InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Qatynas», «Tanym».
Uıymdastyrylǵan oqý - is áreket túri: Til damytý, Saýat ashý, Qurastyrý.
Taqyryby: «Sıqyrly sandyq»
Maqsaty: Balalardyń tildik qorlaryn damytý. Logıkalyq oılaý jáne este saqtaý qabiletterin arttyrý, dostyqqa meıirimdilikke tárbıeleý.
Zattyq damytý ortalyǵy: úlestirmeli quraldar, sandyq, sý, ydystar, sýretter, baýyrsaq.
Sózdik jumys: sandyq, dúrbi, sıqyrly sandyq.
Bılıngvaldy syńary: sıqyrshy - volshebnık, qar - sneg.

Áreket kezeńderi	Tárbıeshiniń is - áreketi	Balalardyń is - áreketi
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq kezeń Uıymdastyrýshylyq izdenistik kezeń Reflek - tıvti korreksıalyq kezeń	Shattyq sheńberi Sálem deımin men Kúnge!  Sálem deımin men jerge! Sálem deımin men saǵan,   Sálem deımiz qonaqtarǵa. Sálemetsizderme! Zdravstvýıte! Hello! Tárbıeshi balalarǵa ádemi sandyqty sıqyrshy jibergenin aıtyp kórsetedi. Bul sandyq óte sıqyrly, ǵajaıyp, árbir tapsyrma men oıynnyń shartyn oryndasaq, sıqyr kórsetedi. Tapsyrmalardy oryndap, sıqyrlardy kórgileriń kele me? Endeshe jumbaq jasyraıyn, sender taýyp kórińder. Jumbaq: Qol sozsań aq kúmis Alaqanǵa tolady, Ashyp - jumsań, iz - tússiz Lezde joq bolady. - Qar qaı mezgilde bolady? - Qysta aýa - raıy qandaı bolady? - Qar qandaı? - Ol jylyda nege aınalady? Tárbıeshi sandyqqa stakandaǵy sýdy salyp, sıqyrly sandyqtyń sıqyryn kórsetedi. Sandyqtan sý basqa tústi bolyp shyǵady. - Qarańdarshy balalar, sıqyrshy sandyqqa qıylǵan sýretter salyp, osyny qurastyryp oıynnyń shartyn oryndasańdar, ári qaraı sandyǵymyz sıqyrly bolatynyn aıtypty. Qurastyramyz ba? 1 - qıyndynyń tapsyrmasy:  Suraq - jaýap. Árip degenimiz ne? Áripti kóremiz jazamyz. Dybysty estımiz aıtamyz. Dybystar neshege bólinedi? Qandaı? Daýysty dybystar qalaı aıtylady? Daýysty dybystar qandaı tekshemen belgilinedi? Daýyssyz dybystar qalaı aıtylady? Daýyssyz dybystar qandaı tekshemen belgilenedi? Oıyn: «Óz úıin tap». Balalar daýysty, daýyssyz dybystardy óz úıine ornalastyramyz. Balalarǵa kartochkalar taratylady. Kartochkadaǵy sýret qandaı dybystan bastalsa, astyndaǵy dóńgelekti tıisti túspen boıaıdy. Sózderdi býynǵa bóledi. Tárbıeshi 1 - qıyndyny taqtaǵa ornalastyrady. 2 - qıyndynyń tapsyrmasy:  Til ustartý jattyǵýy Ar - ar - ar dala toly qar. Na - na - na qysta oınaımyz shana. Yr - yr - yr yryldaıdy qasqyr. Ra - ra - ra ushyp júr ara. Ma - ma - ma aport tátti alma. Sa - sa - sa yzyńdaıdy masa Tárbıeshi 2 - shi qıyndyny taqtaǵa ornalastyrady. 3 - qıyndynyń tapsyrmasy: Sóıleıtin sýretter.    