaı jerge aparǵan. Ataǵy men dańqy, baılyǵy men shattyǵy tasyǵan patsha esepsiz ásker jıyp, estigen elin jaýlap ala bergen. Jer júzin jaýlap almaqshy bolǵan Eskendirdiń aldynan qıynshylyq shyǵa keledi.
«Sandaldy sar dalada sý taba almaı,
Shóldegen jurt qaıtedi, bos qamalmaı?
Qyzmetkerdiń bárin de óltirmekshi
Bolypty shóldegende shydaı almaı», - degen joldardan onyń tózimsizdigin, óz adamyn ózi óltirer qanisher ekenin kóremiz.
Jol – jónekeı móldir sý, tátti bulaqqa kezigip: «Bul netken sý? Ne de bolsa bir baı elden shyqqan bolar, shapshań órlep, shaharyn alyńdar», - dep jarlyǵyn shashady. Ol sý iship aman - esen qalǵanyna qanaǵattanbaı, sol jaýyzdyǵyna jol berip, elin jaýlamaqshy bolady.
Osy poema negizinen ádildik pen jaýyzdyqtyń tartysynan quralǵan. Jaýyzdyqqa jeteleıtin nárse kúnshildik, qyzǵanshaqtyq, aranynyń ashylýy, toımaıtyn jebirlik, ozbyrlyq ekendigin A. Qunanbaev kórsete kelip, soǵan qarsy ádildik, danalyqty usynady. Ony poemanyń myna jerinen kórýge bolady. Sum patsha bulaq boıymen júrip otyryp, qaqpasy bekitýli altyn qorǵanǵa keledi. Ózin kúzetshimin dep tanystyrǵan shal: «Qaqpany saǵan ashar ruqsat joq, bul – qudaıǵa bastaıtyn qaqpa»,- deıdi. Amaly quryǵan patsha jurtqa maqtanyp kórsetetin syı suraıdy. Bergen syılyqty ashyp qarasa, ishindegisi adamnyń bas súıegi eken. Osylaısha qaqpa men adamnyń kóz súıegin ádildikke bastaıtyn joldyń sımvoly retinde alyp, ol jumbaqty aqylǵa sheshtiredi. Aqyldyń ıesi – Arıstotel arqyly Eskendirdiń jaýyzdyǵyn ózine moıyndatyp, qan tógýden bas tartqyzady. Ony poemanyń myna jerinen kórýge bolady. Arıstotel Eskendirge:
«Bul adam kóz súıegi, - dedi hanǵa, -
Toıa ma adam kózi myń men sanǵa?
Jemit kóz jer júzine toımasa da,
Ólse toıar, kózine qum quıylǵanda», - deıdi.
Aqyn ári ǵalym, ári adamgershilik ıesi – Arıstotelge Eskendirdi baǵyndyryp, bas ıgizedi, ádildikke jaýyzdyqty jeńgizedi. Eskendir obrazy arqyly han men patshany beınelep, halyqty el jaýlaǵysh patshadan jırendirmek bolsa, Arestoteldi ádildiktiń úlgisi qylyp, aıtaıyn degen oı – pikirdiń qazyǵy etedi. Aqyn aıtqandaı, árqashan jaýyzdyqty ádilet jeńip otyrady. Nemis – aram nıet basqynshylarynyń dúnıe júzin jaýlap bolǵan jaýyzdyǵyn da ádildik jeńip, olar óz jerlerinde talqandaldy.
Qazaq tili – ana tilim.
Súıemin týǵan tildi – anam tilin
Jórgekte jatqanynda bergen bilim.
Shyr etip jerge túsken mınýtymnan
Qulaǵyma sińirgen tanys únim.
Eń birinshi sol tilmen syrtqa shyqty,
Súıgenim, jek kórgenim, unatqanym...
S. Toraıǵyrov.
Til qaı ultta bolsa da qasterli, qudiretti. Ol árbir adamǵa ana sútimen birge enip, qalyptasady. Til baılyǵy – qaı eldiń bolsa da maqtanyshy. Ol - atadan balaǵa mıras bolyp qalyp otyratyn baǵa jetpes mura. Demek, ár adam ana tilin kóziniń qarashyǵyndaı qorǵaýǵa, onyń orynsyz shubarlanýynyń qandaıyna bolsa da qarsy turýǵa tıis.
Amal ne, týǵan tilimizdi shubarlap, aralas sóıleıtinderdi jıi kezdestiremiz. Tipti týǵan tilden bezetin soraqylardy da kórgenimiz bar. Mundaılardy kezdestirgende, Paýstovskııdiń: «Týǵan tiline jany ashymaǵan adam – jándik», - dep ashyna aıtqany oıǵa keledi.
Ókinishke oraı, sońǵy kezde kóptegen jastar ana tilinde turpaıy sóıleıdi. Tól tilinde sóıleýden bezý - aq sútin berip, asyraǵan anańdy umytýmen birdeı. Ana tili - ar ólshemi. Olaı bolsa, tildi shubarlaý – ardy shubarlaý, kóńil tunyǵyn laılaý. Qurmetti aqynymyz Qadyr Myrzalıevtiń:
«Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette,
Ózge tildiń bárin bil,-
Óz tilińdi qurmette!» - dep tujyrymy – jastarmen qatar úlkenderge de qoıylatyn talap.
Qazaq tili – óziniń dalasyndaı keń p1shilgen jaıdary til. Oǵan qysylyp – qymtyrylý asyǵyp – aptyǵý erin ushynan shúldirlep – byldyrlaý múlde jat. Qazaq neni aıtsa da aýyzdy tastyryp aıtady. Qazaq sózi qashanda dalanyń qońyr jelindeı ańqyldap, erkin esip turady. Qazaq tiliniń ereksheligi – dombyranyń kúmbir qaqqan sazyndaı. Asqaq áýendiligi – shyrqap salar ánindeı. Sheshenderdiń aýzynan shyqqan qara sózdiń ózinde óleńge bergisiz kelisim, ishteı úılesken yrǵaq bolady.
Ótken ǵasyrdyń basynda qazaqtyń tuńǵysh ǵalymy, ári rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynuly: «Ár ultqa tórt nárse kerek. Olar: til, dil din jáne jazý. Osylary bolsa ǵana ár halyq ózinshe halyq. Eger bulardan aıyrylsa, ol el bolýdan qalady. Tili joǵalǵan halyqtyń ózi de joǵalady», - degen edi.
Dúnıede ana tiliniń adamǵa beretin rahat – lázzatynyń ornyn basqa esh nárse toltyra almaıdy. Keıde qazaq bolyp týǵanym úshin jáne eń baı sulý tilde sóılegenim úshin ózimdi baqytty sezinemin. Qazaq tilim – shyn sheberdiń qolynan shyqqan dombyra tárizdi dep óz til týraly shyǵarmamdy aıaqtaımyn.
Murzaǵultegi Aıymgúl
11 – synyp oqýshysy. 2005 jyl.
Dalanyń dara ustazy.
Halyqtyń kemeline kelip órkendeýi úshin, eń aldymen azattyq pen bilim kerek.
Shoqan Ýálıhanov.
Jospar:
I Kirispe
1. Halyq perzenti – Ybyraı.
II Negizgi bólim
1. Adamdyq qasıet taratýshy uly pedagog.
2. Tabıǵat tanýdaǵy aqyn ustazdyǵy.
III Qorytyndy
3. Dalanyń danyshpan ustazy.
Ár halyqty bolashaqqa bet alǵan tarıhı damý jolynda óshpes
juldyzdaı bolyp esimi erekshe atalatyn iri tulǵalary bolady. Sonyń biri qazaq saharasynda ómir súrgen, halyqtyń danyshpan perzenti, dalanyń dara ustazy – Ybyraı Altynsarın.
Ybyraı – óz zamanynyń iri qoǵam qaıratkeri, tuńǵysh pedagogi. Qazaq balalaryna bilimniń kiltin ustatyp, tuńǵysh mektep júregi bolǵan alǵash mektep ashýshy. Halyqty qarańǵylyq buǵaýynan qutqaryp, kóńilderine kórikti oı, kózderine nurly sáýle tastap, kókirekterin oıatýdy kózdegen halyq qamqorshysy. qazaqtyń jan sezimin, ishki dertin tap basyp tanı bilgen tamyrshysy. Óner - bilimniń qandaı jolǵa aparatynyn, oqýdyń muratqa jetkizetindigin tuńǵysh ret qazaq dalasyna pash etken dara ustaz.
Ybyraı shyǵarmalarynyń ózekti taqyryby óner - bilim, eńbek, tárbıe boldy. Osyndaı asyl qasıetter arqyly jas urpaqty uqyptylyqqa, adamgershilikke baýlıdy. Adamgershilik qasıetterdi «Sheshe men bala», «Bir ýys maqta», «Meıirimdi bala», «Ádep», «Ádildik» degen shyǵarmalarynan kórýge bolady. Al «Baılyq», «Órmekshi qumyrsqa, qarlyǵash» jáne «Qypshaq Seıitqul», «Baı balasy men jarly balasy» atty áńgimeleri jastardy eńbekke baýlıdy. Ybyraı: Kel, balalar, oqylyq,
Oqyǵandy kóńilge
Yqylaspen toqylyq,- dep jastardy óner - bilimge shaqyrady. Solarǵa arnap «Qazaq hrestomatıasy» atty kitapty tuńǵysh ret qazaq tilinde shyǵarady. «Bul kitap jasóspirimderge ǵana emes, sonymen birge jalpy halyqqa arnalady»,- dep jazdy Ybyraı. «Qazaq hrestomatıasynyń» tili jattyq, oıy tereń edi. Ol kitapqa oqyǵan adamǵa oı tastaıtyn, kóńilge toqyrlyq máni tereń de astarly shyǵarmalar engizdi. Sol kezdegi halyqtyń oı - sanasy ǵylymnan góri óleńge, áńgimege jaqyn bolǵan edi. Ybyraı sondyqtan da, osy kitapty sol halyqtyń oı - sanasyna negizdep shyǵarǵan. «Baı balasy men jarly balasy» áńgimesinde baı balasy Asandy jarly balasy Úsemen salystyra otyryp sýretteıdi. Úsen - qıynshylyqty kóp kórgen, sol qıyndyqqa qarsy tura biletin, eńbeksúıgish bala. Al Asan osyǵan qarsy. Osy shyǵarma arqyly Ybyraıdyń aıtaıyn degen oıy eńbeksúıgishtikke, qıyndyqqa tóze bilýge, aqyldylyqqa, ónerge tárbıeleý.
«Órmekshi, qumyrsqa, qarlyǵash» shyǵarmasy - kópti kórgen ákesi men jańadan gúl jaryp kele jatqan jetkinshek arasyndaǵy áńgime. Munda ákesi balasyna órmekshi, qumyrsqa qarlyǵash arqyly ómir súrýdiń álippesin túsindirip, jaqsylyq pen jamandyqtyń jigin ajyrata biletin halge úıretedi jáne kishkene jándikterdiń bosqa jatpaı óz tamaǵyn tabý úshin tyrbanyp júrgendigin aıta kelip: «Sen de óz tamaǵyńdy adal nıetpen taýyp jeýge úıren» óıtkeni «İsi joqtyń asy joq», Bekerden táńirim bezedi» demekshi, «Sen de ýaqytyńdy bosqa ótkizbeı taza eńbek et», - deıdi.
