InfoHub Logo

Kók saraıdyń qaq tórinde boıyn tik ustap qasqaıyp otyrǵan qapsaǵaı deneli, keń mańdaıy jarqyrap ashyq júzi oıǵa shomǵan, Ydyrys ad-Dáýli Rýstanı Sultan aldyna kelip jyǵylǵan eki jaýshyǵa nazar da salǵan joq. Ol kópten beri óz oıymen ózi bolyp únsiz qalǵan. Qabyldaýynda otyrǵan ýázirleri men saraı qyzmetkerleri tomsyraıyp kózderin saraıdyń edeninen almaı bas­taryn tómen salyp ketipti.

— Turyńdar! — dep buıyrdy Ydyrys Sultan. — Ál-Farabı qaıda?..

Oryndarynan atyp turǵan jaýshy jigitter Sultannyń ne degenin tolyq estı almaı qalyp edi. Bes kún, bes tún at aýystyryp shabýdan talmaǵan qos jaýshy ábden sharshap-shaldyqqan bolatyn. Olardyń «biz bilmedik» degennen basqa aıtar jaýaptary joq ekenin ańǵarǵan Sultannyń egde tartqan ýáziri ilgeri jyljyp:

— Men sóıleıin, Sultan... — dedi.

— Saǵan da kezek keler, — dedi Sultan oǵan jaqtyrmaı qarap.

— Sóıle jaýshy!..

— Ustaz úıinde, mártebeli Sultan!..

— Nege meniń aldymda emes?..

— Ony bilmedik!? — dedi orta jastaǵy alpaýyt jaýshy jigit.

— Kim biledi?..

Eshkim úndegen joq.

— Ál-Farabı meniń shaqyrýyma ne jaýap berdi?.. Sony aıtyńdar... — Sultan daýysyn kóterdi.

Jaýshylar taǵy da únsiz qalǵan.

— Altynmen aptap, kúmispen kúpteımin, tek meniń sultandyǵymnyń baıraǵynyń astynda bolsyn degenimdi durystap jetkizdińder me?.. — dedi Sultan.

— Jetkizdik, Sultan ıem.

— Sonda Ustaz ne dedi?..

Jaýshy jigit jaýap qata almaı bógele berdi.

— Sóıle! — dep buıyrdy Sultan. Daýsynda endi zil bar edi.

— Meni parsy da, ıahýdı de, arab ta, ózimniń túrki tektes sultandarym da baıraqtarynyń astyna shaqyrǵan. Barmadym. Men eshqashan eshkimniń baıraǵynyń astyna tyǵylyp jan saqtaýdy oılaǵan emespin. Sultannyń nıetine alǵysymdy jetkizińder. Táńir razy bolsyn!.. Ustazdyń aıtqan sózi osy Sultan ıem... — dep bógeldi jaýshy jigit.

— Syıymdy qabyl aldy ma?..

— Altynyńyzdy keri qaıtardy. — Jaýshy jigit ógiz terisinen tigilgen qomaqty jol dorbany ıyǵynan alyp jerge qoıdy.

— Altynnan nege bas tartty?!. — Sultannyń daýysy endi yzǵarly shyqty.

Jaýshylar únsiz.

— Sóıle!.. Jaýshy, sóıle!..

Sóz ustaǵan alpaýyt jaýshy jigit taısalmas­tan:

— Bostandyq aqshaǵa satylmaıdy... — dedi Ustaz, Sultan ıem…

— Bostandyqpen ol ne istemek sonda?..

— Táńiri súıgen adam aqshaǵa da, bılikke de qyzyqpaıdy, — dedi Ustaz.

— Endi nege qyzyǵady?

— Eshnársege... Tek Táńirge jalbarynyp jan sýǵarady dedi.

— Maǵan taǵy ne sálem aıtty?.. — Ydyrys Sultannyń aqshyl júzi túnerińki tarta bergen.

Jaýshy jigit jótkirinip alyp, baısaldy daýsymen sóz bastady. Bul tereń sóz edi. Tereń sózdi jetkizýge erikti kóńil hám er júrek kerek edi.

