InfoHub Logo

Taqyryptary:
1. El erteńi – bilimdi urpaq
2. Kúrkirep ótken bir soǵys

Kúrkirep ótken bir soǵys
«Bizdiń júregimiz temir emes. Biraq bizdiń kek otymyz qandaı temirdi bolsa da eritip, kúıdirip jibere alady. Bizdiń úreıdi jeńetin eń kúshti qarýymyz bar, ol – Otanǵa degen súıispenshilik.»
(Baýyrjan Momyshuly)

Jospar
İ Kirispe bólim:
Erlik pen Jeńis.
İİ Negizgi bólim:
1. Óz ultyń sheksiz súıgen adam.
2. «Ersiz el bolmaıdy, elsiz er bolmaıdy»
3. «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń!»
İİİ Qorytyndy:
Ómiri - urpaqqa ónege.
Soǵystyń aty soǵys qoı,
Jalmady talaı arysty.
Myltyqtyń oǵy bosqa ushpaı,
Ólim men ómir alysty.

Mine, Uly Otan soǵysynyń jeńispen aıaqtalǵanyna da 66 jyl ótti. Bul sol kezdegi keńes halqynyń erjúrektiligi men tózimdilikterin pash etetin, tarıhta máńgilik qalatyn kún. Bul kúndi soǵystyń alǵy shepterinde qaısarlyqpen shaıqas júrgizip, erliktiń san úlgisin kórsetken ardagerler toılaıdy. Uly Jeńis kúni eli men jeri úshin janyn pıda etken, týǵan - týysqandaryna, jaqyn - jarandaryna, týǵan jerine, aýylyna oralmaı qalǵan qaharman erlerdi búkil eli bolyp eske túsiredi.

Uly Otan soǵysy halqymyzǵa tóngen eń aýyr kúnder boldy. Tórt jyl, 1418 kún men tún boıy óz jeri men otany úshin, keleshek urpaq úshin jan qıly soǵys júrip jatty.
Sol kezdegi Keńes Odaǵynyń basqa halyqtarymen birge jaýdy talqandap, jeńiske jetý isine qazaq halqy da óziniń laıyqty úlesin qosty. Qazaqstandyq jaýyngerler Brest qamalynan bastap Berlınge deıin bardy. Olar Stalıngrad túbindegi jertólelerde, Dnepr ótkelinde, Moskva men Lenıngrad úshin bolǵan urystarda batyr erlikter kórsetti. Ýkraınany, Kavkazdy, Belorýssıany, Qyrymdy, Prıbaltıkany azat etti, Polsha, Rýmynıa, Vengrıa, Chehoslovakıa, Bolgarıa, Germanıa jerlerindegi maıdan joldarynda jeńis týyn kóterip ótti. Uly Otan soǵysy jyldarynda bizdiń qandastarymyz qatyspaǵan birde - bir úlken shaıqas bolmady.

Qazaq el basyna kún týǵanda jalǵyz janyn qý shúberekke túıgen jaýynger halyq bolǵan. Ulan baıtaq dalasynyń bir tutam jeri úshin qorqý degen sezimdi júreginen julyp alyp tastaǵan. Tipti aryǵa barmaı - aq keshegi Uly Otan soǵysynyń áli sarǵaıyp úlgermegen qatparly paraqtaryna úńilip qarasaq qazaqtardyń qandy qyrǵynda qaımyqpaı soǵysqanyna anyq kózimiz jetedi. Oǵan mysal aıqas alańdarynda óshpes erlik jasaǵan qaısar jaýyngerlerimizdiń biri – Baýyrjan Momyshuly edi.

Uzyn boıly, qara sur Momyshtyń uly Baýyrjan sol kezde otyzdyń ústindegi jas jigit edi.
«Óz halqyn qurmettep, súımegen adam – opasyz, ońbaǵan adam»,- dep Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, Otan úshin óz basyn ólimge baılap, ajalmen alysyp, óz urpaqtarynyń, óz halqynyń namysyn qorǵaǵany óz halqyn shyn súıetindiginen bolsa kerek.
Sondaı qıynshylyq jaǵdaıda dushpannyń qaptaǵan qaraqurym kúshine tótep berip, olarmen taban tirese shaıqasqan atalarymyzdyń erligi bizdiń kókiregimizge maqtanysh sezimin uıalatady.
«Ersiz el bolmaıdy, elsiz er bolmaıdy»,- deıdi batyr babamyz Baýyrjan Momyshuly. Uly Otan soǵysynda el kúırep, talaı adam ajal qushty. Sol soǵysta óziniń qaısar erligimen, qaıratty minezimen jaýyngerlerge jiger bergen babalarǵa myń alǵys. Osy erjúrek babalar qatarynda Baýyrjannyń eńbegi erekshe. «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń» dep uran tastaǵan batyr atamyz, keler urpaqtyń bolashaǵy úshin óz basyn ólimge baılap, ajalmen alysyp, jeńis týyn tikti. Baýyrjan ata bir esteliginde: «Men – ózge ulttardy qurmetteýshi, óz ultyn súıýshi adammyn»,- deıdi. Batyrdyń ár qazaqtyń júreginde saqtalýynyń sebebi de, ultyn súıgendiginen shyǵar.