«Áke men bala» áńgimesindegi keıipkerler de basqa adamdar emes, ákesi men balasy. Bul áńgimede jazýshy bir ǵana ákesi arqyly búkil ata - ananyń balaǵa degen tárbıelik jolyn kórsetedi. Biraq onyń negizgi aıtaıyn degen oıy bul emes, basqa edi. «Az jumysty qıynsynsań, kóp júmysqa tap bolarsyń, azǵa qanaǵat etpeseń, kópten qur qalarsyń», - dep jastardy qanaǵatshylyqqa, jalqaýlyqqy qarsy turýǵa shaqyrady.
Mine, osy áńgimelerden de Ybyraıdyń ustazdyq tulǵasyn anyq qórýge bolady. Óıtkeni ol aıtaıyn dep maqsat tutqan oıyn shyǵarmalary arqyly oqýshy qaýymǵa anyq ta, túsinikti etip jetkizedi.
«Atymtaı Jomart» áńgimesinde birinshiden, baılyq qoldyń kiri ekendigin, ekinshiden, baımyn dep aspaý kerektigin, úshinshiden, eńbekpen tabylǵan nannyń táttiligin, tórtinshiden, «Baq basqa qonǵan qus, ushady da ketedi» dep ımandylyqtan shyqpaı, kem - ketikterge qol ushyn berip kómektesý salaýat ekendigin ýaǵyzdaıdy.
«Baqsha aǵashtary» atty shyǵarmasynda atasyn baǵbanǵa, balasyn aǵashqa teńeıdi. Atasynyń balasyna «qısyq aǵashtary bolsa, kesip tastaý kerek» dep aıtýynyń ózinen de jaman qylyutardan aryltyp, jaqsylyqqa baýlıtyndyǵyn kóremiz. Bala kishkentaı kezinde qandaı tárbıe alsa, keıin óziniń boıynan tabylatyn qasıetter de sondaı bolmaq. Budan shyǵatyn qorytyndy «Uıada ne kórseń, ushqanda slny ilersiń». Osy áńgime arqyly túıindeletin negizgi oı tárbıe, ata - anamen bala arasyndaǵy qarym - qatynas. Mine, biz bul áńgimeden «tárbıe besikten bastalady» dep qorytqan Ybyraıdyń danyshpan ustazdyǵyn kóremiz.
«Sarańdyq pen jınaqtylyq» áńgmesinde az nárseni azsynbaı qadirin bilip jınasań, jaqsylyqqa jetetindigińdi, sol arqyly halyqqa paıdań tıetindigin aıtady. Óıtkeni qandaı nárse bolmasyn birden kóbeıip ketpeı, azdan quralady. Sondyqtan da bul áńgime uqyptylyqqa, jınaqtylyqqa, qanaǵatshylyqqa úıretedi.
«Salaqtyq» áńgimesinde jazýshy Kárim degen sheshen arqyly salaqtyqty synaıdy. «Aýrý qalsa da ádet qalmaıdy» dep birinshi ólimnen dostary alyp qalyp edi, ekinshisine ózi baryp qaıta uryndy. Budan áńgimeniń aty aıtyp turǵandaı - ap salaqtyqtyń aýrý ekendigin, tazalyq bolmaǵan jerde istiń alǵa baspaıtyndyǵyn aıta kelip, salaqtyqtan tazalyqtyń róli basym ekendigim jastarǵa úlgi etip otyr.
«Meıirimdi bala» shyǵarmasynda bir tóreniń qatal zańǵa tap bolyp, qoly kesiletin ýaqyt taıanǵanda, qyz bala ákesiniń bar kúnásin óz moınyna alyp, ol úshin jaýyp bireýin de bir úlken erlik is dep aıtýǵa bolady. Bul árkimniń de qolynan kele bermeıdi. Qyz balany osyndaı erlikke aparýdyń sebebi nede? Óıtkeni balnyń ákesine súıispenshiligi sonsha zor. Iaǵnı bul áńgimeden áke men qyz balanyń aralyǵyndaǵy meıirimdilikti kóremiz.
Dúnıedegi eń eskirmes mura, sarqylmas dáýlet óner - bilim dep túsingen Ybyraı «Kel, balalar, oqylyq» dep óleń jazady. Uly pedagog:
Oqysańyz, balalar,
Shamnan shyryq jaǵylar...
... Mal - dáýlettiń baılyǵy
Bir jutasań joq bolar,
Oqymystyń baılyǵy
Kúnnen - kúnge kóp bolar,-
dep, mal - dáýletti óner - bilimge qarsy qoıady. Tirshilikte mal - múlikten góri óner - bilimniń mańyzy kúshti dep túsindiredi.
Sısa kóılek ústińde
Toqýmenen tabylǵan...
Óner - bilim bprlyǵy
Oqýmenen tabylǵan,-
dep, ónerdiń eńbektiń esh qıyndyqsyz kelmeıtindigin aıtady. Adamǵa eńbek etý paryz ekendigin, onsyz eshnárse ónbeıtindigin, eńbek - ómir kilti ekendigin ýaǵyzdaıdy.
Oqý bilgen adamdar
Maı tamyzǵan qylyshtan,-
dep, oqý arqyly ańsaǵan armanyńa qol jetkizýge bolatyndyǵyn sol kezde ertegide aıtylyp júrgen ushqysh kilem, qazirgi ushaq, tyńǵysh, qazirgi radıo, televızorlardy qıaldamaı - aq, óner bilgenniń nátıjesinde ómirge paıdalanýǵa bolatyndyǵyn aıtady.
Álpeshtegen ata - ene
Qartaıatyn kún bolar,
Qartaıǵanda jabyǵyp,
Shal toıatyn kún bolar.
Ata - eneń qartaısa -
Tireý bolar bir oqý,-
dep, mal ketse de bilim ketpeıtindigin, tipti oqý arqyly qartaıǵa ata - anany da asyraýǵa bolatyndyǵyn aıtady.
Tabıǵat adam úshin jaralypty,
Bar qyzyq tabıǵattan taralypty,-
dep, S. Toraıǵyrov aıtqandaı, adam men tabıǵat egiz. «Adamdardyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń muny aıtar tili joq» degendeı, tabıǵatsyz ómir súrý múmkin emes. Tabıǵat - adam balasynyń ǵumyr keshetin tirshilik ortasy. Tabıǵatqa óleń arnamaǵan birde - bir aqyn joq. Sonyń biri - Ybyraı. Ol tabıǵatqa arnap «Ózen» óleńin jazady. Bul óleńnen tirshiliktiń tamyryn, jomart beınesin kóz aldymyzǵa keltiremiz. «Aǵash japyraǵymen kórikti» demekshi, ózen de óziniń sabdyrlap bir qalypty aǵaýymen, tirshiliktiń kqzi bolýymen qudiretti. Onyń adamǵa ákelgen syıy da ólsheýsiz.
Tas tasta, altyn tasta synamaqqa
Sonda da aqqan ózen qalybynda,-
degen joldarynda men ózinmen dep tasymaıdy, «Sen de sol sıaqty bol, asyp - tasyma, istegen jaqsylyǵyń úshin eshkimge mindet etpe» degen oıdy kórýge bolady. Mine, bul óleń adamnyń jaqsy kóńil kúıin bildiretin qarapaıym óleń sıaqty bolyp kóringenimen de, máni tereńde jatqan, jastarǵa úlgi - ónege, tálim - tárbıe beretin qanshama astarly oı jatyr.
Sondyqtan, biz bul óleńnen de Ybyraıdyń aǵartýshylyq, ustazdyq kózqarasyn aıqyn kóremiz
Sonymen, qorytyndylaı kele Ybyraı Altynsarın izgilik otyn adal júreginde máńgilik ornatqan, jaryq juldyzdy alaýlaǵan otqa aınaldyrǵan, jazýshylyq qyzmetiniń túp qazyǵyn oqýmen, óner - bilimmen sabaqtastyrǵan, aqyndyq shabytyna dem berip, jazýshylyq qıalyna qanat bitiretin zor nysanasyn qarańǵy qazaq halqynyń kózin ashyp, kókiregin oıatýǵa arnaǵan dalanyń dara da, danyshpan ustazy dep tanımyn.
Qulager - attyń tulpary.
Janyna elimizdiń jylqy jaqqan,
Jylqyǵa jetpegen kóz jaltań qaqqan.
Minseń - at, ishseń - qymyz, jeseń - qazy,
Qashannan qazaq halqy jylqy baqqan.
Atty artyq kórgen elmiz mińgen taqtan.
Qyzyq - aq bizdiń báıge qyrda shapqan
Shydarma qazaq jany ushyp ketpeı.
Attarǵa shań shyǵaryp kele jatqan.
Ergeneı Maratuly.
Qazaq halqy qonaqjaıly, kóshpeli, atqa minip oıyn saýyq salǵan elmiz. «At – adamnyń qanaty»,- dep beker aıtylmaǵan. Búkil ómir boıy adamnyń jan serigi jylqy, bıeniń sútin ishseń shıpa, dári, minse kólik, jese kúshti taǵam. Ata - babalarymyzdyń zamanynan beri aty bar úıdi eń baı, bedeldi januıa dep eseptelgen. Qazirgi zamanda Qosaǵash aýdanynda báıge, teńge alý, aýdaryspaq sıaqty ulttyq oıyndar jaqsy damyp keledi. Aýdanymyzdyń seri jigitteri, Imamaǵyzamtegi Yntymaq, Choıýnov Sedembal, Dılekov Mıron, Jatqambaıtegi Meıirim, Muǵyrajtegi Bolatjan, Ábilǵazytegi Janaıdar, Achýbaev Gena ózderiniń júırik attaryn qatyryp, báıgege qosyp júr. Sonymen qatar, ala jazdaı bıe saýyp, qymyzben aýdanymyzdy qamtamasyz etetin atalarymyz jáne jigitter de az emes. Olar: Qojategi Bekjan, Nuǵymantegi Serıkjan, Muhtarhan jáne Sábethan atalarymyz. Jylqyny qazaq halqy óte qadirlegen. Bes jastaǵy ulyn súndettegen soń, oǵan taıdy syılyqqa berip, oǵan otyrǵyzǵan.
Ádebıet sabaǵynda batyrlar jyryn, Abaıdyń «Shoqpardaı kekili bar qamys qulaq» óleńin oqyǵan kezde muǵalimimiz at týraly talaı qyzyqty áńgimeler aıtqan. Sondaı - aq úlgi bolar Qoblandynyń – Taıburyly, Alpamystyń Baıshubary, Aqan seriniń – Qulageri týraly bizdi qyzyqtyryp talaı áńgimelerdi baıandaǵan edi. At dese ishken asymdy jerge qoıa salyp júgire jóneletin men, úıge kele sala, birden «Qulager» poemasyn oqýǵa kiristim.
