Syn esimniń túrlenýi. Kúndelikti sabaq jospary
Qazaq tili páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar, 7 synyp
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
21. Syn esimniń túrlenýi
22. Salystyrmaly shyraı
23. Kúsheıtpeli shyraı
24. Cyn esimniń emlesi
25. Cyn esimniń sóılemdegi qyzmeti
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Syn esimniń túrlenýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) Syn esimniń túrlenýi týraly túsinik berý, sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý jáne negizgi máselelerge asa kóńil bólýge úıretý;
á) Óz betinshe izdenýge, oılaý qabiletin arttyrýǵa yqpal etý, óz oıyn erkin jetkizýge baýlý, jyldam jaýap berýge daǵdylandyrý, til, sóıleý tilderin jetildirý, sóıleý mashyqtaryn, shyǵarmashylyq qabiletterin damytýǵa jol ashý, oılaý qabiletterin, sózdik qorlaryn damytý;
b) Maqal – mátel arqyly oqýshylardyń rýhanı baılyǵyn qalyptastyrý, adamgershilikke tárbıeleý, tapqyrlyq, izdempazdyq qasıetterin qalyptastyrý, adamgershilik qasıetterge, ulttyq qundylyqtardy súıe bilýge daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, túsindirý
Sabaqtyń kórnekiligi: úlestirmeli kespe qaǵazdar, tirek syzbalar
Pánaralyq baılanys: ádebıet
Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, oqý quraldaryn tekserý. Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Úıge berilgen jattyǵýdy tekseremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Sóılem múshesi neshe túrge bólinedi?
2. Turlaýly múshesine qaısysy jatady?
3. Ne sebepti turlaýsyz múshesi sóılem quraı almaıdy?
b) Jańa sabaqty túsindirý:
Syn esimniń shyraı formasyna enýi túrlenýi dep atalady.
Bir tektes sapalaq synnyń birinen ekinshisiniń artyq ıa kemdigin, ár túrli dárejede bolatynyn bildirýdi syn esimniń shyraıy dep atalady.
Syn esim maǵynasyna qaraı: 1 - sapalaq, 2 - qatystyq
Syn esim quramyna qaraı: 1 - negizgi, 2 - týyndy, 3 - kúrdeli.
Jattyǵýmen jumys: 64 - jattyǵý. Mátindi ózindik dıktant etip jazady. Quramynan sapalyq syn esimderdi taýyp, ereksheligin túsindiredi..
Jeke oqýshylarmen jumys: Berilgen syn esimderdiń bir tektes sapalyq belgilerin kórsetetin jurnaqtardy jalǵap jazady.
Mysaly: qyzyl - qyzǵylt, qyzǵyltym, qyzyldaý, qyzylyraq, tym qyzyl, óte qyzyl
Qyzyl. Kók. Qymbat. Aq. Uzyn. Kishi. Ashshy. Bıik. Jýas.
Bilimdi bekitý: Oqýshylardyń túsinbegen suraqtaryna jaýap beremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Syn esim degenimiz ne?
2. Syn esim maǵynasyna qaraı neshege bólinedi?
3. Syn esim quramyna qaraı?
Bilimdi baǵalaý: Oqýshylardyń yntasyna qaraı bilimderi baǵalanady.
Úıge tapsyrma: 66 - jattyǵý. Sapalyq jáne qatystyq syn esimderdi ajyratyńdar.
21, 22, 23, 24, 25 sabaqtardy júkteý
Tolyq nusqasyn júkteý
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
21. Syn esimniń túrlenýi
22. Salystyrmaly shyraı
23. Kúsheıtpeli shyraı
24. Cyn esimniń emlesi
25. Cyn esimniń sóılemdegi qyzmeti
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Syn esimniń túrlenýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) Syn esimniń túrlenýi týraly túsinik berý, sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý jáne negizgi máselelerge asa kóńil bólýge úıretý;
á) Óz betinshe izdenýge, oılaý qabiletin arttyrýǵa yqpal etý, óz oıyn erkin jetkizýge baýlý, jyldam jaýap berýge daǵdylandyrý, til, sóıleý tilderin jetildirý, sóıleý mashyqtaryn, shyǵarmashylyq qabiletterin damytýǵa jol ashý, oılaý qabiletterin, sózdik qorlaryn damytý;
b) Maqal – mátel arqyly oqýshylardyń rýhanı baılyǵyn qalyptastyrý, adamgershilikke tárbıeleý, tapqyrlyq, izdempazdyq qasıetterin qalyptastyrý, adamgershilik qasıetterge, ulttyq qundylyqtardy súıe bilýge daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, túsindirý
Sabaqtyń kórnekiligi: úlestirmeli kespe qaǵazdar, tirek syzbalar
Pánaralyq baılanys: ádebıet
Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, oqý quraldaryn tekserý. Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Úıge berilgen jattyǵýdy tekseremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Sóılem múshesi neshe túrge bólinedi?
2. Turlaýly múshesine qaısysy jatady?
3. Ne sebepti turlaýsyz múshesi sóılem quraı almaıdy?
b) Jańa sabaqty túsindirý:
Syn esimniń shyraı formasyna enýi túrlenýi dep atalady.
Bir tektes sapalaq synnyń birinen ekinshisiniń artyq ıa kemdigin, ár túrli dárejede bolatynyn bildirýdi syn esimniń shyraıy dep atalady.
Syn esim maǵynasyna qaraı: 1 - sapalaq, 2 - qatystyq
Syn esim quramyna qaraı: 1 - negizgi, 2 - týyndy, 3 - kúrdeli.
Jattyǵýmen jumys: 64 - jattyǵý. Mátindi ózindik dıktant etip jazady. Quramynan sapalyq syn esimderdi taýyp, ereksheligin túsindiredi..
Jeke oqýshylarmen jumys: Berilgen syn esimderdiń bir tektes sapalyq belgilerin kórsetetin jurnaqtardy jalǵap jazady.
Mysaly: qyzyl - qyzǵylt, qyzǵyltym, qyzyldaý, qyzylyraq, tym qyzyl, óte qyzyl
Qyzyl. Kók. Qymbat. Aq. Uzyn. Kishi. Ashshy. Bıik. Jýas.
Bilimdi bekitý: Oqýshylardyń túsinbegen suraqtaryna jaýap beremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Syn esim degenimiz ne?
2. Syn esim maǵynasyna qaraı neshege bólinedi?
3. Syn esim quramyna qaraı?
Bilimdi baǵalaý: Oqýshylardyń yntasyna qaraı bilimderi baǵalanady.
Úıge tapsyrma: 66 - jattyǵý. Sapalyq jáne qatystyq syn esimderdi ajyratyńdar.
21, 22, 23, 24, 25 sabaqtardy júkteý
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
Qazaq tili páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar, 7 synyp