— Sultanǵa myna sózimdi jetkizińder — dedi uly Ustaz Sultan ıem… — dep bógeldi jaýshy jigit. — Ómirimniń kóbi ótip, azy qalǵan tusta, qıyrǵa kóship, jalǵyzdyq degen jalmaýyzǵa jalbarynyp japa-jalǵyz jatyp ómirimniń máni bolǵan eńbekterimdi aıaqtamaqpyn. Táńirden sony ti­legem. Táńirim tileýimdi berer tusta, kúndik tir­li­gińe bir dırhemdi jetkizseń tileýińdi bereıin, dedi. Men kelistim. Táńirim tileýimdi berdi. Ydyrys Sultannyń sóz tórkinin uǵatynyn ma­ǵan jazǵan hatynan tanydym. Al kerisinshe, só­zim­di uqpasa, — jaýshy jigit bógele berdi. — Ábý Nasyr Muhammed ıbn Muhammed ıbn Tarhan ıbn Ýzlag ál-Farabı át-Túrkı úshin Táńirden tileý tilesin! Sultanyń meniń aıtqanymdy istese Táńir oǵan da jol silter. Sultannyń isin baıandy qylýyn Táńirden men de tilep júrermin. Osy sózimdi jetkizińder. Qalǵany Táńirdiń qolynda. Sultannyń yqylasynda.

Jaýshy jigit basyn tómen saldy.

— Bara berińder!.. — dedi Sultan. Eki jaýshy jigit shegingen kúıde esikke bettedi. Sarbazdar sońdarynan erdi. Aqylshy, keńesshi ýázirleri Sultannyń buıryǵyn kútip bógelgen edi, Sultan olarǵa da qolyn sermedi.

Keń saraıda Sultan jalǵyz qalǵan. Ál-Farabıdiń jaýaby Sultandy tyǵyryqqa ákep tirep tastap edi. Ákesi Bekzat Sultan ál-Farabı­diń «Memleket basshysynyń naqyl sózderi» degen kitabyn basyna jastap oqyǵanyn kózimen kórdi. Ákesi ál-Farabıdi ardaq tutty. Biraq uzaq ǵumyrynda Ustazben birde-bir ret dastarqandas  bola almapty. Sol ómiriniń ókinishi bolyp ótti. Ál-Farabıdeı ǵulamaǵa qoıatyn suraqtarym kóp deýshi edi. Ol kezde jas Sultannyń janyn esh suraq qınamaıtyn. Al kázir buny da jaýaby joq kóp suraqtar qınaıdy. Uzaq túnderdi uıqysyz ótkizedi. Tereń ózenniń aǵysyna qarap kún keshedi. Qalyń ormandaı suraqtar janyna buǵalyq bolyp buralǵan, jandy jegen. Tándi álsiretken. Sonan da uly Ustazdyń qasynda bolýyn qalaǵan Ydyrys Sultan Ustazdyń basyna eńsesi bıik úı saldyryp, jaı-kúıin jóndep erekshe yrysty jaǵdaı túzegisi kelgen edi. Ydyrys Sultan Shyǵystyń uly Ustazyn árkim de qasynda ustaǵysy keletinin biletin. So­lar­dyń aldyn alǵysy kelgen. Biraq ol kó­ripkel nıeti bolar emes. Ýaqyt-teńizde erkin jú­zýdi qalaǵan ál-Farabı basyna baılyq emes, bos­tandyq tilepti, at basyndaı altyndy emes, jez­den soǵylǵan dırhemdi tańdapty. Bir kúnime bir dırhem jetedi deıdi. Sony qanaǵat tutam deı­di. Bul qasıeti táýekel edi. Táńirge tabynǵan adamnyń sózi edi. Táńirdeı bu dúnıeniń de, o dúnıeniń de rızyǵyn qatar tilegen ımandy sóz bolatyn. Táńir oǵan tileýin beripti. Ana-jerdiń qushaǵynan patshalar ketkende, olardyń altyn, kúmis tabaqtary qosa ketedi. Ókinishke qaraı, patshalar ózderin ólmeıtindeı, altyn kózeleri de máńgi qoldarynan túspeıtindeı kórinedi. Kóńil qartaımaıdy degen osy. Bul Ana-jerde bılik etken barlyq patshalardyń basynan óter tragedıa bolatyn. Olar bul dúnıede máńgi Táńir ǵana ekenin esterinen shyǵarady. Adam-pende muhıt tolqynynda kópirshigen kóbik qana. Ol kóbik sý betine kóteriledi de, lezde sýǵa tunshyǵyp joǵalady. Qas-qaǵym sáttik qana, fánı tirlik. Qýanyshy kelte, qaıǵysy qalyń taǵdyr-tirlik. Adam-kóbiktiń ómiri bir ǵana kelte jolǵa syıady. Ol mine: Týdy. Súıdi. Óldi. On úsh qarip. Qan qy­zyl qumnyń betinde qalǵan qumyrsqa taban qys­qa jol. Qan qyzyl qumda órekpigen jel tursa qu­myrsqa taban joldyń elesi de qalmaıdy. Qan-qyzyl qum jutqan alyp keńistik únsiz. Ydyrys Sultan Shyǵys Ustazynyń «Aqyl men ǵylym kita­byn» oqyǵan. Adam úshin basty qundylyq Aqyl men Táńir dep jazǵan sózin júregine uıalat­qan. Sońǵy kezde Arab aspanynyń astynda uly Ustaz­dyń tereń oılaryn oqyr, ony júregine jet­kizip uǵar kisi bar ma eken? degen oıǵa jıi beri­letini bar...