«Qulager» poemasynyń negizgi keıipkeri – Sararqa óńiriniń ardager aqyn - ánshisi Aqan seri Qoramsauly jáne onyń júırik tulpary Qulager týraly eken. İlıas jansúgirov óziniń shyǵarmasynda Aqan seri ómirindegi tragedıany kórsetken. Munda tarıhı shyndyq sýrettelipti. Aqannyń serigi – Qulager. Ol talaı jarystarda báıgeniń aldyn bermegen, Arqa eline tanymal júırik. Qulagerdi Aqan Shóketaı degen kisiden bir at, bir sıyr jáne jıyrma bes som aqsha berip satyp alǵan. Ol júırigin qaıda júrse de janynan tastamaǵan. Qulager sondaı myqty aqyldy at bolǵan. Qulager dóneninde shabysqa túsip, aldyna jan salmaıdy. Sol zamanda el – elde as – jıyndar kóp bolatyn. Sonda bolǵan báıge jarystarda úsh júz, tórt júz attyń aldynda jeke – dara ozyp kelip júrgen. Mine, osylaısha Qulagerdiń dańqy úsh júzge taraǵan eken. Aqannyń Qulagerden basqa óziniń súıgen qusy Qaratorǵaıy men júırik tazysy Bazarala bolǵan. Jer – jerden Aqan júıriginiń dańqyn estip, atyn, qusyn, ıtin satyp alýǵa kelýshiler kóbeıedi. Biraq qansha mal, dúnıe berse de, seri úsh dosynan aıyrylǵysy kelmeıdi. Óıtkeni bul onyń saıatkerlik tirlik – tynysymen bite qaınasyp ketken úsh birdeı tiregi bolatyn. Birde osyndaı júırigin Kereı rýynan shyqqan Saǵynaıdyń asyna minip keledi. Asta kóptegen saıystar ótkiziledi, atap aıtqanda, balýan kúres, at jarys, túıe jarys sıaqty. Osynda bolatyn báıgege Qulagerdi kóp daıyndaıdy. Bul báıgegeúsh júz jıyrma úsh at qosylady. Báriniń aldynda kele jatqan Qulagerdi Aqanmen óshtesip jirgenBatyrash, Qotyrash degen baılar soqqyǵa jyǵyp óltiredi.
«Qulagerdi» oqyǵanda, men de Aqan serimen birge kúıindim, ony aıap, aıaýly janýardy mert qylǵan jaýyzdarǵa laǵnet aıttym. Qanshama eldiń maqtanyshy bolǵan júırikke jandary qalaı ashymaı ómir súrip júrgen adamdar qazirgi kezde bolmasa eken dep tileımin. Odan da halqymnyń serigi, kóligi, ishse shıpa bolatyn qymyzy mol bolyp, úıir – úıir jylqy, jiırikteri kóbeıe berse eken dep, óz shyǵarmamdy aıaqtaımyn.
Samarhantegi Danıar 7 «V» synyp, 2012 jyl.
Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa.
Kim uǵady oqýshynyń tilegin,
Kim uǵady oqýshynyń júregin.
Uǵatyn kim úıden attap shyqqan soń,
Uǵatyn siz sıaqty ustazdar dep bilem.
Ádebıet sabaǵynan «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» degen taqyrypqa shaǵyn shyǵarma jazǵan edik. Adam balasy úshin qasıetti, eń ardaqty sózdiń biri - ustaz. Ustaz kún sáýlesindeı óz shýaǵy shákirtterine shashady. Ustaz ekinshi anań. Men shyǵarmamdy ári ustaz, ári aıaýly ana, ári aqylshy áje bolǵan adam - Chámchábán Bókeshqyzyna arnaǵym keldi.
Alash Qojabaıuly atyndaǵy Tóbeler orta mektebiniń eńbek sabaǵynyń muǵalimi Chámchábán Bókeshqyzy búkil aýyl turǵynyna ǵana emes, aýdan, Reseı kólemine aty shyqqan ustaz. Ol kisiniń óz sabaǵyna sheberligi jeterlik adam, ár balanyń jan dúnıesin tanyp, aqylyn aıtatyn jan. Óz oqýshylarynyń jarqyn bolashaǵyna jol ashyp, eline tirek bolar azamat qylyp, árbir balany óz balasyndaı súıip, meıirimdiligin kórsetedi. Apaıymyz bizdiń maqtanyshymyz. Chámchábán apaıdyń ustazdyq etip, jas urpaqty tárbıelep, eńbekke baýlyp, bilimmen sýsyndatqanyna bıyl tabany kúrekteı tup - tura 44 jyl tolypty.
Iá, ıá, bul - az ýaqyt emes, biraq apaıymyz balaǵa úıretýden esh ýaqytta jalyqqan emes. Osy ustaz óte qarapaıym, adamgershiligi zor, jumsaq minezdi, aqyldy keleshek úshin tyrmysyp, jan aıamaı kúresken adam. Eńbek etken jyldarynda oqýshylardy kóp nársege úıretti. Bizde sabaq bermese de, men ol ustazdy syılaımyn, maǵan óte unaıdy. Chámchábán apaı únemi ortamyzda júre berińiz! Osy ustaz apamnyń aldynda árqashan bas ıemin!
Tóbeler orta mektebiniń 8 - synyp oqýshysy
Qojabaıtegi Asyldos
2011 jyl.
Halqyn súıgen júrek
(Ahmet Baıtursynuly shyǵarmalaryndaǵy kúreskerlik rýh).
Jospar:
İ Kirispe
1. Sóz kósemi – Ahmet.
II Negizgi bólim:
1. «Adam qaıǵysy – zaman qaıǵysy.
2. Masa – qazaq oqýshysyna estilgen ekinshi uran.
3. Qaltyldaq qaıyq minip espesi joq...
III Qorytyndy:
1. Ahmet – aǵartýshy, pýblısıs.
2. Ahmet – urpaq atasy.
Ahmet Baıtursynulynyń jasaǵan barlq eńbegi, qorlyǵy,
kórgen azaby, bolashaqqa sengen úmitarmany týǵan halqy
úshin qasyqtaı qany qalǵansha qaltqysyz qyzmet etýge
arnalǵan. Sondyqtan da týǵan halqyn jan - tánimen súıgen
asyl azamattyń esimi el esinde máńgi saqtalmaq.
(R. Nurǵalıev.)
Ómirdiń tolymdy bolýy sezimge baınalysty, biraq sezim adam rýhynyń shyrqap shyqqan bıik shyńy emes. Adamnyń máńgi ólmeıtin rýhynyń artyqsha qasıeti gúldeı náziktik pen tastaı qattylyqty birdeı saqtaı alatyn judyryqtaı júrgendegi aqyl - parasatynda. Al aqyldylyqtyń eń sońǵy, eń joǵarǵy kórinisi – «sezim – ot, oı tazalyq». Osyndaı sezim otyń oı tazalyǵyna jeńdirgen, qazaq aspanynda juldyzdaı bolyp jarqyraǵan sóz kósemi – Ahmet Baıtursy
Adam qaıǵysy – zaman qaıǵysy bolǵanyn kórgen Ahmet sanaly ómirin týǵan eldeı el bolmas dep, óz halqyn adam seziminiń aınasy sezimtal júregimen súıgendikten sol halyqtyn mesheý bolyp artta qalǵandyǵyn, ómir ozyp, ajar tozǵandyǵyn aıtyp, olardyń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońa bildi. Abaı: «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» dep kúńirense, Ahmet qylysh qanatty suńqardaı sóz sybyrǵa, is jybyrǵa aınalǵan ýaqytta «Túsine qarap ishine túńilme, kúshine qarap isine túńilme» dep masa bolyp yzyńdady.
Yzyńdap ushqan(dary) mynaý bizdiń masa,
Sap – sary aıaqtary uzyn masa...
... Uıqysyn az da bolsa bólmes pe eken,
Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa, - deıdi.
Qandaı uıqy? Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúni joq ekenin túsinbegen nadandyqtyn uıqysy. Mine, Ahmet osyndaı qasiretti uıqyǵa dýshar bolǵan týǵan halqyna masa bolyp yzyńdap az da bolsa kóńilderine kórikti oı, kózderine nurly sáýle tastap olardy oqýǵa, óner – bilimge, rýhanı mádenıettilikke er tynysy – eńbek ekenin túsindirip, eńbekqorlyqqa shaqyrǵysy keldi.
«Masa» jóninde zerteýshi Qaıym Muhamedhanov: «Masa» - patsha zamanyndaǵy qazaq halqynyń basynan keshken asa aýyr hal – ahýalyn aınytpaı sýrettep bergen shynshyl kórkem shyǵarma. Qazaq ádıbıetinde eshqashan tarıhtyń mańyzyn joımaıtyn dáýir týyndysy», - dep joǵary baǵa beredi. Al Muhtar Áýezov: «Masa» - qazaq oqýshysyna estilgen ekinshi elshildik uran», - dep sıpattaıdy. Ahmettiń ózi óleńder jınaǵyn «Masa» dep alýy da tegin emes. Masa – sımvol: qarańǵylyq, nadandyq, sharýaǵa enjarlyq, kásipke marǵaýlyq – osylardyń bári, Ahmettiń beıneleýinde qazaqty shaǵýǵa daıyn turǵan jylan, óleń ıesi aıaqtary uzyn, sary masa bolyp, yzyńdap uıyqtap jatqan halyqty oıatpaqshy:
«Mysaly, qazaq malshy uıyqtap jatqan,
Jylandy bále delik ańdap baqqan.
Báleniń túrin kórgen men sary masa
Qazaqty oıansyn dep sózben shaqqan».
Uıyqtaǵysy kelse uıyqta jata bermeı me? Nege oıatady. Óıtkeni qazaq:
«Qaltyldaq qaıyq minip espesi joq,
Teńizde júrmiz qalqyp keshpesi joq.
Jel soqsa, quıyn qýsa jyljı berý
Bolǵandaı taban tireý eshnárse joq».
Aldy – artyn ańdymaı, oqymaǵan mıy ashyp, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol, bir jerden sóz shyǵarmaı, kúsh synasqan, kúndestik shyrqyn buzǵan, birlikten, berekeden, shyn peıilden jurdaı bolǵan, dert bolyp kirgen altybaqan alaýyzdyq.
«Uly toı kóppen kórgen jalǵyz men be, -
Dep otyr, ne bolsa da jurtpen kórdik»,-
dep, ár iske salǵyrttyqpen qarap eńbek qýyp qazynaǵa jolyqpaı, ermek qýyp bálege jolyqqandyǵyn, dúnıeniń kózi, yrystyń tizgini, janǵan shyraq bilim ekendigin túsinbeı ne bolsa da jurtpen birge kóppen kórgen uly toı dep kóne salatynyn aıtady. Mine, bul «Qazaq qalpy» óleńi sol kezdegi ómir súrgen qazaq halqynyn portretin dál aıqyndap beredi. Budan biz Ahmettiń naǵyz elin súıgen, súıgendiginiń arqasynda dos jylatyp aıtady, dushpan kúldirip aıtady demekshi, súıikti jurtynyń jaman qasıetterin dál kórsete bilgen, túzeler dep úmit kútip, sol úmitin talabynyń jetekshisi, talabyn tabys kilti jasaǵan realıs sýretker ekenin kórúimizge bolady.
