Tabıǵatty aıalaý — ata saltymyz
Tabıǵatty aıalaý — ata saltymyz
Tárbıe saǵatynyń maqsattary:
a) Balalardy aınalany qorshaǵan ortamen jan — jaqty tanystyrý, sóıleý mádenıetin, sózdik qoryn damytý;
á) Oqýshylarǵa ekologıalyq bilim men tárbıe berý arqyly olardyń ólketanymdyq jáne tabıǵatty qorǵaý qabiletterin arttyrý;
b) Balalardy tabıǵatty súıip, kútip, qorǵap, óz qolymen jasaı bilýge tárbıeleý. Oqýshylarǵa tabıǵat uǵymynyń mánin ashyp, túsindirý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń tıpi: Dástúrli emes sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Áńgimelesý, rólderdi oınaý.
Kórnekiligi: Tabıǵat kórinisi, plakat sýretter, qustar sýreti, qanatty sózder, stendter, t. b.
Pánaralyq baılanys: Ekologıa, bıologıa, valeologıa, t. b.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
II. Josparmen tanystyrý:
1. «Ásem tabıǵat aıasy».
2. «Tabıǵatty qorǵaý».
3. Kórinis.
4. Ujymdyq jumys.
5. Kórinis.
6. Tárbıe saǵatyn qorytyndylaý.
III. Úsh topqa bólip otyrǵyzý.
1. «Tabıǵatty zertteýshiler»
2. «Qorshaǵan ortany qorǵaý bóliminiń mamandary»
3. «Jas ekologtar ortalyǵy»
Muǵalim: «Ásem tabıǵat aıasy». Saıram — Ógem memlekettik ulttyq parkiniń aǵartý jáne týrızm bóliminiń mamandary bizdiń S. Rahymov atyndaǵy áskerı mektep ınternatynyń túlekterine jeltoqsan, aqpan aılarynda kelip ekologıalyq tanymdyq dáris berdi, sol dáristiń nátıjesinde bizder ońtústigimizdiń tamasha tabıǵaty men ondaǵy tirshilik etetin qyzyl kitapqa engen ań — qustarmen ósimdikter jóninde mol maǵlumat aldyq. Týǵan tabıǵatyn súıip, ony qorǵaýǵa baýlý — basty paryz.
Búgingi tárbıe saǵatymyz osy taqyrypqa arnalady. Aınaladaǵy ózimizdi qorshap turǵan jer, kún, aspan, taý, tas, sý, ósimdik, jan — janýarlar, jándik ataýlynyń bári — tabıǵat. Tabıǵattyń bul sulýlyǵyn qazaqtyń danyshpan aqyny Abaı atamyzdyń ózi adam ómirimen baılanysty etip jyrlaǵan. Adam da tabıǵattyń bir bóligi. Tabıǵattaǵy zattardyń barlyǵy bir — birimen tyǵyz baılanysty bolady. Sondyqtan «Tabıǵat Anamyzdy» kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, oǵan qamqor bolýymyz kerek. Tabıǵatqa apat tónse, adamdardyń ómirine de qaýip tónedi, sebebi adamdar ómir súrýge qajetti nárseniń bárin tabıǵattan alady.
Tárbıe saǵatymyzdyń kelesi bólimi «Tabıǵatty qorǵaý» Erimbetov. Grek tilinen alynǵan ekologıa — tabıǵatty qorǵaý, únemdeý týraly ǵylym. Tabıǵatty qorǵaý, oǵan únemi qamqorlyq jasaý — árbir oqýshynyń azamattyq paryzy.
1. Qaladaǵy zaýyttar. Zaýyttardyń tútinderi las, sýlary qalanyń aýasyn bylǵaıdy.
2. Qalada avtokólikter kóp. Olardyń tútinderi aýany lastaıdy.
3. Aǵash kóshetterin otyrǵyzý qajet. Olar las aýany soryp, qalany tazartyp otyrady.
Jasyl aǵashtar — qalanyń kórki.
Kórinis. Dombyra úni qosylyp turady. Saıdýlaev
Asanqaıǵy: Tiles
Quıryǵy joq, jaly joq,
Qulan qaıtip kún kórer.
Aıaǵy joq qoly joq,
Jylan qaıtip kún kórer.
Qorqyt ata: Álipbek
Qara taýlaryń qulamasyn,
Saıaly aǵash synbasyn,
Qanattaryń qyrqylmasyn.
Qaıran elim — qazaǵym
(dombyra úni qataıady da, aqyryndap óshedi, Asanqaıǵy men Qorqyt ata shyǵyp ketedi).
