Sóıleý. Sóıleý ne úshin qajet?
Páni: saýat ashý
1 - sabaq.
Sabaqtyń taqyryby: Sóıleý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarda sóıleý týraly uǵym qalyptastyrý.
Mindetteri: 1. Mátindi mazmundaı bilýge úıretý.
2. Oqýshylardyń sóıleý tilin damytý.
3. Oqý daǵdysyn jetildirý barysynda ádeptilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa materıaldy ıgerý
Sabaqtyń ádisi: túsinip oqý, suraq - jaýap, sózdik jumys, taldaý
Sabaqtyń kórnekiligi: jeke sújetti sýretter, tirek syzba, sózjumbaq
Sabaqtyń barysy:
1. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeń
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Oqýshylarǵa sózjumbaq sheshýdi usynamyn. Sózjumbaq sheshý arqyly «Sóıleý» álemine saıahatqa shyǵatynymdy habarlaımyn.
1) Jylt - jylt etken, jylǵalardan ótken. (Sý)
2) Tátti, táttiniń ishi qatty, qattynyń ishi tátti. (Órik)
3) Kishkentaı ǵana boıy bar, aınaldyryp kıgen tony bar. (Qoı)
4) «P»- dan eger bastasań, Zooparkte tura alam.
«T»- dan eger bastasań, Oıyńdy syrtqa shyǵaram. (Pil - til)
5) Shyr - shyr etedi, Ustasań, sóılep ketedi. (Telefon)
6) Aýlada bar, elde joq.
Daýylda bar, jelde joq. (Ý árpi)
Sóıleý álemine jetý úshin oqýshylar berilgen tapsyrmalar men suraqtarǵa jaýap beredi.
Oqýshylarǵa sózjumbaqtan adamdar bir - birimen qarym - qatynas jasaýda qoldanatyn nárseniń ataýyn taýyp, sol sózge sóılem quraýdy tapsyrylamyn.
Sóıleý ne úshin qajet? Sóıleý ne arqyly júzege asady?
Sóıleý týraly oqýshylardyń oıyn jınaqtap, syzbaǵa túsiredi.(Oqýshylar «Sóıleý» álemine jetti.)
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeń
1 - jattyǵý. Mátinmen jumys:
a) Muǵalimniń oqýy.
á) Oqýshylarǵa mátindi kezektestirip oqytý.
b) Mátinniń mazmuny taldanady.
1. Mátinde kim jaıly aıtylǵan?
2. Apasy ne sebepti Úsenge úndemedi?
3. Úsen nelikten kórinbeıtin bala bolǵysy kelmedi?
4. Úsen ádepti balanyń qataryna qosyldy ma?
Sózdik jumysy:
Lezde - tez arada, jyldam.
2 - jattyǵý oryndalady.
Oqýshylar sújetti sýretke qarap, áńgime qurastyrady.
Ózdik dıktanty.
Jaqshadaǵy sózderdi sóılem maǵynasyna qaraı ózgertip jazý tapsyrylady.
Arman men Dosjan (telefon) sóılesti.
Ájesi nemeresine (arystan men túlki) ertegi aıtyp berdi.
III Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi
- Ertede bir Kańbaq shal elsiz dalada kele jatyp, aspan álemine jelmen ushyp ketipti. Ol aspan álemin qyzyqtap júrip, bir kishkene planetaǵa kezigedi. Qańbaq shal ol planetanyń atyn (ne arqyly suraıdy) qalaı biledi?
Balalar planetanyń atyn onymen sóılesý arqyly biletinin aıtady.
- Ol Merkýrıı planetasy eken. Merkýrıı planetasy Qańbaq shaldy basqa da planetalarmen tanystyrady.
Qorytyndy. Muǵalim oqýshylarǵa bekitý suraqtaryn qoıady. Baǵalaý.
Páni: saýat ashý
2 - sabaq
Sabaqtyń taqyryby: Sóıleý ne úshin qajet?
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń til jáne sóıleý týraly alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri: Túsinip oqı bilýge úıretý.
Oqý jáne jazý daǵdylaryn kalyptastyrý, sózdik qoryn damytý.
Ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: taldaý, túsinip oqý, áńgimeleý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: týǵan jerdiń sýreti salynǵan plakat, qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
- Balalar, búgingi bizdiń sabaǵymyzǵa ertegi keıipkerleri Maqta qyz ben mysyq kelipti. Biraq ekeýi áli kúnge deıin ózara daýlaryn sheshe alar emes, qane, biz kómekteseıikshi. Ol úshin úsh tórtburyshta jasyryn jazylǵan jumbaqty shesheıik:
Ózi úlken janýar,
Ústinde úlken taýy bar. (Túıe)
Úzsem, úzilmeıdi, Tersem, tizilmeıdi. (İz)
Tastan - tasqa sekiredi, Qalqıyp qos qulaǵy.
Oıyn bolyp kókiregi, Aýla onyń turaǵy. (Laq.)
- Qane, balalar, jumbaqtyń sheshýiniń bastapqy áripterinen qandaı sóz shyqty, hormen daýystap aıtyp kereıikshi. Til degen sóz shyqty.
- Olaı bolsa, balalar, jumbaqty sheship, Maqta qyz ben mysyqqa úlken kómegimiz tıdi.
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeńi:
Oqýlyqpen jumys.
5 - jattyǵý: Kirispe áńgime
Muǵalimniń mánerlep oqýy.
Oqýshylardyń oqýy.
Óleń mazmunyna qatysty suraqtar:
- Óleń ne týraly?
- Memleketimizdiń ulttyq tili qaı til?
- Óz ana tiliń týraly ne bilesiń?
- «Týǵan tilde syry tereń janym bar», - dep nelikten aıtady?
6 - jattyǵý:
Oqýshylardy 4 topqa bóledi. Ár toptyń oqýshylary ózine bólingen sýrettegi adamnyń kóńil kúıin anyqtaıdy jáne adamǵa sóıleýdiń tıgizetin áseri týraly áńgimelep beredi.
Sergitý sáti: Toq, toq, toqyldaq,
Sharshamaısyń toqyldap.
Emshisi bop ormannyń,
Eńbektendiń toqyldap.
7 - jattyǵýdy oıyn túrinde ótkizýge bolady (mysaly, «Kitaphanada»).
8 - jattyǵý (jazbasha).
III. Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi:
Test - jazba nusqa.(Ózin - ózi baǵalaý)
1. Tilge baılanysty maqaldyń astyn syz. 2. «Týǵan tilim» qandaı maǵynany berip túr?
a) Mektep – keme Bilim - teńiz. a) Elim, jerim
á) Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady. á) Sóıleý múshesi
b) Kitap - altyn qazyna b) Ana tili
3. Sóıleý úshin qajetti múshe.
a) Til; á) Qol; b) Kitap
Qorytyndy. Búgingi sabaqtan qandaı oı túıdińder?
Úıge tapsyrma: 6 bet, óleńdi mánerlep túsinip oqý
Baǵalaý
Páni: saýat ashý
3 - sabaq
Sabaqtyń taqyryby: Týǵan tilim. Sóıleý ne úshin qajet?
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń til jáne sóıleý týraly alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri: Óleńdi mánerlep oqı bilýge úıretý.
Oqý jáne jazý daǵdylaryn kalyptastyrý, sózdik qoryn damytý.
Ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: jumbaq sheshý, taldaý, túsinip oqý, áńgimeleý, ózindik baǵalaý, test
Sabaqtyń kórnekiligi: týǵan jerdiń sýreti salynǵan plakat, qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
- Balalar, búgingi bizdiń sabaǵymyzǵa ertegi keıipkerleri Maqta qyz ben mysyq kelipti. Biraq ekeýi áli kúnge deıin ózara daýlaryn sheshe alar emes, qane, biz kómekteseıikshi. Ol úshin úsh tórtburyshta jasyryn jazylǵan jumbaqty shesheıik:
Ózi úlken janýar,
Ústinde úlken taýy bar. (Túıe)
Úzsem, úzilmeıdi, Tersem, tizilmeıdi. (İz)
Tastan - tasqa sekiredi, Qalqıyp qos qulaǵy.
Oıyn bolyp kókiregi, Aýla onyń turaǵy. (Laq.)
- Qane, balalar, jumbaqtyń sheshýiniń bastapqy áripterinen qandaı sóz shyqty, hormen daýystap aıtyp kereıikshi. Til degen sóz shyqty.
- Olaı bolsa, balalar, jumbaqty sheship, Maqta qyz ben mysyqqa úlken kómegimiz tıdi.
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeńi:
Oqýlyqpen jumys.