Kimde – kim taǵdyrdyń jazýymen, tipti óz erkinen tys, tek óz tabıǵatynyń ereesheligimen, dúnıeniń bergi qabatyn ǵanakórmeı, sonyń ar jaǵynda jatqan syrlardy uǵy alsa, ańǵal bolmystyń kólegeıinen jaı adamnyń kózi ajyrata almaıtyn sonaý beımálim alys qıyrlardy qyraǵy kózimen shala alsa, mine, sol adam sýretker dep A. Blok aıtqan osy bir danalyq taǵlymy Ahmetke de aıtýǵa bolady. Óıtkeni Ahmet zaman shyndyǵyn dál kóre bilgen, sol kórgenin boıyna bitken daryndy talanty men jyr joldary arqyly órbitken shynshyl, sýretker aqyn. Al aqyn – zamanynyń, jaǵdaıdyń ortanyń túlegi. Kózben kórgen, júrekpen sezgen, bastan keshirgen oqıǵalar onyń kóńiliniń túkpirinde, mıynyń qatparynda uzaq saqtalady. Mine, Ahmet - osyndaı shyndyqty týra beıneleı alǵan sýretker aqyndyǵymen birge ortaq taqyrypty áńgime qozǵaǵan pýblısıs, bilimdi bıikke kótergen aǵartýshy. Ol kezdegi kóregen kózdi zıalylarǵa ortaq másele aqyldyń tozbaıtyn ton, bilimniń taýsylmaıtyn ken ekenin uǵynbaı bilim - ǵylymnan kenje qalǵan, malyn baǵyp, marǵaý jatqan qazaq halqyn sol qarańǵylyqtan, sol marǵaýlaqtan kózin ashyp, kókiregine oı salyp, oıatý edi. Ahmet bolsa óziniń aldyndyǵy maqsaty osylaı áńgime qozǵaý dep biledi. Ony óz óleńderinde de ashyq bildiredi:
«Baıaǵy qalpy,
Baıaǵy salpy.
Bu netken jurt uıqyshyl?
Bolsyn kedeı, bolsyn baı
Jatyr beıqam jym - jyrt jaı»-
dep kúńirense, taǵy bir tusta:
«Emshegin emip,
Anaǵa senip
Bala uıyqtaıdy jastyqpen.
Qymyzǵa qanyp,
Qyzaryp janyp
Baı uıyqtaıdy mastyqpen.
Shalap ishken kedeı mas,
Myna jurttyń túri ońbas!»
Bul jerde bala men baıdyń uıqysy jastyq pen mastyqtan bolsyn, al kedeı
jurtyna ne joq, shalapqa mas bolyp uıyqtaý degen qaınaǵan qalyń sor degendi aıtady. Sondyqtan:
«Jón kórsettim qazaq degen namysqa,
Jón siltedim jaqyn emes, alysqa.
Ózge jurttar órge qadam basqanda,
Dedim sen de qataryńnan qalysna!»-
dep, qazaq halqyn oqý - bilimge shaqyrǵan óziniń isiniń dálelin aıqyndap kórsetedi. Al pýblısısıkalyq maqalalarynda bul oıyn budan ótkirirek tilmen batyra aıtady: «Nadandyq, ónersizdik ata jolymyz bolǵan soń oljaly jerde úlesten qaǵylǵanymyz, ordaly jerde orynnan qaǵylǵanymyz, joraly jerden joldan qaǵylǵanymyz - bári nadandyqtyń kesapy». «Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúniń joq»,- dep qazaq balalarynyń saýatyn ashý úshin solarǵa arnap kóptege shyǵarmalar jazady. Sonyń birinde bylaı deıdi:
«Balalar, bul jol basy danalyqqa,
Kelińder túsip baıqap qaralyq ta!
Bu jolmen bara jatqan ózińdeı kóp,
Solardy kóre tura qalalyq pa?!
Danalyq óshpes jaryq, ketpes baılyq,
Júrińder izdep taýyp alalyq ta!»
Munda Ahmet «danalyq» dep saýattylyqty, bilim, ǵylymdy ıgerýdi, al «bu jol» dep oqýdy aıtady.
«Bilimniń basy - beınet, sońy - zeınet» ekenin aıtyp, biraq ta oqysa, ańsaǵan armanyna jetýge bolatynyn aıtsa, endi bir óleńinde eldik, ulttyq bostandyǵy joq, otarshylyq kúı keship otyrǵan, ǵylym - bilimmen de teńdese almaıtyn kóshpeli jurtyna aqyn bylaı deıdi:
«Qazaǵym elim,
Qaıqaıyp beliń
Synýǵa tur baıanyp.
Talaýda malyń,
Qamaýda janyń
Ash kózińdi oıanyp.
Qanǵa joq pa áli uıqyń,
Uıyqtaıtyn bar ne sıqyń?!»
Asyqpandar, artymyzda qazy bar,
Tergen talaı súıekteriń qazylar,-
dep, túbinde ádilettiliktiń, shyndyqtyń jeńetinine, bolashaqqa senim bildiredi.
Mektepte beriletin bilim negizderi – meıili aýyzsha, meıili jazbasha bolsyn, bári de til arqyly meńgertiledi. Oqýshylar ana tilin jaqsy bilýi, til baılyǵynyń mol jáne saýatynyń joǵary bolýy – ǵylymnyń basqa salalaryn tereń bilýine, aqyl - oıynyń keńeıýine jol ashady. Sondyqtan til men ádebıet páni muǵalimderine júkteler jaýapkershilik pen atqarar istiń júgi jeńil emes ekeni barshamyzǵa málim. Oqýshy aıtaıyn degen oıyn durys jetkize bilý kerek. Sol úshin ár sabaqta til damytý jumystaryn ótkizemiz. Til damytý jumystary aýyzsha da, jazbasha da bolady.
Al, osy «Shyǵarmalar jınaǵyna» Qosaǵash aýdanyndaǵy oqýshylarǵa shyǵarma jazýda úlgi bolsyn dep jınaqtap otyrmyz. Osyndaı jınaqtardyń joqtyǵynan oqýshylarymyz shyǵarma jazýǵa shorqaq. Sol sebepten shákirtterge úlgi bolsyn degen maqsatpen osy úlgini jazýǵa oılandyq. Osynda shyǵarmany rásimdeýge qoıylatyn qandaı talaptar bar ekenin, qalaı jazý kerektigin kórsetýde. Uly Abaı qarasózderin jazǵanda: «Kimge qajet bolsa, sol jazyp alsyn, ne oqyp kórsin, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki» degen edi. Árıne, Abaı Qunanbaev - teńdesi joq ǵulama. Biraq bolmasań da uqsap baq degendeı, osy jınaq Qosaǵash aýdanynda qazaq tilin bilemin degen jas shákirtterge óte paıdaly demekpiz. Sonymen bul jınaqqa Halyqaralyq olımpıadalarǵa qatysyp, júldeli oryndarǵa ıe bolǵan oqýshylardyń da shyǵarmalary enip otyr. Úlgi bolsyn degen maqsatpen Qazaqstanda turatyn otandastarymyzdyń da shyǵarmalaryn kirgizip otyrmyz.
Oqýshylardyń ózderi shyǵarǵan óleńderin de engizdik.
Shyǵarma jazýǵa baılanysty estelik.
1. Tańdaǵan taqyrybyńdy ábden oılan
2. Taqyrybyńdy ashatyn jospar qur, josparyń naqty jasalsyn.
3. Epıgraf tańda. Taqyryp pen negizgi ıdeıany ashýǵa sáıkes alynsyn.
4. Taqyrybyńa baılanysty tirek sózderge zer sal.
5. Shyǵarmadaǵy pikirlerdiń reti men júıesin saqta.
a) taqyryptan aýytqyma;
á) negizgi bólimge dálel keltir;
b) negizgi pikirler júıesin saqta;
v) qorytyndy negizgi pikir tóńireginde jazylsyn.
6. Shyǵarma tilindegi sózderdiń aıqyn, sóılemiń oramdy, túsinikti bolsyn.
7. Sóılemde stıldik jaǵynan qatelik jibermeýge tyrys.
8. Shyǵarmany oqyǵan kezińde, tynys belgi qatelerine erekshe nazar aýdar, umytyp ketpes úshin, baıqaǵan qatelerińdi birden qoıyp, saýatty jaz.
9. Dápterdegi aqjıek (abzas) saqtalyp, áripterdiń túzý jazylýyna nazar aýdar.
Shyǵarmany jazǵanda qoıylatyn talaptar.
1. Shyǵarmanyń taqyryby tyrnaqshaǵa alynbaıdy. Sıtata alǵanda ǵana tyrnaqsha qoıamyz.
2. Epıgraf paraqtyń oń jaǵyna tyrnaqshaǵa alynbaı jazylady. Epıgrafqa alynǵan joldardyń avtorynyń famılıasy epıgraftyń astyna jaqshaǵa alynbaı jazylady. Qaı shyǵarmadan alynǵanyn kórsetkende, shyǵarmanyń aty tyrnaqshaǵa alynady.
3. «Jospar» sózi bar bolsa, epıgraftyń astyna, epıgraf bolmasa, shyǵarma taqyrybynan keıin jol ortasyna jazylady. Jospar degennen keıin qos núkte qoıylady.
4. Jospar úsh bólimnen turady: I Kirispe.
II Negizgi bólim.
III Qorytyndy.
a) Ár bólim rım sıfralarymen belgilenedi, odan keıin núkte nemese jaqsha qoıylmaıdy.
á) Negizgi bólim arab sıfralarymen (jaqshaǵa alynbaı) belgilengen az degende eki tarmaqtan turady. Ár tarmaqtyń atynan soń núkte qoıylady.
b) Eger shyǵarma úlken (kólemdi) bolsa, jospardyń kirispe, qorytyndy bólimderi de tarmaqtarǵa bólinedi.
5. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlaryn kelesi jolǵa tasymaldaýda rım, arab sıfralarynyń astylaryna sóz jazylmaıdy, sıfralar oqshaý turady.
6. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlarynan keıin núkte qoıylady. Kelesi ataý bas árippen jazylady. Eger tarmaq tarmaqshalarǵa bólinse, tarmaqshanyń sońynan núkteli útir qoıylady. Bul jaǵdaıda tarmaqsha ataýy kishkene árippen jazylady. Sońǵy tarmaqshanyń ataýynan keıin núkte qoıylyp, kelesi tarmaq ne bólim ataýy bas áripten bastalyp jazylady.