Tórebek: Danyshpan babalarymyzdyń bul sózderinen tabıǵat taǵdyrynyń qamyn oılap ótkenin ańǵaramyz. Ertedegi adamdar tabıǵattyń keıbir baılyqtaryn «kıeli» dep sanaǵan, oǵan tıispegen, saqtaı bilgen, sondyqtan tabıǵat pen adamdy bir — birinen bólýge bolmaıdy dep úıretken.
Ujymdyq jumys. Tabıǵat týraly tyıym sózder. Tabıǵat sulýlyǵyn sýretshiler beınelese, aqyndar óleń jazyp, al sazgerler án shyǵarǵan.
1 oqýshy Óleń Tiles
2 oqýshy Óleń Karamanov
I. top «Tabıǵatty zertteýshiler»
1 oqýshy Qara sóz Tórebek
2 oqýshy Qara sóz Qýandyqov
3 oqýshy Óleń Meldehan
3 oqýshy Óleń Dosmhan
II. top «Qorshaǵan ortany qorǵaý bóliminiń mamandary»
1 oqýshy Qara sóz
2 oqýshy Qara sóz
3 oqýshy Qara sóz
4 oqýshy Óleń
5 oqýshy Óleń
6 oqýshy Óleń
7 oqýshy Óleń
III. top «Jas ekologtar ortalyǵy»
1 oqýshy Qara sóz
2 oqýshy Qara sóz
3 oqýshy Óleń
4 oqýshy Óleń
4 oqýshy Óleń
Kórinis. (dombyra oınap turady).
Tórebek: Ertede jońǵar shapqynshylyǵy kezinde el jerinen bezip qasha jónelgende, Tóle bı atamyz úıinen shyqpaı otyra beripti. Danyshpan atanyń shańyraǵyna bir qarlyǵash uıa salyp, balapan shyǵarǵan eken. Sol qyzylshaqa balapandardy qyryp almas úshin Tóle bı atamyz úıinde otyra beripti. Buǵan áskerbasy qatty tań qalypty.
Áskerbasy: Murat, Baıymbet, Berdibaı
— Eı, myna shal úıinen nege shyqpaıdy. «Tezirek, janyńnyń barynda úıińnen shyq» — dep, aıqaılaıdy. Tóle bı úıden shyǵady.
— Eı, qarıa, eliń qyr asyp, kóship barady. Sen nege úıińde shyqpaı otyrsyń?
Tórebek: Tóle bı babamyzdyń osy kezdegi jan tebirenisin bylaısha jyryna arqaý etti:
Jalbarynar jaıyn joq, jan aldynda,
Balapandar bar qansha qaraýymda.
Sol jetimder ushýǵa jaraǵansha,
Syrtqa shyqpaı turamyn qaraýylda.
«Qarlyǵash bı» atandym sol úshin de,
Osylarmen bir meniń órisim de.
Batyr bolsań, jaıratyp, júre ber sen,
Jalǵyz shaldy kezdesken jol ústinde.
Áskerbasy: Murat — joq, aqsaqal! Men Sizdiń adam súıer qylyǵyńyzǵa rızamyn. Sizdiń aldyńyzda taǵzym etip, basymdy ıemin. Sizdiń ǵulama, abyroıly, jyly júrekti adam myna meniń elimde de bolsa ǵoı. Aıyp etpe, aqsaqal, ruqsat bolsa, men keteıin. Beıshara balapannyń obalyna men de qalmaıyn.
Tórebek: Danyshpan atanyń ataly sózi adam súısiner qasıetine razy bolyp, áskerbasy qarlyǵash balapandaryna da, ózine de tımeı jónine ketipti.
Tabıǵat týraly maqal — mátelder.
Esqara, Tólebekuly
Tárbıe saǵatyn qorytyndylaý. Qazaq halqy tabıǵatqa tabyna júrip, ony qasterlep, kıeli sanap, pir tutqan. Oǵan súıispenshilikpen qarap, qamqorlyq jasap, aıalaı bilgen. Bolashaqtyń eń taza Shymkent jaıly armanyn órnektegen jas sýretshilerdiń qıaly shyndyqqa aınalar kún de alys emes sekildi.
Biz ásem tabıǵat aıasy, ondaǵy tirshilik jáne ony qorǵaý týraly bilimimizdi ortaǵa saldyq.
Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq,
Muny aıtýǵa tabıǵattyń tili joq.
Endeshe, tabıǵatty kútip, aıalaı bileıik. Tabıǵat — adamnyń ejelden tirshilik etip, ómir súrip kelgen ortasy jáne máńgilik meken ete beretin altyn besigi.
