- 05 naý. 2024 03:47
- 203
Jeti ata. Sóılem
Sabaqtyń taqyryby: Jeti ata. Sóılem.
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Oqýshylardyń sóılem týraly uǵymdaryn keńeıtýge jáne onyń tynys belgileri jaıynda uǵym qalyptastyrýǵa múmkindik týǵyzý, óleńdi mánerlep ári túsinip oqýǵa tóseldirý;
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý tilin, sózdik qorlaryn damytý;
Tárbıelik: oqýshylardy ınabattylyqqa, otansúıgishtikke, ulttyq mádenıetke degen súıispenshilik pen týystyq qarym - qatynasqa, toppen jumys jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: otbasy beınelengen sújetti sýret, tynys belgileri beınelengen úıshikterdiń sýreti, kartochkalar.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, maqal - mátelder.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Shattyq sheńberi
Birlik bolmaı, tirlik bolmas,-
Degen sózdi este saqtap,
Tatýlyqty árkez saqtap,
Bilimge qushtar bolaıyq.
2. Úı tapsyrmasyn «Shelekke balyq jınaý» oıynyn oınatý arqyly suraý.
3. Jańa sabaq: Oqýshylar bizdiń búgingi sabaǵymyz erekshe ótkeli otyr. Biz Ata - babalarymyzdyń ómir súrgen kezindegi kıiz úıden, qazirgi bizdiń ómirimizdegi turǵyn úıge kedergilerden ótip jetýimiz kerek. Kedergilerdegi jasyrynǵan tapsyrmalardy oryndaýǵa daıynsyzdar ma? Endeshe saıahat sabaǵymyzdy bastamas buryn úsh topqa İ - núkte, İİ - suraq belgisi, İİİ - lep belgisi bolyp bólinip alaıyq. Al endi saıahat sabaǵymyzdy bastaıyq.
İ kedergi: Taýsoǵar burynǵy kezdegi taýdy qoparǵan myqty adam, al qazirgi kezde ekskavator kóligimen almasqan. Sózjumbaq sheshý.
İİ kedergi: Jelaıaq burynǵy kezdegi tez júgirgen adam, qazirgi zamanda kólikter. Jeti ata óleńin ózim mánerlep oqyp beremin. Oqýshylarǵa tizbekteı oqytamyn. 3 oqýshydan suraq jaýap alamyn.
- Adamnyń óz jurtyna kimder jatady?
- Jeti ataǵa kimder jatady?
İİİ kedergi: Saqqulaq burynǵy zamandaǵy barlyǵyn jyldam estip, bilip otyrǵan adam, qazirgi kezde telefon. Oıyn:»Keremet 7 san»
İV kedergi: Ushatyn kilem qazirgi kezde ushaqpen almasqan.
Sergitý sáti: «Álemniń jeti keremeti» vıdeo kórý.
V kedergi: Hat tasýshy aq kepter, qazirgi kezdegi poshtamen almasqan.
Dáptermen jumys: 141 - jattyǵý. Óleńdi kóshirip jazý.
Núkte ne úshin kerek?
Vİ kedergi: Burynǵy kezdegi balgerler, qazirgi kezde dáriger. Erejeni túsindirip aıtý.
Vİİ kedergi: Taqtamen jumys: Oıyn: «Kel oınaıyq!»Adasqan sóılemderdi óz úıshikterine ornalastyrý kerek.
Osymen oqýshylar bizdiń saıahat sabaǵymyz da sońyna jetti. Biz sabaq barysynda ata - babamyzdyń kópten armandap kelgen turǵyn úıine de jettik.
4. Sabaqty qorytyndylaý.
5. Úıge tapsyrma: Jeti ata taqyrybyn mánerlep oqyp kelý.
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: Oqýshylardyń sóılem týraly uǵymdaryn keńeıtýge jáne onyń tynys belgileri jaıynda uǵym qalyptastyrýǵa múmkindik týǵyzý, óleńdi mánerlep ári túsinip oqýǵa tóseldirý;
Damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý tilin, sózdik qorlaryn damytý;
Tárbıelik: oqýshylardy ınabattylyqqa, otansúıgishtikke, ulttyq mádenıetke degen súıispenshilik pen týystyq qarym - qatynasqa, toppen jumys jasaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: otbasy beınelengen sújetti sýret, tynys belgileri beınelengen úıshikterdiń sýreti, kartochkalar.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, maqal - mátelder.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi: Shattyq sheńberi
Birlik bolmaı, tirlik bolmas,-
Degen sózdi este saqtap,
Tatýlyqty árkez saqtap,
Bilimge qushtar bolaıyq.
2. Úı tapsyrmasyn «Shelekke balyq jınaý» oıynyn oınatý arqyly suraý.
3. Jańa sabaq: Oqýshylar bizdiń búgingi sabaǵymyz erekshe ótkeli otyr. Biz Ata - babalarymyzdyń ómir súrgen kezindegi kıiz úıden, qazirgi bizdiń ómirimizdegi turǵyn úıge kedergilerden ótip jetýimiz kerek. Kedergilerdegi jasyrynǵan tapsyrmalardy oryndaýǵa daıynsyzdar ma? Endeshe saıahat sabaǵymyzdy bastamas buryn úsh topqa İ - núkte, İİ - suraq belgisi, İİİ - lep belgisi bolyp bólinip alaıyq. Al endi saıahat sabaǵymyzdy bastaıyq.
İ kedergi: Taýsoǵar burynǵy kezdegi taýdy qoparǵan myqty adam, al qazirgi kezde ekskavator kóligimen almasqan. Sózjumbaq sheshý.
İİ kedergi: Jelaıaq burynǵy kezdegi tez júgirgen adam, qazirgi zamanda kólikter. Jeti ata óleńin ózim mánerlep oqyp beremin. Oqýshylarǵa tizbekteı oqytamyn. 3 oqýshydan suraq jaýap alamyn.
- Adamnyń óz jurtyna kimder jatady?
- Jeti ataǵa kimder jatady?
İİİ kedergi: Saqqulaq burynǵy zamandaǵy barlyǵyn jyldam estip, bilip otyrǵan adam, qazirgi kezde telefon. Oıyn:»Keremet 7 san»
İV kedergi: Ushatyn kilem qazirgi kezde ushaqpen almasqan.
Sergitý sáti: «Álemniń jeti keremeti» vıdeo kórý.
V kedergi: Hat tasýshy aq kepter, qazirgi kezdegi poshtamen almasqan.
Dáptermen jumys: 141 - jattyǵý. Óleńdi kóshirip jazý.
Núkte ne úshin kerek?
Vİ kedergi: Burynǵy kezdegi balgerler, qazirgi kezde dáriger. Erejeni túsindirip aıtý.
Vİİ kedergi: Taqtamen jumys: Oıyn: «Kel oınaıyq!»Adasqan sóılemderdi óz úıshikterine ornalastyrý kerek.
Osymen oqýshylar bizdiń saıahat sabaǵymyz da sońyna jetti. Biz sabaq barysynda ata - babamyzdyń kópten armandap kelgen turǵyn úıine de jettik.
4. Sabaqty qorytyndylaý.
5. Úıge tapsyrma: Jeti ata taqyrybyn mánerlep oqyp kelý.