7. Shyǵarma bólimderiniń, tarmaqtarynyń ataýlary az sózge kóp maǵyna syıǵyzýy, mazmuny aýqymdy bolýy qajet. Mysaly «Abaıdyń tabıǵat lırıkasy» degen shyǵarma taqyrybyna uqsas jalpylama ataý josparlarynyń bólimine ataý bola almaıdy. Onyń ornyna «Abaıdyń tabıǵat lırıkasynyń ózindik ereksheligi» degen sıaqty ataý jazǵan durys.
8. Jospar bólimderiniń ataýlarynda etistik (tuıyq raıdan basqa) bolmaıdy. Mysaly, «Abaı qazaq halqynyń uly perzenti bolyp tabylady» dep jazýǵa bolmaıdy. «Abaı - qazaq halqynyń uly perzenti» degen durys.
9. Jospar taqyryptary suraýly sóılem bolmaǵan jón.
10. Eger josparda sıtata qoldanylsa, ony tyrnaqshaǵa alyp, avtordyń famılıasy sıtatanyń sońynan jaqshanyń ishine jazý qajet.
11. Shyǵarma josparǵa sáıkes azat joldar arqyly jazylady.
12. Shyǵarmada kezdesetin mezgil kórsetkishteri sıframen: ǵasyr – rım sıframen, jyl, kún – arab sıfralarymen, basqa sandar sózben jazylady. Ǵasyr ataýy arab sıframen jazylmaıdy, jazylyp ketse, qatege sanalmaıdy, ol úshin baǵany tómendetýge bolmaıdy.
«Eskendir» poemasyndaǵy zulymdyqtyń ókili.
Kóp adam dúnıege boı aldyrǵan,
Boı aldyryp, aıaǵyn kóp shaldyrǵan.
Óldi deýge sıa ma aıtyńdarshy?
Ólmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan.
A. Qunanbaev.
Teńdesi joq aqyn, qazaqtyń jańa sıpatty jazba ádebıetiniń kóshbasshysy, aǵartýshy - demokrat, esimi dúnıege keń taraǵan A. Qunanbaıulynyń aıbyndy tulǵasy búgingi kúni qazaq ádebıetiniń asqaq aspanynda ańyzdaǵy asyl beınedeı jarqyraıdy. Abaı búgingi kúngi birtutas shańyraqqa birigip otyrǵan halyqtardyń keleshegin boljaǵan kemeńgerler arasynan ózin qurmet tutyp qasterleıtin oqýshylar men dostaryn tapty. Onyń shyǵarmalary kóptegen tilderge aýdaryldy.
Qazaq halqynyń ǵajaıyp uly Muhtar Áýezov Abaı týraly óziniń roman – epopeıasynda ystyq iltıpatpen, tamasha sheberlikpen kórsetken. Mine, sodan soń abaı dańqy elimizge, odan tys jerlerge burynǵysynan da keń taraldy. Sóıtip, el jaıyndaǵy áńgime Batys pen Shyǵysty emin – erkin sharlaýǵa shyqty.
Abaı poezıasy – qazaq poezıasynyń shyńy. Onyń qalamynan týǵan «Qan sonarda búrkitshi shyǵady ańǵa», «Ásempaz bolma árnege», «Ǵylym tappaı maqtanba», «Segiz aıaq» jáne basqada óleńderi ónegeli sózge aınaldy. Ǵulama aqynnyń «Eskendir», «Ázimniń áńgimesi», «Masǵut» atty úsh poemasy bar. Biraq aqyn poema jazýdy maqsat etpegen, sondyqtan da oǵan az toqtalǵan dep oılaımyn. Sonyń ishinde «Eskendir» poemasynda aıtylǵan oqıǵa qazaq topyraǵynan tys jatyr. Budan ǵana emes, sonymen qatar ózge halyqtardyń tarıhyna da qalam siltegendigin ańǵaramyz.
Poemanyń aty aıtyp turǵandaı, oqıǵa onyń basty keıipkeri Eskendirge baılanysty órbip otyrady. Eskendirdiń shyn aty Aleksandr Makedonskıı. Ol – Mysyr eliniń patshasy. Aqyn poemasynyń basynda Eskendirdi bylaı tanystyrady: «Osy jurt Eskendirdi bile me eken?
Makedonıa shahary oǵan meken
Fılıpp patsha balasy, er kóńildi,
Maqtan súıgish, qyzǵanshaq adam eken»,-
dep, onyń qyzǵanshaq, kórse qyzar, maqtanshaq ekenin ańǵartady. Jıyrma bir jasynda taqqa otyrǵan Eskendirdiń boıy tolǵan jaýyzdyq pen dúnıe qońyzdyq ekendigin aqyn bylaısha kórsetken.
Sumdyqpen ásker jıyp qarýlandy,
Jaqyn jerge jaý bolyp týra attandy.
Kóp eldi kútinbegen qyrdy – joıdy.
Handy óltirip, qalasyn tartyp aldy»,- deıdi.
Ár handy jaýlap alǵan saıyn onyń baılyqqa degen qulqyny arandaı ashyla tústi. Eskendirdiń atyn estip – aq qoryqqan qoshemetshileri «Hannyń hany, patshanyń patshasy», - dep ataǵyn talaı jerge aparǵan. Ataǵy men dańqy, baılyǵy men shattyǵy tasyǵan patsha esepsiz ásker jıyp, estigen elin jaýlap ala bergen. Jer júzin jaýlap almaqshy bolǵan Eskendirdiń aldynan qıynshylyq shyǵa keledi.
«Sandaldy sar dalada sý taba almaı,
Shóldegen jurt qaıtedi, bos qamalmaı?
Qyzmetkerdiń bárin de óltirmekshi
Bolypty shóldegende shydaı almaı», - degen joldardan onyń tózimsizdigin, óz adamyn ózi óltirer qanisher ekenin kóremiz.
Jol – jónekeı móldir sý, tátti bulaqqa kezigip: «Bul netken sý? Ne de bolsa bir baı elden shyqqan bolar, shapshań órlep, shaharyn alyńdar», - dep jarlyǵyn shashady. Ol sý iship aman - esen qalǵanyna qanaǵattanbaı, sol jaýyzdyǵyna jol berip, elin jaýlamaqshy bolady.
Osy poema negizinen ádildik pen jaýyzdyqtyń tartysynan quralǵan. Jaýyzdyqqa jeteleıtin nárse kúnshildik, qyzǵanshaqtyq, aranynyń ashylýy, toımaıtyn jebirlik, ozbyrlyq ekendigin A. Qunanbaev kórsete kelip, soǵan qarsy ádildik, danalyqty usynady. Ony poemanyń myna jerinen kórýge bolady. Sum patsha bulaq boıymen júrip otyryp, qaqpasy bekitýli altyn qorǵanǵa keledi. Ózin kúzetshimin dep tanystyrǵan shal: «Qaqpany saǵan ashar ruqsat joq, bul – qudaıǵa bastaıtyn qaqpa»,- deıdi. Amaly quryǵan patsha jurtqa maqtanyp kórsetetin syı suraıdy. Bergen syılyqty ashyp qarasa, ishindegisi adamnyń bas súıegi eken. Osylaısha qaqpa men adamnyń kóz súıegin ádildikke bastaıtyn joldyń sımvoly retinde alyp, ol jumbaqty aqylǵa sheshtiredi. Aqyldyń ıesi – Arıstotel arqyly Eskendirdiń jaýyzdyǵyn ózine moıyndatyp, qan tógýden bas tartqyzady. Ony poemanyń myna jerinen kórýge bolady. Arıstotel Eskendirge:
«Bul adam kóz súıegi, - dedi hanǵa, -
Toıa ma adam kózi myń men sanǵa?
Jemit kóz jer júzine toımasa da,
Ólse toıar, kózine qum quıylǵanda», - deıdi.
Aqyn ári ǵalym, ári adamgershilik ıesi – Arıstotelge Eskendirdi baǵyndyryp, bas ıgizedi, ádildikke jaýyzdyqty jeńgizedi. Eskendir obrazy arqyly han men patshany beınelep, halyqty el jaýlaǵysh patshadan jırendirmek bolsa, Arestoteldi ádildiktiń úlgisi qylyp, aıtaıyn degen oı – pikirdiń qazyǵy etedi. Aqyn aıtqandaı, árqashan jaýyzdyqty ádilet jeńip otyrady. Nemis – aram nıet basqynshylarynyń dúnıe júzin jaýlap bolǵan jaýyzdyǵyn da ádildik jeńip, olar óz jerlerinde talqandaldy.
Qazaq tili – ana tilim.
Súıemin týǵan tildi – anam tilin
Jórgekte jatqanynda bergen bilim.
Shyr etip jerge túsken mınýtymnan
Qulaǵyma sińirgen tanys únim.
Eń birinshi sol tilmen syrtqa shyqty,
Súıgenim, jek kórgenim, unatqanym...
S. Toraıǵyrov.
Til qaı ultta bolsa da qasterli, qudiretti. Ol árbir adamǵa ana sútimen birge enip, qalyptasady. Til baılyǵy – qaı eldiń bolsa da maqtanyshy. Ol - atadan balaǵa mıras bolyp qalyp otyratyn baǵa jetpes mura. Demek, ár adam ana tilin kóziniń qarashyǵyndaı qorǵaýǵa, onyń orynsyz shubarlanýynyń qandaıyna bolsa da qarsy turýǵa tıis.
Amal ne, týǵan tilimizdi shubarlap, aralas sóıleıtinderdi jıi kezdestiremiz. Tipti týǵan tilden bezetin soraqylardy da kórgenimiz bar. Mundaılardy kezdestirgende, Paýstovskııdiń: «Týǵan tiline jany ashymaǵan adam – jándik», - dep ashyna aıtqany oıǵa keledi.
Ókinishke oraı, sońǵy kezde kóptegen jastar ana tilinde turpaıy sóıleıdi. Tól tilinde sóıleýden bezý - aq sútin berip, asyraǵan anańdy umytýmen birdeı. Ana tili - ar ólshemi. Olaı bolsa, tildi shubarlaý – ardy shubarlaý, kóńil tunyǵyn laılaý. Qurmetti aqynymyz Qadyr Myrzalıevtiń:
«Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette,
Ózge tildiń bárin bil,-
Óz tilińdi qurmette!» - dep tujyrymy – jastarmen qatar úlkenderge de qoıylatyn talap.
Qazaq tili – óziniń dalasyndaı keń p1shilgen jaıdary til. Oǵan qysylyp – qymtyrylý asyǵyp – aptyǵý erin ushynan shúldirlep – byldyrlaý múlde jat. Qazaq neni aıtsa da aýyzdy tastyryp aıtady. Qazaq sózi qashanda dalanyń qońyr jelindeı ańqyldap, erkin esip turady. Qazaq tiliniń ereksheligi – dombyranyń kúmbir qaqqan sazyndaı. Asqaq áýendiligi – shyrqap salar ánindeı. Sheshenderdiń aýzynan shyqqan qara sózdiń ózinde óleńge bergisiz kelisim, ishteı úılesken yrǵaq bolady.