Ertede Adam-pende paıǵambarlardy pir tu­tatyn edi. Bara-bara pende paıǵambarlardy syı­laýdan da qaldy. Óıtkeni olardyń sózderi bi­reýge jan berse, bireýdi ot bop órtep túsiretin paı­ǵambarlar dáýiri taýsylǵan soń-aq jer betine naǵyz oıshyldar men naǵyz aqyndar kóterildi. Al dál qazir jer betin jalǵan paıǵambarlar, jal­ǵan oıshyldar, jalǵan aqyndar jaılap alǵan. Na­ǵyz paıǵambarlar, oıshyldar, aqyndar umyt qaldy. Dúnıe qalaı-qalaı shaıqalady qudaı-aý!. Ondaıda pende álekke túsedi. Oıshyl sabyr saq­taıdy.

Sol sabyr saqtaıtyndardyń biri — ál-Farabı. Táńirge tabynǵan, aqyl ıesi Adamdy qurmettegen uly Ustaz. Al dál qazir jalǵan paıǵambarlardyń, jalǵan oıshyldardyń, jalǵan aqyndardyń zamany ekenine Ydyrys Sultannyń kózi anyq jetken. Sonan da jalǵyzdyq janyn jegen ál-Farabıdy qasyna ustap baýyryna basqysy kelgen. Biraq, ol oıy iske aspaıtynyna kózi endi anyq jetip otyr. Shyǵystyń uly Ustazynyń qalaýy Bostandyq bolypty.

Baılyq emes, bılik emes, Bostandyq.

Baılyq ta — zyndan.

Bılik te — zyndan.

Adamǵa keregi Erkindik eken. Sol ǵana ma?.. Ana-jerde pende ózine ne keregin bilmeı-aq óter-aý?!.

Baılyq pen bılikke tunshyǵý azabyn baıyń da, patshań da kórge túser tusta ǵana paıymdar. Adam neni bolsa da kesh uǵady-aý, — dep oılady Sultan.

Ydyrys Sultan ǵulama ǵalymnyń jan tebi­r­e­nisin uqty. Dál tanydy.

Ózi de tolǵandy.

Qaıǵyly oıǵa berildi.

Uıqysyz tún ótkizdi.

Tańerteń saraı adamdaryn túgeldeı aldyna shaqyrtty.

— Shyǵys ustazy ál-Farabı bostandyqty qalasa, biz adamgershilikti tańdaıyq. Uly Ustaz ár kúnime bir dırhem jumsaımyn depti. Al biz, Ustazdyń bir dırhemi eshqashan taýsylmasy úshin duǵa oqıyq. Ǵalym ál-Farabı meniń tilegimdi qa­byl almady. Renish joq. Al biz ǵalymnyń tań­daýyn qurmetpen qabyl alaıyq. Óıtkeni ǵa­lym Ábý Nasyr Muhammed ıbn Muhammed ıbn Tar­han ıbn Ýzlag ál-Farabı át-Túrkı Shyǵys ǵylymynyń alaýyn álemge asqaqtatqan uly tulǵa. Ol maǵan tereń bilimimen hám qaıyspas qaısar minezimen unady. Oǵan keshe sizderdiń de kózderińiz jetti. Solaı ma?..

— Jetti!.. Jetti! Jetti!.. desti saraı bilgish­te­ri.

— Uly Ustazdy arab halıfatynda unatpaıtyn qalyń orta bar.

— Bar... Bar... Jetedi... Durys!.. Durys!..

— Ne úshin ekenin bilemisizder?!.

— Joq. Biz bilmeımiz...

— Siz aıtyńyz!.. Siz aıtyńyz!.. Siz aıtyńyz!...

— Ál-Farabı óz ómirinde adamnyń baqytqa jetý joldaryn talmaı izdeýden qaıtqan emes. O dúnıede baqyt bolsa kórer, biraq adam Ana-jerdiń ústinde baqytty bolýy kerek. Ǵalymnyń kóksegeni adam baqyty. Bul ǵajaıyp adamgerlik umtylys. Ydyrys Sultannyń aqıqatqa toly oılaryn jurt uıyp tyńdaýda.

Olar Sultannyń oıly sózderin tosqan.