5 - jattyǵý: Kirispe áńgime
Muǵalimniń mánerlep oqýy.
Oqýshylardyń oqýy.
Óleń mazmunyna qatysty suraqtar:
- Óleń ne týraly?
- Memleketimizdiń ulttyq tili qaı til?
- Óz ana tiliń týraly ne bilesiń?
- «Týǵan tilde syry tereń janym bar», - dep nelikten aıtady?
6 - jattyǵý:
Oqýshylardy 4 topqa bóledi. Ár toptyń oqýshylary ózine bólingen sýrettegi adamnyń kóńil kúıin anyqtaıdy jáne adamǵa sóıleýdiń tıgizetin áseri týraly áńgimelep beredi.
Sergitý sáti: Toq, toq, toqyldaq,
Sharshamaısyń toqyldap.
Emshisi bop ormannyń,
Eńbektendiń toqyldap.
7 - jattyǵýdy oıyn túrinde ótkizýge bolady (mysaly, «Kitaphanada»).
8 - jattyǵý (jazbasha).
III. Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi:
Test - jazba nusqa.(Ózin - ózi baǵalaý)
1. Tilge baılanysty maqaldyń astyn syz. 2. «Týǵan tilim» qandaı maǵynany berip túr?
a) Mektep – keme Bilim - teńiz. a) Elim, jerim
á) Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady. á) Sóıleý múshesi
b) Kitap - altyn qazyna b) Ana tili
3. Sóıleý úshin qajetti múshe.
a) Til; á) Qol; b) Kitap
Qorytyndy. Búgingi sabaqtan qandaı oı túıdińder?
Úıge tapsyrma: 6 bet, óleńdi mánerlep túsinip oqý
Baǵalaý
Sóıleý. Sóıleý ne úshin qajet? júkteý
Dybystar men áripter
Daýysty jáne daýyssyz dybys. Sózdik dıktant júkteý
Jýan jáne jińishke daýysty dybystar. júkteý
Pıngvınder nege usha almaıdy? I, ý dybystary. júkteý
Jýan jáne jińishke aıtylatyn sózder júkteý
1 - sabaq.
Sabaqtyń taqyryby: Sóıleý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarda sóıleý týraly uǵym qalyptastyrý.
Mindetteri: 1. Mátindi mazmundaı bilýge úıretý.
2. Oqýshylardyń sóıleý tilin damytý.
3. Oqý daǵdysyn jetildirý barysynda ádeptilikke, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa materıaldy ıgerý
Sabaqtyń ádisi: túsinip oqý, suraq - jaýap, sózdik jumys, taldaý
Sabaqtyń kórnekiligi: jeke sújetti sýretter, tirek syzba, sózjumbaq
Sabaqtyń barysy:
1. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeń
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Oqýshylarǵa sózjumbaq sheshýdi usynamyn. Sózjumbaq sheshý arqyly «Sóıleý» álemine saıahatqa shyǵatynymdy habarlaımyn.
1) Jylt - jylt etken, jylǵalardan ótken. (Sý)
2) Tátti, táttiniń ishi qatty, qattynyń ishi tátti. (Órik)
3) Kishkentaı ǵana boıy bar, aınaldyryp kıgen tony bar. (Qoı)
4) «P»- dan eger bastasań, Zooparkte tura alam.
«T»- dan eger bastasań, Oıyńdy syrtqa shyǵaram. (Pil - til)
5) Shyr - shyr etedi, Ustasań, sóılep ketedi. (Telefon)
6) Aýlada bar, elde joq.
Daýylda bar, jelde joq. (Ý árpi)
Sóıleý álemine jetý úshin oqýshylar berilgen tapsyrmalar men suraqtarǵa jaýap beredi.
Oqýshylarǵa sózjumbaqtan adamdar bir - birimen qarym - qatynas jasaýda qoldanatyn nárseniń ataýyn taýyp, sol sózge sóılem quraýdy tapsyrylamyn.
Sóıleý ne úshin qajet? Sóıleý ne arqyly júzege asady?
Sóıleý týraly oqýshylardyń oıyn jınaqtap, syzbaǵa túsiredi.(Oqýshylar «Sóıleý» álemine jetti.)
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeń
1 - jattyǵý. Mátinmen jumys:
a) Muǵalimniń oqýy.