Ótken ǵasyrdyń basynda qazaqtyń tuńǵysh ǵalymy, ári rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynuly: «Ár ultqa tórt nárse kerek. Olar: til, dil din jáne jazý. Osylary bolsa ǵana ár halyq ózinshe halyq. Eger bulardan aıyrylsa, ol el bolýdan qalady. Tili joǵalǵan halyqtyń ózi de joǵalady», - degen edi.
Dúnıede ana tiliniń adamǵa beretin rahat – lázzatynyń ornyn basqa esh nárse toltyra almaıdy. Keıde qazaq bolyp týǵanym úshin jáne eń baı sulý tilde sóılegenim úshin ózimdi baqytty sezinemin. Qazaq tilim – shyn sheberdiń qolynan shyqqan dombyra tárizdi dep óz til týraly shyǵarmamdy aıaqtaımyn.
Murzaǵultegi Aıymgúl
11 – synyp oqýshysy. 2005 jyl.
Dalanyń dara ustazy.
Halyqtyń kemeline kelip órkendeýi úshin, eń aldymen azattyq pen bilim kerek.
Shoqan Ýálıhanov.
Jospar:
I Kirispe
1. Halyq perzenti – Ybyraı.
II Negizgi bólim
1. Adamdyq qasıet taratýshy uly pedagog.
2. Tabıǵat tanýdaǵy aqyn ustazdyǵy.
III Qorytyndy
3. Dalanyń danyshpan ustazy.
Ár halyqty bolashaqqa bet alǵan tarıhı damý jolynda óshpes
juldyzdaı bolyp esimi erekshe atalatyn iri tulǵalary bolady. Sonyń biri qazaq saharasynda ómir súrgen, halyqtyń danyshpan perzenti, dalanyń dara ustazy – Ybyraı Altynsarın.
Ybyraı – óz zamanynyń iri qoǵam qaıratkeri, tuńǵysh pedagogi. Qazaq balalaryna bilimniń kiltin ustatyp, tuńǵysh mektep júregi bolǵan alǵash mektep ashýshy. Halyqty qarańǵylyq buǵaýynan qutqaryp, kóńilderine kórikti oı, kózderine nurly sáýle tastap, kókirekterin oıatýdy kózdegen halyq qamqorshysy. qazaqtyń jan sezimin, ishki dertin tap basyp tanı bilgen tamyrshysy. Óner - bilimniń qandaı jolǵa aparatynyn, oqýdyń muratqa jetkizetindigin tuńǵysh ret qazaq dalasyna pash etken dara ustaz.
Ybyraı shyǵarmalarynyń ózekti taqyryby óner - bilim, eńbek, tárbıe boldy. Osyndaı asyl qasıetter arqyly jas urpaqty uqyptylyqqa, adamgershilikke baýlıdy. Adamgershilik qasıetterdi «Sheshe men bala», «Bir ýys maqta», «Meıirimdi bala», «Ádep», «Ádildik» degen shyǵarmalarynan kórýge bolady. Al «Baılyq», «Órmekshi qumyrsqa, qarlyǵash» jáne «Qypshaq Seıitqul», «Baı balasy men jarly balasy» atty áńgimeleri jastardy eńbekke baýlıdy. Ybyraı: Kel, balalar, oqylyq,
Oqyǵandy kóńilge
Yqylaspen toqylyq,- dep jastardy óner - bilimge shaqyrady. Solarǵa arnap «Qazaq hrestomatıasy» atty kitapty tuńǵysh ret qazaq tilinde shyǵarady. «Bul kitap jasóspirimderge ǵana emes, sonymen birge jalpy halyqqa arnalady»,- dep jazdy Ybyraı. «Qazaq hrestomatıasynyń» tili jattyq, oıy tereń edi. Ol kitapqa oqyǵan adamǵa oı tastaıtyn, kóńilge toqyrlyq máni tereń de astarly shyǵarmalar engizdi. Sol kezdegi halyqtyń oı - sanasy ǵylymnan góri óleńge, áńgimege jaqyn bolǵan edi. Ybyraı sondyqtan da, osy kitapty sol halyqtyń oı - sanasyna negizdep shyǵarǵan. «Baı balasy men jarly balasy» áńgimesinde baı balasy Asandy jarly balasy Úsemen salystyra otyryp sýretteıdi. Úsen - qıynshylyqty kóp kórgen, sol qıyndyqqa qarsy tura biletin, eńbeksúıgish bala. Al Asan osyǵan qarsy. Osy shyǵarma arqyly Ybyraıdyń aıtaıyn degen oıy eńbeksúıgishtikke, qıyndyqqa tóze bilýge, aqyldylyqqa, ónerge tárbıeleý.
«Órmekshi, qumyrsqa, qarlyǵash» shyǵarmasy - kópti kórgen ákesi men jańadan gúl jaryp kele jatqan jetkinshek arasyndaǵy áńgime. Munda ákesi balasyna órmekshi, qumyrsqa qarlyǵash arqyly ómir súrýdiń álippesin túsindirip, jaqsylyq pen jamandyqtyń jigin ajyrata biletin halge úıretedi jáne kishkene jándikterdiń bosqa jatpaı óz tamaǵyn tabý úshin tyrbanyp júrgendigin aıta kelip: «Sen de óz tamaǵyńdy adal nıetpen taýyp jeýge úıren» óıtkeni «İsi joqtyń asy joq», Bekerden táńirim bezedi» demekshi, «Sen de ýaqytyńdy bosqa ótkizbeı taza eńbek et», - deıdi.
«Áke men bala» áńgimesindegi keıipkerler de basqa adamdar emes, ákesi men balasy. Bul áńgimede jazýshy bir ǵana ákesi arqyly búkil ata - ananyń balaǵa degen tárbıelik jolyn kórsetedi. Biraq onyń negizgi aıtaıyn degen oıy bul emes, basqa edi. «Az jumysty qıynsynsań, kóp júmysqa tap bolarsyń, azǵa qanaǵat etpeseń, kópten qur qalarsyń», - dep jastardy qanaǵatshylyqqa, jalqaýlyqqy qarsy turýǵa shaqyrady.
Mine, osy áńgimelerden de Ybyraıdyń ustazdyq tulǵasyn anyq qórýge bolady. Óıtkeni ol aıtaıyn dep maqsat tutqan oıyn shyǵarmalary arqyly oqýshy qaýymǵa anyq ta, túsinikti etip jetkizedi.
«Atymtaı Jomart» áńgimesinde birinshiden, baılyq qoldyń kiri ekendigin, ekinshiden, baımyn dep aspaý kerektigin, úshinshiden, eńbekpen tabylǵan nannyń táttiligin, tórtinshiden, «Baq basqa qonǵan qus, ushady da ketedi» dep ımandylyqtan shyqpaı, kem - ketikterge qol ushyn berip kómektesý salaýat ekendigin ýaǵyzdaıdy.
«Baqsha aǵashtary» atty shyǵarmasynda atasyn baǵbanǵa, balasyn aǵashqa teńeıdi. Atasynyń balasyna «qısyq aǵashtary bolsa, kesip tastaý kerek» dep aıtýynyń ózinen de jaman qylyutardan aryltyp, jaqsylyqqa baýlıtyndyǵyn kóremiz. Bala kishkentaı kezinde qandaı tárbıe alsa, keıin óziniń boıynan tabylatyn qasıetter de sondaı bolmaq. Budan shyǵatyn qorytyndy «Uıada ne kórseń, ushqanda slny ilersiń». Osy áńgime arqyly túıindeletin negizgi oı tárbıe, ata - anamen bala arasyndaǵy qarym - qatynas. Mine, biz bul áńgimeden «tárbıe besikten bastalady» dep qorytqan Ybyraıdyń danyshpan ustazdyǵyn kóremiz.
«Sarańdyq pen jınaqtylyq» áńgmesinde az nárseni azsynbaı qadirin bilip jınasań, jaqsylyqqa jetetindigińdi, sol arqyly halyqqa paıdań tıetindigin aıtady. Óıtkeni qandaı nárse bolmasyn birden kóbeıip ketpeı, azdan quralady. Sondyqtan da bul áńgime uqyptylyqqa, jınaqtylyqqa, qanaǵatshylyqqa úıretedi.
«Salaqtyq» áńgimesinde jazýshy Kárim degen sheshen arqyly salaqtyqty synaıdy. «Aýrý qalsa da ádet qalmaıdy» dep birinshi ólimnen dostary alyp qalyp edi, ekinshisine ózi baryp qaıta uryndy. Budan áńgimeniń aty aıtyp turǵandaı - ap salaqtyqtyń aýrý ekendigin, tazalyq bolmaǵan jerde istiń alǵa baspaıtyndyǵyn aıta kelip, salaqtyqtan tazalyqtyń róli basym ekendigim jastarǵa úlgi etip otyr.
«Meıirimdi bala» shyǵarmasynda bir tóreniń qatal zańǵa tap bolyp, qoly kesiletin ýaqyt taıanǵanda, qyz bala ákesiniń bar kúnásin óz moınyna alyp, ol úshin jaýyp bireýin de bir úlken erlik is dep aıtýǵa bolady. Bul árkimniń de qolynan kele bermeıdi. Qyz balany osyndaı erlikke aparýdyń sebebi nede? Óıtkeni balnyń ákesine súıispenshiligi sonsha zor. Iaǵnı bul áńgimeden áke men qyz balanyń aralyǵyndaǵy meıirimdilikti kóremiz.
Dúnıedegi eń eskirmes mura, sarqylmas dáýlet óner - bilim dep túsingen Ybyraı «Kel, balalar, oqylyq» dep óleń jazady. Uly pedagog:
Oqysańyz, balalar,
Shamnan shyryq jaǵylar...
... Mal - dáýlettiń baılyǵy
Bir jutasań joq bolar,
Oqymystyń baılyǵy
Kúnnen - kúnge kóp bolar,-
dep, mal - dáýletti óner - bilimge qarsy qoıady. Tirshilikte mal - múlikten góri óner - bilimniń mańyzy kúshti dep túsindiredi.
Sısa kóılek ústińde
Toqýmenen tabylǵan...
Óner - bilim bprlyǵy
Oqýmenen tabylǵan,-
dep, ónerdiń eńbektiń esh qıyndyqsyz kelmeıtindigin aıtady. Adamǵa eńbek etý paryz ekendigin, onsyz eshnárse ónbeıtindigin, eńbek - ómir kilti ekendigin ýaǵyzdaıdy.
Oqý bilgen adamdar
Maı tamyzǵan qylyshtan,-
dep, oqý arqyly ańsaǵan armanyńa qol jetkizýge bolatyndyǵyn sol kezde ertegide aıtylyp júrgen ushqysh kilem, qazirgi ushaq, tyńǵysh, qazirgi radıo, televızorlardy qıaldamaı - aq, óner bilgenniń nátıjesinde ómirge paıdalanýǵa bolatyndyǵyn aıtady.
