InfoHub Logo

Koýchıng taqyryby: «Syndarly oqýdy iske asyrýda muǵalimderge kásibı qoldaý kórsetý»

Jalpy maqsaty:
Tájirıbeli ustazdardyń is - tájirıbesine súıene otyryp, syndarly oqytý arqyly oqýshylardyń jan - jaqty damýynda ádis - tásilderdi tájirıbede qoldanýdaǵy tıimdiligi týraly baǵyt - baǵdar berý. Syndarly oqytý mektep júıesin jetildirýdiń negizgi máselesi ekendigin anyqtaý.
Áriptester arasynda tyń ıdeıalarmen almasýǵa jaǵdaı týdyrý. Mektepte oqý men oqytýdaǵy jańa tásilderdi oqý - tárbıe úderisine engizýdi qoldaý.
Oqý nátıjeleri:
- Toptasyp, yntymaqtastyqta jumys jasaı otyryp, sapaly oqytý men oqý úderisi týraly pikir almasady.
- Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý, olardyń aıyrmashylyqtary men qoldaný ádisterin túsinip, tájirıbede tıimdi qoldana alý týraly túsinikteri qalyptasady.
- Muǵalimder koýchıngten alǵan bilimderin óz tájirıbelerimen ushtastyrady, bilimderin tolyqtyrady.
Oqytý ádisteri:
Toptyq jumys. Dıalogtyq oqytý.
OúB jáne oqýdy baǵalaý.
Synı turǵydan oılaýǵa úıretý.
Sabaqta týyndaǵan negizgi ıdeıalar:
Jańa zaman muǵalimnen kúndelikti oqýshylarmen qarym - qatynas barysynda árbir sıtýasıa ústinde erekshe bilim deńgeıin kórsetýdi jáne shyǵarmashyl sheshim qabyldaı alýyn talap otyr. Ony qanaǵattandyrý úshin qazirgi zamannyń muǵalimi jańashyl, ıkemdi, ózgeristi tez qabyldaı alatyn,, jan - jaqty, jańa pedagogıkalyq ınovasıalyq tehnologıalardy meńgergen bolýy kerek.
Qajetti resýrstar
Interaktıvti taqta, prezentasıa «Syndarly oqýdy iske asyrýda muǵalimderge kásibı qoldaý kórsetý», marker, stıker, poster, «Qoshqar men teke» múltfılminen úzindi, baǵalaý paraǵy, «juldyzsha», «júrek» pishindi stıkerlar.
Tapsyrmalar: Koýchtyń is - áreketi
Kirispe
1. Psıhologıalyq ahýal týǵyzý (3 mın)
Trenıńter.
2. Topqa bólý (5 mın)
Koýcherdiń kirispe sózi: — Qurmetti áriptester, biz bárimiz de osynaý ómir - ózen qaıyqtarynyń ishindegi «ustazdar» degen qaıyǵynda júzip kelemiz. Dana halqymyz: «Kemedeginiń jany bir» dep tekke aıtpasa kerek - ti. Osy danalyqty salystyrý túrinde aıtsaq, bizdi kóp nárse ortaqtastyrady. Iaǵnı, shákirt tárbıeleý.
Ár adam ózi ómir súrip otyrǵan qoǵamynyń jarshysy bolý kerek. Al qazirgi zaman bizderden, muǵalimderden neni talap etedi? Búgin osy másele jóninde oı bólispekpiz.
1. Qatysýshylardy shattyq sheńberine turǵyzyp, koýchıng taqyrybymen tanystyrady.
«Meniń jetistigim...» trenıńi
(Koýchıngke qatysýshylar dóńgelenip turady. Barlyǵyna júrek pishinindegi stıker taratylyp, «Meniń jetistigim...» degen tirek sózge «Oqýshyǵa bilim berý men tárbıeleýdegi ádis - tásilderińizdi paıyzben baǵalańyz» Árkim jazǵan paıyzdary týraly pikirlerin aıtady.)
Trenıńten keıingi túıindi sóz:
Suraqtar:
Siz nege osy paıyzdy kórsettińiz?
Osy jetistigińizge qanshalyqty qanaǵattandyńyz?
2. «Tanysý» trenıńin uıymdastyrý, gúl shoǵyn syılaý. Gúl shoqtary boıynsha topqa bólý
Praktıkalyq jumys (10 mın)
Ár topqa aq qaǵaz beriledi. Bul sizdiń aldyńyzǵa kelgen paraqtaı taza oqýshy. Osy oqýshynyń boıynda qandaı qasıetter bolǵanyn qalaısyz?
Ázirlenýge – 7 mınýt; qorǵaýǵa – 3 mınýt

İİ. Negizgi bólim
3. «Qoshqar men teke» múltfılminen úzindi. (15 mın)
Suraq: 1. Múltfılm jelisi boıynsha eki keıipkerdi búgingi oqytý júıesimen baılanystyra otyryp, kimderdiń rólin berer edińizder?
Topta aqyldasa otyryp, taldaý. Qaı toptaǵy qatysýshynyń oıy sizge unady sol adamdy juldyzsha arqyly baǵalaısyz

Syndarly oqýdy iske asyrýda muǵalimderge kásibı qoldaý kórsetý júkteý