á) Oqýshylarǵa mátindi kezektestirip oqytý.
b) Mátinniń mazmuny taldanady.
1. Mátinde kim jaıly aıtylǵan?
2. Apasy ne sebepti Úsenge úndemedi?
3. Úsen nelikten kórinbeıtin bala bolǵysy kelmedi?
4. Úsen ádepti balanyń qataryna qosyldy ma?
Sózdik jumysy:
Lezde - tez arada, jyldam.
2 - jattyǵý oryndalady.
Oqýshylar sújetti sýretke qarap, áńgime qurastyrady.
Ózdik dıktanty.
Jaqshadaǵy sózderdi sóılem maǵynasyna qaraı ózgertip jazý tapsyrylady.
Arman men Dosjan (telefon) sóılesti.
Ájesi nemeresine (arystan men túlki) ertegi aıtyp berdi.
III Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi
- Ertede bir Kańbaq shal elsiz dalada kele jatyp, aspan álemine jelmen ushyp ketipti. Ol aspan álemin qyzyqtap júrip, bir kishkene planetaǵa kezigedi. Qańbaq shal ol planetanyń atyn (ne arqyly suraıdy) qalaı biledi?
Balalar planetanyń atyn onymen sóılesý arqyly biletinin aıtady.
- Ol Merkýrıı planetasy eken. Merkýrıı planetasy Qańbaq shaldy basqa da planetalarmen tanystyrady.
Qorytyndy. Muǵalim oqýshylarǵa bekitý suraqtaryn qoıady. Baǵalaý.
Páni: saýat ashý
2 - sabaq
Sabaqtyń taqyryby: Sóıleý ne úshin qajet?
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń til jáne sóıleý týraly alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri: Túsinip oqı bilýge úıretý.
Oqý jáne jazý daǵdylaryn kalyptastyrý, sózdik qoryn damytý.
Ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: taldaý, túsinip oqý, áńgimeleý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: týǵan jerdiń sýreti salynǵan plakat, qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
- Balalar, búgingi bizdiń sabaǵymyzǵa ertegi keıipkerleri Maqta qyz ben mysyq kelipti. Biraq ekeýi áli kúnge deıin ózara daýlaryn sheshe alar emes, qane, biz kómekteseıikshi. Ol úshin úsh tórtburyshta jasyryn jazylǵan jumbaqty shesheıik:
Ózi úlken janýar,
Ústinde úlken taýy bar. (Túıe)
Úzsem, úzilmeıdi, Tersem, tizilmeıdi. (İz)
Tastan - tasqa sekiredi, Qalqıyp qos qulaǵy.
Oıyn bolyp kókiregi, Aýla onyń turaǵy. (Laq.)
- Qane, balalar, jumbaqtyń sheshýiniń bastapqy áripterinen qandaı sóz shyqty, hormen daýystap aıtyp kereıikshi. Til degen sóz shyqty.
- Olaı bolsa, balalar, jumbaqty sheship, Maqta qyz ben mysyqqa úlken kómegimiz tıdi.
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeńi:
Oqýlyqpen jumys.
5 - jattyǵý: Kirispe áńgime
Muǵalimniń mánerlep oqýy.
Oqýshylardyń oqýy.
Óleń mazmunyna qatysty suraqtar:
- Óleń ne týraly?
- Memleketimizdiń ulttyq tili qaı til?
- Óz ana tiliń týraly ne bilesiń?
- «Týǵan tilde syry tereń janym bar», - dep nelikten aıtady?
6 - jattyǵý:
Oqýshylardy 4 topqa bóledi. Ár toptyń oqýshylary ózine bólingen sýrettegi adamnyń kóńil kúıin anyqtaıdy jáne adamǵa sóıleýdiń tıgizetin áseri týraly áńgimelep beredi.
Sergitý sáti: Toq, toq, toqyldaq,
Sharshamaısyń toqyldap.
Emshisi bop ormannyń,
Eńbektendiń toqyldap.
7 - jattyǵýdy oıyn túrinde ótkizýge bolady (mysaly, «Kitaphanada»).
8 - jattyǵý (jazbasha).
III. Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi:
Test - jazba nusqa.(Ózin - ózi baǵalaý)
1. Tilge baılanysty maqaldyń astyn syz. 2. «Týǵan tilim» qandaı maǵynany berip túr?
a) Mektep – keme Bilim - teńiz. a) Elim, jerim
á) Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady. á) Sóıleý múshesi
b) Kitap - altyn qazyna b) Ana tili
3. Sóıleý úshin qajetti múshe.
a) Til; á) Qol; b) Kitap
Qorytyndy. Búgingi sabaqtan qandaı oı túıdińder?