Álpeshtegen ata - ene
Qartaıatyn kún bolar,
Qartaıǵanda jabyǵyp,
Shal toıatyn kún bolar.
Ata - eneń qartaısa -
Tireý bolar bir oqý,-
dep, mal ketse de bilim ketpeıtindigin, tipti oqý arqyly qartaıǵa ata - anany da asyraýǵa bolatyndyǵyn aıtady.
Tabıǵat adam úshin jaralypty,
Bar qyzyq tabıǵattan taralypty,-
dep, S. Toraıǵyrov aıtqandaı, adam men tabıǵat egiz. «Adamdardyń tabıǵatsyz kúni joq, tabıǵattyń muny aıtar tili joq» degendeı, tabıǵatsyz ómir súrý múmkin emes. Tabıǵat - adam balasynyń ǵumyr keshetin tirshilik ortasy. Tabıǵatqa óleń arnamaǵan birde - bir aqyn joq. Sonyń biri - Ybyraı. Ol tabıǵatqa arnap «Ózen» óleńin jazady. Bul óleńnen tirshiliktiń tamyryn, jomart beınesin kóz aldymyzǵa keltiremiz. «Aǵash japyraǵymen kórikti» demekshi, ózen de óziniń sabdyrlap bir qalypty aǵaýymen, tirshiliktiń kqzi bolýymen qudiretti. Onyń adamǵa ákelgen syıy da ólsheýsiz.
Tas tasta, altyn tasta synamaqqa
Sonda da aqqan ózen qalybynda,-
degen joldarynda men ózinmen dep tasymaıdy, «Sen de sol sıaqty bol, asyp - tasyma, istegen jaqsylyǵyń úshin eshkimge mindet etpe» degen oıdy kórýge bolady. Mine, bul óleń adamnyń jaqsy kóńil kúıin bildiretin qarapaıym óleń sıaqty bolyp kóringenimen de, máni tereńde jatqan, jastarǵa úlgi - ónege, tálim - tárbıe beretin qanshama astarly oı jatyr.
Sondyqtan, biz bul óleńnen de Ybyraıdyń aǵartýshylyq, ustazdyq kózqarasyn aıqyn kóremiz
Sonymen, qorytyndylaı kele Ybyraı Altynsarın izgilik otyn adal júreginde máńgilik ornatqan, jaryq juldyzdy alaýlaǵan otqa aınaldyrǵan, jazýshylyq qyzmetiniń túp qazyǵyn oqýmen, óner - bilimmen sabaqtastyrǵan, aqyndyq shabytyna dem berip, jazýshylyq qıalyna qanat bitiretin zor nysanasyn qarańǵy qazaq halqynyń kózin ashyp, kókiregin oıatýǵa arnaǵan dalanyń dara da, danyshpan ustazy dep tanımyn.
Qulager - attyń tulpary.
Janyna elimizdiń jylqy jaqqan,
Jylqyǵa jetpegen kóz jaltań qaqqan.
Minseń - at, ishseń - qymyz, jeseń - qazy,
Qashannan qazaq halqy jylqy baqqan.
Atty artyq kórgen elmiz mińgen taqtan.
Qyzyq - aq bizdiń báıge qyrda shapqan
Shydarma qazaq jany ushyp ketpeı.
Attarǵa shań shyǵaryp kele jatqan.
Ergeneı Maratuly.
Qazaq halqy qonaqjaıly, kóshpeli, atqa minip oıyn saýyq salǵan elmiz. «At – adamnyń qanaty»,- dep beker aıtylmaǵan. Búkil ómir boıy adamnyń jan serigi jylqy, bıeniń sútin ishseń shıpa, dári, minse kólik, jese kúshti taǵam. Ata - babalarymyzdyń zamanynan beri aty bar úıdi eń baı, bedeldi januıa dep eseptelgen. Qazirgi zamanda Qosaǵash aýdanynda báıge, teńge alý, aýdaryspaq sıaqty ulttyq oıyndar jaqsy damyp keledi. Aýdanymyzdyń seri jigitteri, Imamaǵyzamtegi Yntymaq, Choıýnov Sedembal, Dılekov Mıron, Jatqambaıtegi Meıirim, Muǵyrajtegi Bolatjan, Ábilǵazytegi Janaıdar, Achýbaev Gena ózderiniń júırik attaryn qatyryp, báıgege qosyp júr. Sonymen qatar, ala jazdaı bıe saýyp, qymyzben aýdanymyzdy qamtamasyz etetin atalarymyz jáne jigitter de az emes. Olar: Qojategi Bekjan, Nuǵymantegi Serıkjan, Muhtarhan jáne Sábethan atalarymyz. Jylqyny qazaq halqy óte qadirlegen. Bes jastaǵy ulyn súndettegen soń, oǵan taıdy syılyqqa berip, oǵan otyrǵyzǵan.
Ádebıet sabaǵynda batyrlar jyryn, Abaıdyń «Shoqpardaı kekili bar qamys qulaq» óleńin oqyǵan kezde muǵalimimiz at týraly talaı qyzyqty áńgimeler aıtqan. Sondaı - aq úlgi bolar Qoblandynyń – Taıburyly, Alpamystyń Baıshubary, Aqan seriniń – Qulageri týraly bizdi qyzyqtyryp talaı áńgimelerdi baıandaǵan edi. At dese ishken asymdy jerge qoıa salyp júgire jóneletin men, úıge kele sala, birden «Qulager» poemasyn oqýǵa kiristim.
«Qulager» poemasynyń negizgi keıipkeri – Sararqa óńiriniń ardager aqyn - ánshisi Aqan seri Qoramsauly jáne onyń júırik tulpary Qulager týraly eken. İlıas jansúgirov óziniń shyǵarmasynda Aqan seri ómirindegi tragedıany kórsetken. Munda tarıhı shyndyq sýrettelipti. Aqannyń serigi – Qulager. Ol talaı jarystarda báıgeniń aldyn bermegen, Arqa eline tanymal júırik. Qulagerdi Aqan Shóketaı degen kisiden bir at, bir sıyr jáne jıyrma bes som aqsha berip satyp alǵan. Ol júırigin qaıda júrse de janynan tastamaǵan. Qulager sondaı myqty aqyldy at bolǵan. Qulager dóneninde shabysqa túsip, aldyna jan salmaıdy. Sol zamanda el – elde as – jıyndar kóp bolatyn. Sonda bolǵan báıge jarystarda úsh júz, tórt júz attyń aldynda jeke – dara ozyp kelip júrgen. Mine, osylaısha Qulagerdiń dańqy úsh júzge taraǵan eken. Aqannyń Qulagerden basqa óziniń súıgen qusy Qaratorǵaıy men júırik tazysy Bazarala bolǵan. Jer – jerden Aqan júıriginiń dańqyn estip, atyn, qusyn, ıtin satyp alýǵa kelýshiler kóbeıedi. Biraq qansha mal, dúnıe berse de, seri úsh dosynan aıyrylǵysy kelmeıdi. Óıtkeni bul onyń saıatkerlik tirlik – tynysymen bite qaınasyp ketken úsh birdeı tiregi bolatyn. Birde osyndaı júırigin Kereı rýynan shyqqan Saǵynaıdyń asyna minip keledi. Asta kóptegen saıystar ótkiziledi, atap aıtqanda, balýan kúres, at jarys, túıe jarys sıaqty. Osynda bolatyn báıgege Qulagerdi kóp daıyndaıdy. Bul báıgegeúsh júz jıyrma úsh at qosylady. Báriniń aldynda kele jatqan Qulagerdi Aqanmen óshtesip jirgenBatyrash, Qotyrash degen baılar soqqyǵa jyǵyp óltiredi.
«Qulagerdi» oqyǵanda, men de Aqan serimen birge kúıindim, ony aıap, aıaýly janýardy mert qylǵan jaýyzdarǵa laǵnet aıttym. Qanshama eldiń maqtanyshy bolǵan júırikke jandary qalaı ashymaı ómir súrip júrgen adamdar qazirgi kezde bolmasa eken dep tileımin. Odan da halqymnyń serigi, kóligi, ishse shıpa bolatyn qymyzy mol bolyp, úıir – úıir jylqy, jiırikteri kóbeıe berse eken dep, óz shyǵarmamdy aıaqtaımyn.
Samarhantegi Danıar 7 «V» synyp, 2012 jyl.
Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa.
Kim uǵady oqýshynyń tilegin,
Kim uǵady oqýshynyń júregin.
Uǵatyn kim úıden attap shyqqan soń,
Uǵatyn siz sıaqty ustazdar dep bilem.
Ádebıet sabaǵynan «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» degen taqyrypqa shaǵyn shyǵarma jazǵan edik. Adam balasy úshin qasıetti, eń ardaqty sózdiń biri - ustaz. Ustaz kún sáýlesindeı óz shýaǵy shákirtterine shashady. Ustaz ekinshi anań. Men shyǵarmamdy ári ustaz, ári aıaýly ana, ári aqylshy áje bolǵan adam - Chámchábán Bókeshqyzyna arnaǵym keldi.
Alash Qojabaıuly atyndaǵy Tóbeler orta mektebiniń eńbek sabaǵynyń muǵalimi Chámchábán Bókeshqyzy búkil aýyl turǵynyna ǵana emes, aýdan, Reseı kólemine aty shyqqan ustaz. Ol kisiniń óz sabaǵyna sheberligi jeterlik adam, ár balanyń jan dúnıesin tanyp, aqylyn aıtatyn jan. Óz oqýshylarynyń jarqyn bolashaǵyna jol ashyp, eline tirek bolar azamat qylyp, árbir balany óz balasyndaı súıip, meıirimdiligin kórsetedi. Apaıymyz bizdiń maqtanyshymyz. Chámchábán apaıdyń ustazdyq etip, jas urpaqty tárbıelep, eńbekke baýlyp, bilimmen sýsyndatqanyna bıyl tabany kúrekteı tup - tura 44 jyl tolypty.
Iá, ıá, bul - az ýaqyt emes, biraq apaıymyz balaǵa úıretýden esh ýaqytta jalyqqan emes. Osy ustaz óte qarapaıym, adamgershiligi zor, jumsaq minezdi, aqyldy keleshek úshin tyrmysyp, jan aıamaı kúresken adam. Eńbek etken jyldarynda oqýshylardy kóp nársege úıretti. Bizde sabaq bermese de, men ol ustazdy syılaımyn, maǵan óte unaıdy. Chámchábán apaı únemi ortamyzda júre berińiz! Osy ustaz apamnyń aldynda árqashan bas ıemin!
Tóbeler orta mektebiniń 8 - synyp oqýshysy
Qojabaıtegi Asyldos
2011 jyl.
Halqyn súıgen júrek
(Ahmet Baıtursynuly shyǵarmalaryndaǵy kúreskerlik rýh).
Jospar:
İ Kirispe
1. Sóz kósemi – Ahmet.
II Negizgi bólim:
1. «Adam qaıǵysy – zaman qaıǵysy.