OQO, Shymkent qalasy,
Respýblıkalyq áskerı - mektep ınternatynyń
bıologıa páni muǵalimi Sultanbekova Samal Rahmetalıqyzy
Tárbıe saǵatynyń maqsattary:
a) Balalardy aınalany qorshaǵan ortamen jan — jaqty tanystyrý, sóıleý mádenıetin, sózdik qoryn damytý;
á) Oqýshylarǵa ekologıalyq bilim men tárbıe berý arqyly olardyń ólketanymdyq jáne tabıǵatty qorǵaý qabiletterin arttyrý;
b) Balalardy tabıǵatty súıip, kútip, qorǵap, óz qolymen jasaı bilýge tárbıeleý. Oqýshylarǵa tabıǵat uǵymynyń mánin ashyp, túsindirý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń tıpi: Dástúrli emes sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Áńgimelesý, rólderdi oınaý.
Kórnekiligi: Tabıǵat kórinisi, plakat sýretter, qustar sýreti, qanatty sózder, stendter, t. b.
Pánaralyq baılanys: Ekologıa, bıologıa, valeologıa, t. b.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi.
II. Josparmen tanystyrý:
1. «Ásem tabıǵat aıasy».
2. «Tabıǵatty qorǵaý».
3. Kórinis.
4. Ujymdyq jumys.
5. Kórinis.
6. Tárbıe saǵatyn qorytyndylaý.
III. Úsh topqa bólip otyrǵyzý.
1. «Tabıǵatty zertteýshiler»
2. «Qorshaǵan ortany qorǵaý bóliminiń mamandary»
3. «Jas ekologtar ortalyǵy»
Muǵalim: «Ásem tabıǵat aıasy». Saıram — Ógem memlekettik ulttyq parkiniń aǵartý jáne týrızm bóliminiń mamandary bizdiń S. Rahymov atyndaǵy áskerı mektep ınternatynyń túlekterine jeltoqsan, aqpan aılarynda kelip ekologıalyq tanymdyq dáris berdi, sol dáristiń nátıjesinde bizder ońtústigimizdiń tamasha tabıǵaty men ondaǵy tirshilik etetin qyzyl kitapqa engen ań — qustarmen ósimdikter jóninde mol maǵlumat aldyq. Týǵan tabıǵatyn súıip, ony qorǵaýǵa baýlý — basty paryz.
Búgingi tárbıe saǵatymyz osy taqyrypqa arnalady. Aınaladaǵy ózimizdi qorshap turǵan jer, kún, aspan, taý, tas, sý, ósimdik, jan — janýarlar, jándik ataýlynyń bári — tabıǵat. Tabıǵattyń bul sulýlyǵyn qazaqtyń danyshpan aqyny Abaı atamyzdyń ózi adam ómirimen baılanysty etip jyrlaǵan. Adam da tabıǵattyń bir bóligi. Tabıǵattaǵy zattardyń barlyǵy bir — birimen tyǵyz baılanysty bolady. Sondyqtan «Tabıǵat Anamyzdy» kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, oǵan qamqor bolýymyz kerek. Tabıǵatqa apat tónse, adamdardyń ómirine de qaýip tónedi, sebebi adamdar ómir súrýge qajetti nárseniń bárin tabıǵattan alady.
Tárbıe saǵatymyzdyń kelesi bólimi «Tabıǵatty qorǵaý» Erimbetov. Grek tilinen alynǵan ekologıa — tabıǵatty qorǵaý, únemdeý týraly ǵylym. Tabıǵatty qorǵaý, oǵan únemi qamqorlyq jasaý — árbir oqýshynyń azamattyq paryzy.
1. Qaladaǵy zaýyttar. Zaýyttardyń tútinderi las, sýlary qalanyń aýasyn bylǵaıdy.
2. Qalada avtokólikter kóp. Olardyń tútinderi aýany lastaıdy.
3. Aǵash kóshetterin otyrǵyzý qajet. Olar las aýany soryp, qalany tazartyp otyrady.
Jasyl aǵashtar — qalanyń kórki.
Kórinis. Dombyra úni qosylyp turady. Saıdýlaev
Asanqaıǵy: Tiles
Quıryǵy joq, jaly joq,
Qulan qaıtip kún kórer.
Aıaǵy joq qoly joq,
Jylan qaıtip kún kórer.
Qorqyt ata: Álipbek
Qara taýlaryń qulamasyn,
Saıaly aǵash synbasyn,
Qanattaryń qyrqylmasyn.
Qaıran elim — qazaǵym
(dombyra úni qataıady da, aqyryndap óshedi, Asanqaıǵy men Qorqyt ata shyǵyp ketedi).