3 - qıyndyny taqtaǵa ornalastyrady Sergitý jattyǵýy 4 - qıyndynyń tapsyrmasy:  Jumbaqtar. Ústeldiń ústinde balalarǵa tanys zattar jatyr. Bala zattardyń ishinen jumbaqtyń sheshýin taýyp, jaýabyn qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha tilinde aıtady. 1. Ózi aǵashta ósedi, qyzyl - sary, kók bolady. 2. Dóńgelek jerge ursań sekiredi. 3. Ózi qorqaq, sekiredi, sábizdi unatady. 4. Tátti, kishkentaı qaǵazǵa oralǵan. 5. Jabaıy ań, ormanda mekendeıdi. Úlken, baldy jeıdi. 4 - qıyndyny taqtaǵa ornalastyrady. 5 - qıyndynyń tapsyrmasy. « Dúrbi» oıyny. Qolymyzdy dúrbi qylyp taqtadaǵy sýretke qaraımyz. Bul qaı ertegi? Qaı mezgil?    5 - qıyndyny taqtaǵa ornalastyrady. 6 - qıyndynyń tapsyrmasy: Jalpy ataýyn ata. Balalar jasyrynǵan sýretterdiń attaryn taýyp, jalpy ataýyn ataıdy.    Tárbıeshi qıyndylardyń barlyǵyn qurastyryp, neniń sýreti shyqqanyn suraıdy. Balalar, tapsyrmalardy oryndap, qıyndyny qurastyrdyq, endi bizdiń sandyǵymyz bizge qandaı sıqyryn kórsetedi eken? Tárbıeshi qıyndylardy sandyqqa salyp odan bútin baýyrsaq sýretin shyǵarady. Oıyn «Baýyrsaq». Balalar dóńgelenip turady, baýyrsaqty bir - birine berip tómendegi taqpaqty aıtady.  Eı baýyrsaq, baýyrsaq, Qaıda kettiń domalap. Dámińdi kórgim keledi, Qýyp jetem men seni. - Taqpaq bitken kezde baýyrsaq kimniń qolynda qalsa, sol bala baýyrsaqqa arnap bir sóılem aıtady, nemese suraq qoıady. - Balalar, endi aldymyzdaǵy qalam lentalardy paıdalana otyryp, baýyrsaqty beıneleımiz. Búgingi oqý is - áreketinen alǵan áserlerińdi kóńil - kúılerińdi beınelep salsańdar bolady.  Tárbıeshi baýyrsaqtyń sýretin sandyqqa salyp, ydystaǵy pisirilgen baýyrsaqty shyǵarady. Qorytyndylaý. - Balalar, bizge kim sandyq jibergen? - Biz tapsyrmalar men oıyn sharttaryn oryndap, qıyndy sýretten neniń sýretin taptyq? Balalardy madaqtaý.	Balalardyń kóńilderi kóteriledi. Ia. Kórgimiz keledi - Jumbaqtyń jaýaby: qar. - Qysta - Sýyq, aıaz. - Aq. - Sýǵa. Balalar tańyrqaı qaraıdy. Qurastyramyz. Dybystyń jazylýy. 2 ge. Daýysty, daýyssyz. - Sozylyp, kedergisiz. - Qyzyl. - Qysqa, kedergimen. - Kók. Qyzyl úıge daýysty, kók úıge daýyssyz dybystardy ornalastyrady. Al - ma. Balalar qaıtalaıdy. Almagúl Aıgúl Tasbaqa Aıjuldyz Botakóz Aıaqkıim Alma - ıabloko - apple Dop - mách - bool Qoıan - zaıas - harre Kámpıt - konfet - kandy Aıý - medved - bear «Shalqan», «Jeti laq», «Úıshik», «Aıý men masha».   Qys, jaz, kúz, kóktem. Ydys - aıaq, oqý quraldary, janýarlar, jemister, oıynshyqtar. Baýyrsaq ertegisindegi baýyrsaqtyń sýreti shyqty. Balalar óleń jolyn qaıtalaıdy. - Sen ádemisiń, senimen dos bolǵym keledi.  - Sen táttisiń, sen nege qashtyń? Sıqyrshy Baýyrsaqtyń. Balalar qýanyshty sezimde boldy.

Jambyl oblysy, Taraz qalasy,
№13 bóbekjaı - baqsha tárbıeshisi
Dármenqulova Janar Shamshaqyzy