InfoHub Logo

Abylaı han atyndaǵy Qazaq Halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti.

Jýrnalısıka fakúltetiniń 2-Kýrs stýdenti Karagýshınova Aıǵanym Jańabaıqyzy.

Meniń ózgeniń aqylymen ómir súrgim kelmeıdi, qajet bolsa, ózim oılap alamyn.

Lev Tolstoı 

Jaqsy oılaý men jaqsy jazý egiz uǵym. Jaqsy jazý – jaqsy oılaýdyń nátıjesinde týatyn bolsa, jaqsy oılaý - qoǵam kórinisin kóre bilýdiń nátıjesi. «Sóz qadiri- óz qadiriń» degen halyq danalyǵynyń anyq syry osyda jatqandaı... 

Beıimbet Maılın jazýǵa áýestigin kári sheshesinen kúndelikti estıtin óleńmenen baılanystyrsa, Júsipbek Aımaýytov «Qazaq» gazetine basylyp shyqqan maqalasynan deıdi, al Ǵabıt Músirepov qyzdardyń álbomyna óleń jazýdan bastaǵan eken. Sáken Seıfýllın she?! Ol Ybyraı ustanyń sheberligi qosylyp, týdy deıdi.Muny nege aıtyp bastady deısiz ǵoı? Osynyń bárine ortaq bir ǵana nárse – jaqsy sóz. Olar jaqsy oıyn jaqsy sózben jetkizip, sońynda ózi de jaqsynyń birine aınaldy. Shynynda da, adamnyń adam bolyp tulǵalanyp, kemeldenýinde sózdiń atqarǵan róli baǵa jetkisiz. "Jylqy kisineskenshe, adam sóıleskenshe", - degendeı,adamdar bir˗birimen sóz arqyly uǵysyp,tanysyp, jaqyndasyp, ózgeni de sózi arqyly tanyp, ózin de sóz arqyly tanytady. Sóz – adam úshin tárbıe quraly, bilim – bilik, mádenıet, óner bastaýy, aqyl˗oı jádigeri, ásemdik qazynasy.Sondyqtan da sózdi shashpa – tók tegin dúnıe kórip, ońdy˗soldy talǵaýsyz aıta berseń, juǵymy, qadiri  bolmaıdy. Bilimpazdar aıtqandaı: "Sóz qadiri ˗ adamnyń óz qadiri, sózi qupsyzdyń ózi qupsyz". 

Adamnyń meıirin qandyryp, mereıin ósiretin ˗ qur jaǵyn janyp, tilin bezep sóıleı berý emes. Hİ ǵasyrda ómir súrgen tájik shaıyry Kaıkavýs: "Uqyptylyq ataýlynyń ishindegi eń jaqsysy ˗ uqypty sóıleý", - deıdi. Bul jerde áńgime sózdiń tujyrymdy, aıqyn, beıneli bolýy jaıynda ekeni túsinikti. Sóıleýdiń taǵy bir asa mańyzdy qasıetin asha otyryp, ózbektiń  uly oıshyl aqyny  Á.Naýaı: "As tuzben dámdi, sý muzben  dámdi. Al adam salıqaly, sapaly sózimen mándi", - dep kórsetedi. Sóıleı bilý – óner. Ol arymaı – talmaı, sheshendik syryn zertteýdi, jattyǵýdy,mol  bilimdi, oı órisi men qıal keńistigin qajet etedi. Ásem sóıleýge kóp tyńdap, kóp oqyp, halyqtyń aýyz ádebıetin, ásirese, aıtqyshtyq pen tereń oıdyń injý˗marjandary - maqal, mátelderdi jetik bilip, syryna úńilý, kitapty kóp oqý arqyly jattyǵyp tóseledi. Halyqtaǵy: "Aqyldy adam sózdi naqylsyz aıtpaıdy. Bir aıtpasa naqyldy - aqylsyz aıtpaıdy", - degen tujyrym sodan shyqqan. "Júzdiń  kórki- saqal, sózdiń kórki - maqal", ˗ degen de soǵan megzeıdi.

Qazaqtardyń: "Aıtylǵan sóz ˗ atylǵan  oq", orystardyń: "Sóz shymshyq qus emes, ushsa, qaıtyp qonatyn" degen maqaldary men ejelgi skıf eliniń shesheni Anaharsıstiń: "Tilińdi, tábetińdi, tyıyp usta", ˗ degenderiniń túp tórkini bir jerden shyǵyp jatýy tilge abaı bolýdyń júrdim ˗ bardym qaraıtyn másele emes ekenin kórsetedi. Áıgili aqyn R.Ǵamzatovtyń: "Sóıleýge úırený úshin, adamǵa eki jyl kerek, al tiline ıe bolýǵa alpys jyl kerek", ˗ degen ázilinde úlken ómir shyndyǵy tereń mán bar. 

Jaqsy oıdy darytyp, jaqsy sóıleý ári sóz qadirin uǵa bilý - búginginiń úlken jiktelgen mindeti.

---