Tórebek: Danyshpan babalarymyzdyń bul sózderinen tabıǵat taǵdyrynyń qamyn oılap ótkenin ańǵaramyz. Ertedegi adamdar tabıǵattyń keıbir baılyqtaryn «kıeli» dep sanaǵan, oǵan tıispegen, saqtaı bilgen, sondyqtan tabıǵat pen adamdy bir — birinen bólýge bolmaıdy dep úıretken.
Ujymdyq jumys. Tabıǵat týraly tyıym sózder. Tabıǵat sulýlyǵyn sýretshiler beınelese, aqyndar óleń jazyp, al sazgerler án shyǵarǵan.
1 oqýshy Óleń Tiles
2 oqýshy Óleń Karamanov
I. top «Tabıǵatty zertteýshiler»
1 oqýshy Qara sóz Tórebek
2 oqýshy Qara sóz Qýandyqov
3 oqýshy Óleń Meldehan
3 oqýshy Óleń Dosmhan
II. top «Qorshaǵan ortany qorǵaý bóliminiń mamandary»
1 oqýshy Qara sóz
2 oqýshy Qara sóz
3 oqýshy Qara sóz
4 oqýshy Óleń
5 oqýshy Óleń
6 oqýshy Óleń
7 oqýshy Óleń
III. top «Jas ekologtar ortalyǵy»
1 oqýshy Qara sóz
2 oqýshy Qara sóz
3 oqýshy Óleń
4 oqýshy Óleń
4 oqýshy Óleń
Kórinis. (dombyra oınap turady).
Tórebek: Ertede jońǵar shapqynshylyǵy kezinde el jerinen bezip qasha jónelgende, Tóle bı atamyz úıinen shyqpaı otyra beripti. Danyshpan atanyń shańyraǵyna bir qarlyǵash uıa salyp, balapan shyǵarǵan eken. Sol qyzylshaqa balapandardy qyryp almas úshin Tóle bı atamyz úıinde otyra beripti. Buǵan áskerbasy qatty tań qalypty.
Áskerbasy: Murat, Baıymbet, Berdibaı
— Eı, myna shal úıinen nege shyqpaıdy. «Tezirek, janyńnyń barynda úıińnen shyq» — dep, aıqaılaıdy. Tóle bı úıden shyǵady.
— Eı, qarıa, eliń qyr asyp, kóship barady. Sen nege úıińde shyqpaı otyrsyń?
Tórebek: Tóle bı babamyzdyń osy kezdegi jan tebirenisin bylaısha jyryna arqaý etti:
Jalbarynar jaıyn joq, jan aldynda,
Balapandar bar qansha qaraýymda.
Sol jetimder ushýǵa jaraǵansha,
Syrtqa shyqpaı turamyn qaraýylda.
«Qarlyǵash bı» atandym sol úshin de,
Osylarmen bir meniń órisim de.
Batyr bolsań, jaıratyp, júre ber sen,
Jalǵyz shaldy kezdesken jol ústinde.
Áskerbasy: Murat — joq, aqsaqal! Men Sizdiń adam súıer qylyǵyńyzǵa rızamyn. Sizdiń aldyńyzda taǵzym etip, basymdy ıemin. Sizdiń ǵulama, abyroıly, jyly júrekti adam myna meniń elimde de bolsa ǵoı. Aıyp etpe, aqsaqal, ruqsat bolsa, men keteıin. Beıshara balapannyń obalyna men de qalmaıyn.
Tórebek: Danyshpan atanyń ataly sózi adam súısiner qasıetine razy bolyp, áskerbasy qarlyǵash balapandaryna da, ózine de tımeı jónine ketipti.
Tabıǵat týraly maqal — mátelder.
Esqara, Tólebekuly
Tárbıe saǵatyn qorytyndylaý. Qazaq halqy tabıǵatqa tabyna júrip, ony qasterlep, kıeli sanap, pir tutqan. Oǵan súıispenshilikpen qarap, qamqorlyq jasap, aıalaı bilgen. Bolashaqtyń eń taza Shymkent jaıly armanyn órnektegen jas sýretshilerdiń qıaly shyndyqqa aınalar kún de alys emes sekildi.
Biz ásem tabıǵat aıasy, ondaǵy tirshilik jáne ony qorǵaý týraly bilimimizdi ortaǵa saldyq.
Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq,
Muny aıtýǵa tabıǵattyń tili joq.
Endeshe, tabıǵatty kútip, aıalaı bileıik. Tabıǵat — adamnyń ejelden tirshilik etip, ómir súrip kelgen ortasy jáne máńgilik meken ete beretin altyn besigi.
OQO, Shymkent qalasy,
Respýblıkalyq áskerı - mektep ınternatynyń
bıologıa páni muǵalimi Sultanbekova Samal Rahmetalıqyzy
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Logarıfm jáne onyń qasıetterine esepter shyǵarý.