Úıge tapsyrma: 6 bet, óleńdi mánerlep túsinip oqý
Baǵalaý
Páni: saýat ashý
3 - sabaq
Sabaqtyń taqyryby: Týǵan tilim. Sóıleý ne úshin qajet?
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń til jáne sóıleý týraly alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri: Óleńdi mánerlep oqı bilýge úıretý.
Oqý jáne jazý daǵdylaryn kalyptastyrý, sózdik qoryn damytý.
Ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq tárbıe berý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: jumbaq sheshý, taldaý, túsinip oqý, áńgimeleý, ózindik baǵalaý, test
Sabaqtyń kórnekiligi: týǵan jerdiń sýreti salynǵan plakat, qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeńi:
- Balalar, búgingi bizdiń sabaǵymyzǵa ertegi keıipkerleri Maqta qyz ben mysyq kelipti. Biraq ekeýi áli kúnge deıin ózara daýlaryn sheshe alar emes, qane, biz kómekteseıikshi. Ol úshin úsh tórtburyshta jasyryn jazylǵan jumbaqty shesheıik:
Ózi úlken janýar,
Ústinde úlken taýy bar. (Túıe)
Úzsem, úzilmeıdi, Tersem, tizilmeıdi. (İz)
Tastan - tasqa sekiredi, Qalqıyp qos qulaǵy.
Oıyn bolyp kókiregi, Aýla onyń turaǵy. (Laq.)
- Qane, balalar, jumbaqtyń sheshýiniń bastapqy áripterinen qandaı sóz shyqty, hormen daýystap aıtyp kereıikshi. Til degen sóz shyqty.
- Olaı bolsa, balalar, jumbaqty sheship, Maqta qyz ben mysyqqa úlken kómegimiz tıdi.
II. Operasıonaldyq - oryndaýshylyq kezeńi:
Oqýlyqpen jumys.
5 - jattyǵý: Kirispe áńgime
Muǵalimniń mánerlep oqýy.
Oqýshylardyń oqýy.
Óleń mazmunyna qatysty suraqtar:
- Óleń ne týraly?
- Memleketimizdiń ulttyq tili qaı til?
- Óz ana tiliń týraly ne bilesiń?
- «Týǵan tilde syry tereń janym bar», - dep nelikten aıtady?
6 - jattyǵý:
Oqýshylardy 4 topqa bóledi. Ár toptyń oqýshylary ózine bólingen sýrettegi adamnyń kóńil kúıin anyqtaıdy jáne adamǵa sóıleýdiń tıgizetin áseri týraly áńgimelep beredi.
Sergitý sáti: Toq, toq, toqyldaq,
Sharshamaısyń toqyldap.
Emshisi bop ormannyń,
Eńbektendiń toqyldap.
7 - jattyǵýdy oıyn túrinde ótkizýge bolady (mysaly, «Kitaphanada»).
8 - jattyǵý (jazbasha).
III. Refleksıalyq - baǵalaý kezeńi:
Test - jazba nusqa.(Ózin - ózi baǵalaý)
1. Tilge baılanysty maqaldyń astyn syz. 2. «Týǵan tilim» qandaı maǵynany berip túr?
a) Mektep – keme Bilim - teńiz. a) Elim, jerim
á) Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady. á) Sóıleý múshesi
b) Kitap - altyn qazyna b) Ana tili
3. Sóıleý úshin qajetti múshe.
a) Til; á) Qol; b) Kitap
Qorytyndy. Búgingi sabaqtan qandaı oı túıdińder?
Úıge tapsyrma: 6 bet, óleńdi mánerlep túsinip oqý
Baǵalaý
Sóıleý. Sóıleý ne úshin qajet? júkteý
Dybystar men áripter
Daýysty jáne daýyssyz dybys. Sózdik dıktant júkteý
Jýan jáne jińishke daýysty dybystar. júkteý
Pıngvınder nege usha almaıdy? I, ý dybystary. júkteý
Jýan jáne jińishke aıtylatyn sózder júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Kólik quraldaryn paıdalanýǵa jiberý jónindegi negizgi erejeler
