Súıekter, bulshyq et, sińirler – tirek qımyl júıesiniń quramdas bólikteri.
Sabaqtyń taqyryby: Súıekter, bulshyq et, sińirler – tirek qımyl júıesiniń quramdas bólikteri. Olardyń mańyzy. Qańqada súıekterdiń baılanysýy Býyndardyń qurylysy.
Maqsaty: Tirek qımyl músheler júıesiniń qurylysyn, qańqadaǵy árbir súıektiń basqa súıekpen erekshe baılanysýyn jáne býyndardyń qurylysyn túsindirý.
a) bilimdilik: tirek – qımyl júıesiniń qurylysy men qyzmetteri týraly jańa anatomıalyq – fızıologıalyq túsinikterdi qalyptastyrý qańqanyń qurylysy men qyzmetteri týraly bilimderin qalyptastyrý
á) damytýshylyq: Adamnyń tik júrýine jáne eńbek etýine baılanysty qańqasynda paıda bolǵan erekshelikterdi anyqtaýǵa úıretý.
b) tárbıelik: Salaýatty ómir súrýge úıretý sanıtarlyq – gıgıenalyq daǵdylaryn qalyptastyrý.
Pán aralyq baılanys: Janýartaný
Sabaqtyń túri: Dástúrli sabaq
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Ádisi: suraq, jaýap, baıandaý, tirek syzba
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi
3. Bilimdi tekserý kezeńi.
4. Maqsat qoıý kezeńi.
5. Materıaldy túsindirý kezeńi.
6. Jańa sabaqty túsingenin tekserý kezeńi.
7. Bekitý kezeńi.
8. Úıge tapsyrma berý kezeńi.
Jospary:
1Tirek - qımyl júıesiniń mańyzyn?
2Adam qańqasynyń bólimderin?
3Súıekterdiń baılanysyn jáne býyndardyń qurylysyn ornalasýy men qyzmeti qandaı?
Jańa materıldy oqytý
Qımyl – qozǵalys - bul ómir Shynynda da, adam o bastan qımylǵa beıimdelgen, bálkim tabıǵat solaı sheshken bolar. Biz sondyqtan júremiz, júgiremiz, sekiremiz, júzemiz, kúnde myńdaǵan ár túrli qımyl jasap, eńkeıip tik júremiz Munyń barlyǵyn súıek - bulshyqet júıesi nemese tirek – qımyl aqparatty qamtamasyz etedi. Barlyq tiri aǵzalarǵa tán qasıet – qımyl qozǵalys. Qımyl – qozǵalys deneniń ósip, damýyna áser etedi. Onyń adam densaýlyǵyn saqtaýdaǵy mańyzy zor.
Qımyl - qozǵalyssyz adamnyń eńbek etýi múmkin emes. Deneniń qımyl – qozǵalysy súıekterge bekingen bulshyq etterdiń jıyrylyp – sozylýyna baılanysty. Tirek – qımyl júıesi denege taıanysh bolyp, ony qımyl - qozǵalysqa keltiredi jáne ishki múshelerdi qorǵaıdy. Qańqa jáne bulshyqet adamnyń tirek qurylymy men qımyl – qozǵalys músheleri bolyp tabylady. Bulardan quralǵan tirek – qımyl júıesi adamnyń tik júrip, túrli eńbektermen shuǵyldanýyna múmkindik týǵyzady. Adamnyń ıyq beldeýleriniń evolúsıa turǵysynda damýy, olardyń júrýge qatyspaýy, onyń esesine dene eńbegi túrleriniń damýy, oı eńbeginiń órleýine úlken qozǵaltqysh kúsh bolyp, áserin tıgizedi. Tirek - qımyl júıesi budan basqa tirektik, qozǵaltqysh jáne qorǵanysh qyzmetterin atqarady.
Súıekter, bulshyq et, sińirler – tirek qımyl júıesiniń quramdas bólikteri. júkteý
Maqsaty: Tirek qımyl músheler júıesiniń qurylysyn, qańqadaǵy árbir súıektiń basqa súıekpen erekshe baılanysýyn jáne býyndardyń qurylysyn túsindirý.
a) bilimdilik: tirek – qımyl júıesiniń qurylysy men qyzmetteri týraly jańa anatomıalyq – fızıologıalyq túsinikterdi qalyptastyrý qańqanyń qurylysy men qyzmetteri týraly bilimderin qalyptastyrý
á) damytýshylyq: Adamnyń tik júrýine jáne eńbek etýine baılanysty qańqasynda paıda bolǵan erekshelikterdi anyqtaýǵa úıretý.
b) tárbıelik: Salaýatty ómir súrýge úıretý sanıtarlyq – gıgıenalyq daǵdylaryn qalyptastyrý.
Pán aralyq baılanys: Janýartaný
Sabaqtyń túri: Dástúrli sabaq
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Ádisi: suraq, jaýap, baıandaý, tirek syzba
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi
3. Bilimdi tekserý kezeńi.
4. Maqsat qoıý kezeńi.
5. Materıaldy túsindirý kezeńi.
6. Jańa sabaqty túsingenin tekserý kezeńi.
7. Bekitý kezeńi.
8. Úıge tapsyrma berý kezeńi.
Jospary:
1Tirek - qımyl júıesiniń mańyzyn?
2Adam qańqasynyń bólimderin?
3Súıekterdiń baılanysyn jáne býyndardyń qurylysyn ornalasýy men qyzmeti qandaı?
Jańa materıldy oqytý
Qımyl – qozǵalys - bul ómir Shynynda da, adam o bastan qımylǵa beıimdelgen, bálkim tabıǵat solaı sheshken bolar. Biz sondyqtan júremiz, júgiremiz, sekiremiz, júzemiz, kúnde myńdaǵan ár túrli qımyl jasap, eńkeıip tik júremiz Munyń barlyǵyn súıek - bulshyqet júıesi nemese tirek – qımyl aqparatty qamtamasyz etedi. Barlyq tiri aǵzalarǵa tán qasıet – qımyl qozǵalys. Qımyl – qozǵalys deneniń ósip, damýyna áser etedi. Onyń adam densaýlyǵyn saqtaýdaǵy mańyzy zor.
Qımyl - qozǵalyssyz adamnyń eńbek etýi múmkin emes. Deneniń qımyl – qozǵalysy súıekterge bekingen bulshyq etterdiń jıyrylyp – sozylýyna baılanysty. Tirek – qımyl júıesi denege taıanysh bolyp, ony qımyl - qozǵalysqa keltiredi jáne ishki múshelerdi qorǵaıdy. Qańqa jáne bulshyqet adamnyń tirek qurylymy men qımyl – qozǵalys músheleri bolyp tabylady. Bulardan quralǵan tirek – qımyl júıesi adamnyń tik júrip, túrli eńbektermen shuǵyldanýyna múmkindik týǵyzady. Adamnyń ıyq beldeýleriniń evolúsıa turǵysynda damýy, olardyń júrýge qatyspaýy, onyń esesine dene eńbegi túrleriniń damýy, oı eńbeginiń órleýine úlken qozǵaltqysh kúsh bolyp, áserin tıgizedi. Tirek - qımyl júıesi budan basqa tirektik, qozǵaltqysh jáne qorǵanysh qyzmetterin atqarady.
Súıekter, bulshyq et, sińirler – tirek qımyl júıesiniń quramdas bólikteri. júkteý
You Might Also Like
