- 05 naý. 2024 04:42
- 679
Senarı: Baqytty otbasy
Senarı Baqytty otbasy
Maqsaty: Ata - analar men saıysqa qatystyra otyryp balanyń ata - ana ómirindegi mańyzyn, ata - analardyń balalarǵa degen tárbıesin kórsetý. Halyq aýyz ádebıeti, salt - dástúri týraly bilimderin baıqaý. Otbasy – Otannyń bir bólshegi ekendigin uǵyndyryp, balalardy yntymaq pen birlikke, tatýlyq pen uıymshyldyqqa tárbıeleý
Júrgizýshi: Jınalyppyz sátti kún bárimizde
Úlken - kishi jasymyz kárimizde
Tórletińder qadirli qonaqtarym
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge.
Otbasy - bir túbirden taraǵan. Adamzat balasy shyr etip dúnıe esigin ashqan kúnnen bastap, sol ortaǵa beıimdelip yqpalyna kónip er jetedi. Bala baqyt, bala qýanysh, ómirdi jalǵastyrýshy, demeýshi ata - ana tárbıeleýshi.
Áke asqar taý,
Ana móldir bulaq,
Bala jaǵasyndaǵy quraq tárbıe tal besikten bastalady. Áke meıirimi men quryshyn qandyryp, ana sútinen nár alyp, áke ulaǵaty men ana taǵylymyn kórip ósken urpaq elin, jerin, halqyn súıetin ultjandy tulǵa bolyp qalyptasady. Otbasy – bul qoǵamnyń negizi. Balanyń bolashaqta jaqsy azamat bolyp ósýi úshin, jan - jaqty tárbıeli bolýy otbasynda beriletin tárbıege tikeleı baılanysty. Búgingi bizdiń balabaqshamyzda uıymdastyrylyp otyrǵan «Baqytty otbasy» atty saıys ótkeli otyr. Olaı bolsa, osy saıysymyzǵa qatysýshy otbasylarmyzdy ortaǵa shaqyraıyq
JÚRGİZÝSHİ: 1 Jaqsy adam kimge bolsyn bolar pana,
Mol onyń tal boıynda aqyl sana
Kórkine aqyly da saı keletin
Abılovtar otbasy ortamyzda.
2 Qýantady bilimimen bárimizdi
Qol soǵypqarsy alaıyq endi ony
Amırjanov otbasy kelip qaldy
Tatýlyqty tý etken otbasy bul
3 Jigitke aqyl, bilim jarasady
Naǵyz er halqymenen sanasady
Saıysqa bar kúshimdi salamyn dep
Kasenovter otbasy talasady.
4 Otbasylyq oıynǵa,
Keldik bizder asyǵa.
Juldyzdaı bolyp jarqyrap
Shyǵamyz biz top jaryp Kasenov otbasy.
júrgizýshi: Áke degen — bıik shyńy adamnyń,
Áke degen — tiregi ǵoı ǵalamnyń,
Áke degen – boıyńda aqqan qany da,
Shyqqan tegiń, ol negiziń, janyń da.
Kasım Oljas « Meniń anam altyn» áni
Keldi mine búgin synaýǵa
Synalyp úlkenderden úlgi alýǵa
Salty bar ónerli osy ortada
Berer dep ádilqazy ádil baǵa,- dep ádil qazylardy tanystyryp ótý.
Aldymen saıys kezeńderimen tanystyrý.
Surasań meniń tegim. Tanystyrý.
1 - júrgizýshi: Symbatyna sán kıimi jarasatyn,
Aspandaǵy aımenen talasatyn.
Ónerine saı kelip turǵanyna
Bıshilerge qyzyǵyp qarasasyn.
Fleshmob bıi 9 synyp qyzdary
skakalkamen júgirý
Júrgizýshi: Otbasynda kórgen jaqsy - jaman qylyqtardyń bári bala ómirine áser etedi. Qazaq saltynda otbasy tálimi – erekshe dástúr. Otan otbasynan bastalady, – degen naqyl sóz beker emes. Adam óziniń urpaǵynan eldi súısindirer uly isterdi tyndyrsa degen maqsatty nysana etedi, úmit artady. Sol nıetpen jaqsylyqqa baýlıdy. Otbasy qoǵamnyń negizgi bóligi, urpaqtar tarıhı sabaqtastyǵynyń, mádenıettiń, rýhanı qundylyqtardyń qazynasy bolyp sanalady. Ónegeli otbasy arqasynda memleket te órkendeıdi, halyqtyń ál - aýqaty jaqsarady.
Medeev Talgat ánimen: « Rodıtelskıı dom».
3. Estafeta
4. doppen júgirý
júrgizýshi: Aq jaýlyǵyń qymbat maǵan anashym
Tilegimsiń, súıenishim panamsyń,
Shapaǵatyń sáýle bolyp tógilgen,
Aqyly mol meıirimdi danamsyń.
8 synyp qyzdary –«Ana júregi» ánimen
5.»Shynjyr» estafeta oıyn
Úndi bıi Tıneeva Jasmın 5 synyp oqýshysy
1 - júrgizýshi: Búgingi otbasy kúni merekesimen quttyqtaý sóz kezegi mektebimizdiń dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary Eralına Baǵdat Jetpısbaıqyzyna beriledi.
Saıysymyzdy qorytyndylaý úshin ádil qazylarǵa sóz beremiz.
Qurmetti ata - analar jáne qonaqtar, balalar búgingi «Baqytty otbasy» atty saıysymyz óz máresine jetti barlyqtaryńyzdyń otbasylaryńyzǵa baqyt, bereke jáne birlik tileımiz.
