- 05 naý. 2024 02:45
- 201
Sóz tirkesi týraly túsinik (kúndelikti sabaq jospary)
Qazaq tili páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar, 7 synyp
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
71. Sóz tirkesi týraly túsinik
72. Sóz tirkesi jáne kúrdeli sózder men turaqty tirkester
73. Sóz tirkesiniń túrleri
74. Qabysý
75. Meńgerý
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sóz tirkesi týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty: 1. Bilimdiligi: oqýshylarǵa sóz tirkesi týraly túsinik berý, teorıalyq bilimderin praktıkamen ushtastyrý, oqýshy bilimin esepke alý.
2. Damytýshylyq: ádebı janrlardyń túrlerinen mysaldar keltirý arqyly ádebıetke degen qyzyǵýshylyǵyn damytý, izdenimpazdyq qasıetin qalyptastyrý, shyǵarmashylyqqa baýlý, til baılyǵyn jetildirý.
3. Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke. izettilikke, ádeptilikke, shapshańdyqqa tárbıeleý, ulttyq salt - dástúrdi qadirleýge baýlý, óz elin, tilin súıýdi úıretý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, toppen jumys, STO strategıalary,
Sabaqtyń kórnekiligi: kýbık, qıma qaǵaz, perfokarta, syzba tablısalary, kórkem ádebıet.
Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, oqý quraldaryn tekserý. Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Úıge berilgen jattyǵýdy tekseremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
b) Jańa sabaqty túsindirý:
Sóılemde kem degende eki tolyq maǵynaly maǵynaly sózdiń biri ekinshisine sabaqtasa baılanysqan sózder tizbegin sóz tirkesi deımiz.
Sóz tirkesiniń aıryqsha belgileri
↓
Sóılem ishinde tanylady, óıtkeni sózderdiń baılanysy sóılem ishinde anyqtalady.
Kem degende tolyq maǵynaly eki sózden turady.
Sóz tirkesin quraıtyn sózder bir - birimen belgili gramatıkalyq tásilder arqyly biri ekinshisine baǵyna baılanysady.
Sóz tirkesi belgili sıntaksıstik qatynasty bildiredi.
Jattyǵýmen jumys: 224 - jattyǵý. Sózderdiń baılanysyn taýyp, basyńqy sózden baǵynyńqy sózge suraq qoıyńdar.
Baǵynyńqy sóz ----------------------------------- Basyńqy sóz
1. Asqardyń ----------------- kimniń? ----------- tiri qalǵanyn
2. Tiri qalǵanyna ----------- nege? ------------- qýanǵan
3. Qýanǵan -------------------- qaı? --------------- Botagóz
4. Balanyń ------------------- kimniń? ----------- atyn
5. Atyn ------------------------- neni? ------------- Amantaı qoıdy
Bilimdi bekitý: Oqýshylardyń túsinbegen suraqtaryna jaýap beremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Sóz tirkesi degenimiz ne?
2. Sóz tirkesiniń tirkesti sózden aıyrmashylyǵy qandaı?
3. Esimdi sóz tirkesine qandaı sóz tirkesteri jatady?
4. Etistikti sóz tirkesine qandaı sóz tirkesteri jatady?
Bilimdi baǵalaý: Oqýshylardyń jaýaptaryna qaraı bilimderi baǵalanady.
Úıge tapsyrma: 226 jattyǵý.
Tolyq nusqasyn júkteý
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq tili 7 synyp.
Taqyryptar:
71. Sóz tirkesi týraly túsinik
72. Sóz tirkesi jáne kúrdeli sózder men turaqty tirkester
73. Sóz tirkesiniń túrleri
74. Qabysý
75. Meńgerý
Qazaq tili 7 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sóz tirkesi týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty: 1. Bilimdiligi: oqýshylarǵa sóz tirkesi týraly túsinik berý, teorıalyq bilimderin praktıkamen ushtastyrý, oqýshy bilimin esepke alý.
2. Damytýshylyq: ádebı janrlardyń túrlerinen mysaldar keltirý arqyly ádebıetke degen qyzyǵýshylyǵyn damytý, izdenimpazdyq qasıetin qalyptastyrý, shyǵarmashylyqqa baýlý, til baılyǵyn jetildirý.
3. Tárbıelik: oqýshylardy adamgershilikke. izettilikke, ádeptilikke, shapshańdyqqa tárbıeleý, ulttyq salt - dástúrdi qadirleýge baýlý, óz elin, tilin súıýdi úıretý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, toppen jumys, STO strategıalary,
Sabaqtyń kórnekiligi: kýbık, qıma qaǵaz, perfokarta, syzba tablısalary, kórkem ádebıet.
Sabaqtyń barysy:
a) Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, oqý quraldaryn tekserý. Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Úıge berilgen jattyǵýdy tekseremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
b) Jańa sabaqty túsindirý:
Sóılemde kem degende eki tolyq maǵynaly maǵynaly sózdiń biri ekinshisine sabaqtasa baılanysqan sózder tizbegin sóz tirkesi deımiz.
Sóz tirkesiniń aıryqsha belgileri
↓
Sóılem ishinde tanylady, óıtkeni sózderdiń baılanysy sóılem ishinde anyqtalady.
Kem degende tolyq maǵynaly eki sózden turady.
Sóz tirkesin quraıtyn sózder bir - birimen belgili gramatıkalyq tásilder arqyly biri ekinshisine baǵyna baılanysady.
Sóz tirkesi belgili sıntaksıstik qatynasty bildiredi.
Jattyǵýmen jumys: 224 - jattyǵý. Sózderdiń baılanysyn taýyp, basyńqy sózden baǵynyńqy sózge suraq qoıyńdar.
Baǵynyńqy sóz ----------------------------------- Basyńqy sóz
1. Asqardyń ----------------- kimniń? ----------- tiri qalǵanyn
2. Tiri qalǵanyna ----------- nege? ------------- qýanǵan
3. Qýanǵan -------------------- qaı? --------------- Botagóz
4. Balanyń ------------------- kimniń? ----------- atyn
5. Atyn ------------------------- neni? ------------- Amantaı qoıdy
Bilimdi bekitý: Oqýshylardyń túsinbegen suraqtaryna jaýap beremin. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn.
1. Sóz tirkesi degenimiz ne?
2. Sóz tirkesiniń tirkesti sózden aıyrmashylyǵy qandaı?
3. Esimdi sóz tirkesine qandaı sóz tirkesteri jatady?
4. Etistikti sóz tirkesine qandaı sóz tirkesteri jatady?
Bilimdi baǵalaý: Oqýshylardyń jaýaptaryna qaraı bilimderi baǵalanady.
Úıge tapsyrma: 226 jattyǵý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
Tolyq nusqasyn júkteý