Baýyrjan Momyshulynyń tulǵasy maǵan qashanda muzart shyńnyń basynda, munartyp qalyqtaǵan aqıyq, muzbalaq qyran bolyp elesteıdi.
1941 jyly Máskeý túbindegi qandy shaıqastarda teńdesi joq erligimen álemdi dúr silkindirgen qazaqstandyq 316 - atqyshtar dıvızıasynyń batalón komandıri retinde qapıada oı taýyp, qarańǵyda jol taýyp, eren erligimen aty álemge ańyz bolyp, batyr qolbasshy atandy.
Jeńistiń 65 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qaharmandyq pen óshpes erligi úshin Máskeý halqy qurmettep, úlken syı jasady. Máskeý qalasynan ulan - ǵaıyr, uzyn kóshe, záýlim mektepke batyr atamyzdyń esimi berdi. Bul Baýyrjan erligin moıyndaý jáne búkil qazaq halqyna degen qurmet edi. Onyń «Ejelden er tilegi – el tilegi, Adal ul er bop týsa – el tiregi» degen ósıetiniń ómirde oryndalǵanyn kórip qýandyq.
Erjúrek batyrdyń kitaptaryń oqyp otyryp, tereń oıǵa qalam. Otanǵa degen súıispenshiliginen, halqyńa degen mahabbatynan, ulttyq bıik rýhynan qýat alamyn.
Baýyrjan atanyń qalamynan shyqqan «Moskva úshin shaıqas», «Qanmen jazylǵan kitap», «Ushqan uıa», t. b. shyǵarmalaryńyzdy oqyp shyqtym. Onyń sheber sýretkerligińe, adam psıhologıasyn tanyp - bilýdegi sezimtaldyǵyńa tań qalamyn. Shyǵarmalaryńyzda ár keıipker ózgeshe bir álem... Ár sóılemde tunyp turǵan syr jatyr. Bulardy oqyp qana qoımaı, jattap, úlgi ónege alýymyz kerek.
Onyń bizge qaldyrǵan máńgilik óshpes, ǵasyrdan ǵasyrǵa jeter mura - lary úshin urpaqtary máńgi qaryzdar. Baqytty bolashaq, táýelsiz el - ańsaǵan armany edi. Búgin sizdiń armanyńyz – ulttyq tildiń, dástúrdiń, salt - sananyń myzǵymas tiregi, kúshi, altyn dińgegi – halyqtyń baq juldyzy jarqyrap janǵan kún.
Sizdiń taǵlymyńyzdy zer sala oqyp - úırený búgin de, erteń de keleshek urpaq úlesinde. Ult bolashaǵynyń negizin jasaıtyn jastar sanasy órkenıet deńgeıine saı bolýy shart. Osyny oılaǵan kezde sizdiń: «Jaýdan da, daýdan da qoryqpaǵan qazaq edim, endi qorqynyshym kóbeıip júr. Balalaryn besikke bólemegen, besigi joq elden qorqam. Ekinshi, nemeresine ertegi aıtyp beretin ájeleriniń azaıýynan qorqam. Úshinshi, dámdi, dástúrdi syılamaıtyn balalar ósip keledi. Onyń qolyna qylysh berseń, kimdi de bolsa shaýyp tastaýǵa daıar. Qolyna kitap almaıdy. Úırenip jatqan bala joq, úıretip jatqan áje, áke joq», – degen ósıetińiz oıǵa oralady.
Bul – úlken alańdaýshylyq. Ózin halyqtan bólip qaraı almaıtyn tulǵanyń alańy. Bul ún búgingi dáýirmen de úndesip jatyr.
«Qadirin bilmeppiz ǵoı tiri kezde,
Dep jylap sorly qazaq men ólgende.
Urpaq atar 80 men júzdigimdi,
Tarıhtyń túkpirine sóz kelgende», – dep ózińiz aıtqandaı, 1990 jyly kesh te bolsa sizge «Keńester Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi. «Baýyrjan juldyzdy bolǵan kún – qazaqtyń juldyzy janǵan kún» dep Elbasymyz sizdiń halyqpen birge ekendigińizdi tolǵana, tebirene aıtty. Jeńis kúni soǵystan oralmaı qalǵan erlerimizdiń rýhyna bas ıip, aramyzda júrgen soǵys ardagerlerine qurmetpen qarap, olardyń qaısarlyqtary men erlikterine taǵzym etetin kún emes pe?! Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Uly Jeńis – Qazaqstan tarıhynyń jarqyn betteriniń biri. Bul – qan maıdanda ot keshken soǵys ardagerleri men sol jyldarda «Bári de maıdan úshin, bári de jeńis úshin»dep, qulaqtary jastyqqa tımegen tyl ardagerleriniń meıramy» dep atap ótken bolatyn. Taban et, mańdaı termen kelgen osy Uly Jeńiske qarýymen de, qalamymen de úles qosqan, aty ańyzǵa aınalǵan qaharman jazýshylarymyzdyń biri de, biregeıi - Baýyrjan Momyshulynyń qaharmandyq rýhy urpaqtan - urpaqqa ónege bolady dep sanaımyn.

Almaty qalasy,
№57 jalpy bilim beretin mektebiniń
8 synyp oqýshysy Mamedov Týral
Pán muǵalimi: Táýekelova Gýlbaný Qonysbaıqyzy

Tolyq nusqasyn júkteý