Maqsaty: Ata - analar men saıysqa qatystyra otyryp balanyń ata - ana ómirindegi mańyzyn, ata - analardyń balalarǵa degen tárbıesin kórsetý. Halyq aýyz ádebıeti, salt - dástúri týraly bilimderin baıqaý. Otbasy – Otannyń bir bólshegi ekendigin uǵyndyryp, balalardy yntymaq pen birlikke, tatýlyq pen uıymshyldyqqa tárbıeleý
Júrgizýshi: Jınalyppyz sátti kún bárimizde
Úlken - kishi jasymyz kárimizde
Tórletińder qadirli qonaqtarym
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge.
Otbasy - bir túbirden taraǵan. Adamzat balasy shyr etip dúnıe esigin ashqan kúnnen bastap, sol ortaǵa beıimdelip yqpalyna kónip er jetedi. Bala baqyt, bala qýanysh, ómirdi jalǵastyrýshy, demeýshi ata - ana tárbıeleýshi.
Áke asqar taý,
Ana móldir bulaq,
Bala jaǵasyndaǵy quraq tárbıe tal besikten bastalady. Áke meıirimi men quryshyn qandyryp, ana sútinen nár alyp, áke ulaǵaty men ana taǵylymyn kórip ósken urpaq elin, jerin, halqyn súıetin ultjandy tulǵa bolyp qalyptasady. Otbasy – bul qoǵamnyń negizi. Balanyń bolashaqta jaqsy azamat bolyp ósýi úshin, jan - jaqty tárbıeli bolýy otbasynda beriletin tárbıege tikeleı baılanysty. Búgingi bizdiń balabaqshamyzda uıymdastyrylyp otyrǵan «Baqytty otbasy» atty saıys ótkeli otyr. Olaı bolsa, osy saıysymyzǵa qatysýshy otbasylarmyzdy ortaǵa shaqyraıyq
JÚRGİZÝSHİ: 1 Jaqsy adam kimge bolsyn bolar pana,
Mol onyń tal boıynda aqyl sana
Kórkine aqyly da saı keletin
Abılovtar otbasy ortamyzda.
2 Qýantady bilimimen bárimizdi
Qol soǵypqarsy alaıyq endi ony
Amırjanov otbasy kelip qaldy
Tatýlyqty tý etken otbasy bul
3 Jigitke aqyl, bilim jarasady
Naǵyz er halqymenen sanasady
Saıysqa bar kúshimdi salamyn dep
Kasenovter otbasy talasady.
4 Otbasylyq oıynǵa,
Keldik bizder asyǵa.
Juldyzdaı bolyp jarqyrap
Shyǵamyz biz top jaryp Kasenov otbasy.
júrgizýshi: Áke degen — bıik shyńy adamnyń,
Áke degen — tiregi ǵoı ǵalamnyń,
Áke degen – boıyńda aqqan qany da,
Shyqqan tegiń, ol negiziń, janyń da.
Kasım Oljas « Meniń anam altyn» áni
Keldi mine búgin synaýǵa
Synalyp úlkenderden úlgi alýǵa
Salty bar ónerli osy ortada
Berer dep ádilqazy ádil baǵa,- dep ádil qazylardy tanystyryp ótý.
Aldymen saıys kezeńderimen tanystyrý.
Surasań meniń tegim. Tanystyrý.
1 - júrgizýshi: Symbatyna sán kıimi jarasatyn,
Aspandaǵy aımenen talasatyn.
Ónerine saı kelip turǵanyna
Bıshilerge qyzyǵyp qarasasyn.
Fleshmob bıi 9 synyp qyzdary
skakalkamen júgirý
Júrgizýshi: Otbasynda kórgen jaqsy - jaman qylyqtardyń bári bala ómirine áser etedi. Qazaq saltynda otbasy tálimi – erekshe dástúr. Otan otbasynan bastalady, – degen naqyl sóz beker emes. Adam óziniń urpaǵynan eldi súısindirer uly isterdi tyndyrsa degen maqsatty nysana etedi, úmit artady. Sol nıetpen jaqsylyqqa baýlıdy. Otbasy qoǵamnyń negizgi bóligi, urpaqtar tarıhı sabaqtastyǵynyń, mádenıettiń, rýhanı qundylyqtardyń qazynasy bolyp sanalady. Ónegeli otbasy arqasynda memleket te órkendeıdi, halyqtyń ál - aýqaty jaqsarady.
Medeev Talgat ánimen: « Rodıtelskıı dom».
3. Estafeta
4. doppen júgirý
júrgizýshi: Aq jaýlyǵyń qymbat maǵan anashym
Tilegimsiń, súıenishim panamsyń,
Shapaǵatyń sáýle bolyp tógilgen,
Aqyly mol meıirimdi danamsyń.
8 synyp qyzdary –«Ana júregi» ánimen
5.»Shynjyr» estafeta oıyn
Úndi bıi Tıneeva Jasmın 5 synyp oqýshysy
1 - júrgizýshi: Búgingi otbasy kúni merekesimen quttyqtaý sóz kezegi mektebimizdiń dırektordyń tárbıe isi jónindegi orynbasary Eralına Baǵdat Jetpısbaıqyzyna beriledi.
Saıysymyzdy qorytyndylaý úshin ádil qazylarǵa sóz beremiz.
Qurmetti ata - analar jáne qonaqtar, balalar búgingi «Baqytty otbasy» atty saıysymyz óz máresine jetti barlyqtaryńyzdyń otbasylaryńyzǵa baqyt, bereke jáne birlik tileımiz.