2. Masa – qazaq oqýshysyna estilgen ekinshi uran.
3. Qaltyldaq qaıyq minip espesi joq...
III Qorytyndy:
1. Ahmet – aǵartýshy, pýblısıs.
2. Ahmet – urpaq atasy.
Ahmet Baıtursynulynyń jasaǵan barlq eńbegi, qorlyǵy,
kórgen azaby, bolashaqqa sengen úmitarmany týǵan halqy
úshin qasyqtaı qany qalǵansha qaltqysyz qyzmet etýge
arnalǵan. Sondyqtan da týǵan halqyn jan - tánimen súıgen
asyl azamattyń esimi el esinde máńgi saqtalmaq.
(R. Nurǵalıev.)
Ómirdiń tolymdy bolýy sezimge baınalysty, biraq sezim adam rýhynyń shyrqap shyqqan bıik shyńy emes. Adamnyń máńgi ólmeıtin rýhynyń artyqsha qasıeti gúldeı náziktik pen tastaı qattylyqty birdeı saqtaı alatyn judyryqtaı júrgendegi aqyl - parasatynda. Al aqyldylyqtyń eń sońǵy, eń joǵarǵy kórinisi – «sezim – ot, oı tazalyq». Osyndaı sezim otyń oı tazalyǵyna jeńdirgen, qazaq aspanynda juldyzdaı bolyp jarqyraǵan sóz kósemi – Ahmet Baıtursy
Adam qaıǵysy – zaman qaıǵysy bolǵanyn kórgen Ahmet sanaly ómirin týǵan eldeı el bolmas dep, óz halqyn adam seziminiń aınasy sezimtal júregimen súıgendikten sol halyqtyn mesheý bolyp artta qalǵandyǵyn, ómir ozyp, ajar tozǵandyǵyn aıtyp, olardyń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońa bildi. Abaı: «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» dep kúńirense, Ahmet qylysh qanatty suńqardaı sóz sybyrǵa, is jybyrǵa aınalǵan ýaqytta «Túsine qarap ishine túńilme, kúshine qarap isine túńilme» dep masa bolyp yzyńdady.
Yzyńdap ushqan(dary) mynaý bizdiń masa,
Sap – sary aıaqtary uzyn masa...
... Uıqysyn az da bolsa bólmes pe eken,
Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa, - deıdi.
Qandaı uıqy? Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúni joq ekenin túsinbegen nadandyqtyn uıqysy. Mine, Ahmet osyndaı qasiretti uıqyǵa dýshar bolǵan týǵan halqyna masa bolyp yzyńdap az da bolsa kóńilderine kórikti oı, kózderine nurly sáýle tastap olardy oqýǵa, óner – bilimge, rýhanı mádenıettilikke er tynysy – eńbek ekenin túsindirip, eńbekqorlyqqa shaqyrǵysy keldi.
«Masa» jóninde zerteýshi Qaıym Muhamedhanov: «Masa» - patsha zamanyndaǵy qazaq halqynyń basynan keshken asa aýyr hal – ahýalyn aınytpaı sýrettep bergen shynshyl kórkem shyǵarma. Qazaq ádıbıetinde eshqashan tarıhtyń mańyzyn joımaıtyn dáýir týyndysy», - dep joǵary baǵa beredi. Al Muhtar Áýezov: «Masa» - qazaq oqýshysyna estilgen ekinshi elshildik uran», - dep sıpattaıdy. Ahmettiń ózi óleńder jınaǵyn «Masa» dep alýy da tegin emes. Masa – sımvol: qarańǵylyq, nadandyq, sharýaǵa enjarlyq, kásipke marǵaýlyq – osylardyń bári, Ahmettiń beıneleýinde qazaqty shaǵýǵa daıyn turǵan jylan, óleń ıesi aıaqtary uzyn, sary masa bolyp, yzyńdap uıyqtap jatqan halyqty oıatpaqshy:
«Mysaly, qazaq malshy uıyqtap jatqan,
Jylandy bále delik ańdap baqqan.
Báleniń túrin kórgen men sary masa
Qazaqty oıansyn dep sózben shaqqan».
Uıyqtaǵysy kelse uıyqta jata bermeı me? Nege oıatady. Óıtkeni qazaq:
«Qaltyldaq qaıyq minip espesi joq,
Teńizde júrmiz qalqyp keshpesi joq.
Jel soqsa, quıyn qýsa jyljı berý
Bolǵandaı taban tireý eshnárse joq».
Aldy – artyn ańdymaı, oqymaǵan mıy ashyp, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol, bir jerden sóz shyǵarmaı, kúsh synasqan, kúndestik shyrqyn buzǵan, birlikten, berekeden, shyn peıilden jurdaı bolǵan, dert bolyp kirgen altybaqan alaýyzdyq.
«Uly toı kóppen kórgen jalǵyz men be, -
Dep otyr, ne bolsa da jurtpen kórdik»,-
dep, ár iske salǵyrttyqpen qarap eńbek qýyp qazynaǵa jolyqpaı, ermek qýyp bálege jolyqqandyǵyn, dúnıeniń kózi, yrystyń tizgini, janǵan shyraq bilim ekendigin túsinbeı ne bolsa da jurtpen birge kóppen kórgen uly toı dep kóne salatynyn aıtady. Mine, bul «Qazaq qalpy» óleńi sol kezdegi ómir súrgen qazaq halqynyn portretin dál aıqyndap beredi. Budan biz Ahmettiń naǵyz elin súıgen, súıgendiginiń arqasynda dos jylatyp aıtady, dushpan kúldirip aıtady demekshi, súıikti jurtynyń jaman qasıetterin dál kórsete bilgen, túzeler dep úmit kútip, sol úmitin talabynyń jetekshisi, talabyn tabys kilti jasaǵan realıs sýretker ekenin kórúimizge bolady.
Kimde – kim taǵdyrdyń jazýymen, tipti óz erkinen tys, tek óz tabıǵatynyń ereesheligimen, dúnıeniń bergi qabatyn ǵanakórmeı, sonyń ar jaǵynda jatqan syrlardy uǵy alsa, ańǵal bolmystyń kólegeıinen jaı adamnyń kózi ajyrata almaıtyn sonaý beımálim alys qıyrlardy qyraǵy kózimen shala alsa, mine, sol adam sýretker dep A. Blok aıtqan osy bir danalyq taǵlymy Ahmetke de aıtýǵa bolady. Óıtkeni Ahmet zaman shyndyǵyn dál kóre bilgen, sol kórgenin boıyna bitken daryndy talanty men jyr joldary arqyly órbitken shynshyl, sýretker aqyn. Al aqyn – zamanynyń, jaǵdaıdyń ortanyń túlegi. Kózben kórgen, júrekpen sezgen, bastan keshirgen oqıǵalar onyń kóńiliniń túkpirinde, mıynyń qatparynda uzaq saqtalady. Mine, Ahmet - osyndaı shyndyqty týra beıneleı alǵan sýretker aqyndyǵymen birge ortaq taqyrypty áńgime qozǵaǵan pýblısıs, bilimdi bıikke kótergen aǵartýshy. Ol kezdegi kóregen kózdi zıalylarǵa ortaq másele aqyldyń tozbaıtyn ton, bilimniń taýsylmaıtyn ken ekenin uǵynbaı bilim - ǵylymnan kenje qalǵan, malyn baǵyp, marǵaý jatqan qazaq halqyn sol qarańǵylyqtan, sol marǵaýlaqtan kózin ashyp, kókiregine oı salyp, oıatý edi. Ahmet bolsa óziniń aldyndyǵy maqsaty osylaı áńgime qozǵaý dep biledi. Ony óz óleńderinde de ashyq bildiredi:
«Baıaǵy qalpy,
Baıaǵy salpy.
Bu netken jurt uıqyshyl?
Bolsyn kedeı, bolsyn baı
Jatyr beıqam jym - jyrt jaı»-
dep kúńirense, taǵy bir tusta:
«Emshegin emip,
Anaǵa senip
Bala uıyqtaıdy jastyqpen.
Qymyzǵa qanyp,
Qyzaryp janyp
Baı uıyqtaıdy mastyqpen.
Shalap ishken kedeı mas,
Myna jurttyń túri ońbas!»
Bul jerde bala men baıdyń uıqysy jastyq pen mastyqtan bolsyn, al kedeı
jurtyna ne joq, shalapqa mas bolyp uıyqtaý degen qaınaǵan qalyń sor degendi aıtady. Sondyqtan:
«Jón kórsettim qazaq degen namysqa,
Jón siltedim jaqyn emes, alysqa.
Ózge jurttar órge qadam basqanda,
Dedim sen de qataryńnan qalysna!»-
dep, qazaq halqyn oqý - bilimge shaqyrǵan óziniń isiniń dálelin aıqyndap kórsetedi. Al pýblısısıkalyq maqalalarynda bul oıyn budan ótkirirek tilmen batyra aıtady: «Nadandyq, ónersizdik ata jolymyz bolǵan soń oljaly jerde úlesten qaǵylǵanymyz, ordaly jerde orynnan qaǵylǵanymyz, joraly jerden joldan qaǵylǵanymyz - bári nadandyqtyń kesapy». «Oqýsyz bilim joq, bilimsiz kúniń joq»,- dep qazaq balalarynyń saýatyn ashý úshin solarǵa arnap kóptege shyǵarmalar jazady. Sonyń birinde bylaı deıdi:
«Balalar, bul jol basy danalyqqa,
Kelińder túsip baıqap qaralyq ta!
Bu jolmen bara jatqan ózińdeı kóp,
Solardy kóre tura qalalyq pa?!
Danalyq óshpes jaryq, ketpes baılyq,
Júrińder izdep taýyp alalyq ta!»
Munda Ahmet «danalyq» dep saýattylyqty, bilim, ǵylymdy ıgerýdi, al «bu jol» dep oqýdy aıtady.
«Bilimniń basy - beınet, sońy - zeınet» ekenin aıtyp, biraq ta oqysa, ańsaǵan armanyna jetýge bolatynyn aıtsa, endi bir óleńinde eldik, ulttyq bostandyǵy joq, otarshylyq kúı keship otyrǵan, ǵylym - bilimmen de teńdese almaıtyn kóshpeli jurtyna aqyn bylaı deıdi:
«Qazaǵym elim,
Qaıqaıyp beliń
Synýǵa tur baıanyp.
Talaýda malyń,
Qamaýda janyń
Ash kózińdi oıanyp.
Qanǵa joq pa áli uıqyń,
Uıyqtaıtyn bar ne sıqyń?!»
Asyqpandar, artymyzda qazy bar,
Tergen talaı súıekteriń qazylar,-
dep, túbinde ádilettiliktiń, shyndyqtyń jeńetinine, bolashaqqa senim bildiredi.
You Might Also Like
-
Maqsaty: Balalarǵa jyl mezgilderiniń aıyrmashylyǵy men zor baılyqtary týraly tolyq túsindirý. Ár mezgildiń óz qyzyǵy men sáni bar ekenin uǵyndyrý. Kúz aılarynyń halyqqa molshylyq alyp keletinin, qýan...