— Táńir Ana-jerge paıǵambarlardy jiberýdeı jiberdi. Biraq bizder olardy kóre almaıtyn, seze al­maıtyn maqulyqpyz. Biz sańyraý, mylqaý, so­qyrmyz ǵoı... Atymyz ben túıemiz báıgeden kel­se qýanamyz. Búkil saharanyń halqyn shýlatyp toı jasaımyz. Bizdiń eńbek isteıtin kúni­miz­den toı toılaıtyn kúnderimiz kóp. Taý­syl­maıtyn toı. Toı ótken soń-aq — taýsylmaıtyn ókpe.

Taýsylmaıtyn qyzǵanysh. Taýsylmaıtyn arazdyq qalyń órtteı qaýlaı jóneledi Uıattan qan-qyzyl qum qyzarady. Búgin Arab halıfaty daǵdarys ústinde. Shyǵysta aýrýyn jasyrǵan óledi degen sóz bar, sonan da biz qashanda aqıqatqa asyǵýymyz kerek. Aqıqat shaban qozǵalatyny týraly da uly Ustaz bizdi eskertkenin umytpaıyq. Ál-Farabı tiri turǵanda Shyǵys mádenıetiniń oty óshpeıdi. Álemdi jaratqan Táńirge hám adam aqy­lyna senýdi bizge senip tapsyrǵan uly Ustaz­dy qurmet tutaıyq! Búgin Shyǵysty álemge ta­nytatyn jalǵyz ǵana tulǵa bar, ol — ál-Farabı. Táńir sony qoldasyn! Bizge daýa taýfyq bersin. Táńir­den uzaq ǵumyr tilemeıik. Ol essizdik bolar. Táńir seni kúnáláriń úshin umytyp uzaq jolda jal­ǵyz qaldyrsa azap shekpeımisiń? Olaı bolsa, Táńir­diń bizdi umytpaýyn tileıik. Táńir bizdiń rý­hy­myzdy ýaqytynda ózine qaıtarsyn. Al biz Shy­ǵys danalarynyń eńbekteriniń máńgi jasaýyn tileıik.

Jeti kún ótken soń jaýshy jigitter Ydyrys Sultannyń otty sózin Damaskige jetkizdi.

Otyz jeti kún ótken soń Damaskiden shyqqan ataq­ty saýdager Ábý Málik kerýeni Ábý Nasyr ál-Farabıdiń sózin túıeniń qomyna, attyń jalyna jaýyp, sheshenniń tiline orap, búkil arab sa­harasyna, parsy taýlaryna, úndi ormanyna, qy­taı jazyǵyna, uly Ustazdyń Otany Deshti-Qypshaq dalasyna jetkizdi. Sol sóz mine!

Qus qanaty maıyrylmaýǵa, adam aqyly toz­baýǵa jazsyn! Ǵulamasyn, Erin, ójet uldary men qyzdaryn qadirlegen ult eshqashan Ana-jer­diń tósinen joǵalyp quryp ketpeýge jazsyn! Atamekenniń bolashaǵyn tereń oılap, Otany úshin janyn sadaqaǵa salǵan Asyldary túge­sil­mesin! Patshalar azbaýǵa, áýlıeler aljymaýǵa, qyzmetkerler baýkespe urylarǵa aınalmaýǵa jazsyn! Men elimdi de súıdim. Jerimdi de súıdim. Otannan qymbat dúnıe joq. Otan Adam janynan da qymbat eken. Sonan da týǵan eldiń tútini túzý ushýy úshin, qas batyrlar Otannyń baqytyn kózdep ary men namysy úshin jandaryn qıǵan.

Týǵan Otyraryn esine túsirip, kóńili qobal­jy­dy. Kókeıin tesken zarly jyr joldary tó­gildi. Sol jyr mine!..

Qashyqtasyń, týǵan jer — qalyń elim,

Nebir júırik boldyryp jyraý degen.

Sharshadym men, qanatym taldy meniń,

Shańyt jolǵa sarylyp qaraýmenen.

Keri oralmaı jyldarym jatyr aǵyp,

Qasirettiń jasyna kóz jýynar.

O, jaratqan, kóp netken aqymaǵyń,

Qum syqyldy tez ysyp, tez sýynar.

Zıaly az bir tutam tirshilikte,

Ákimdikke kúllisi júgiredi.

Kókirekpen sezinip, kúrsinshi kóp,

Janym meniń túrshigip, túńiledi.

Jer jahandy arabtyń qan qyzyl qumyndaı syr­ǵanaǵan jalǵan sóz bılep bara jatty. Adal­dyń aýzyna qum quıyldy, aramnyń arany ashyldy. Adal aramǵa, aram adalǵa teńeldi.

Aspan aınalyp jerge tústi.

Kún tutyldy.

Jer-Ana kúńirendi.

Janar taýlar atqylady.

Teńiz jaǵasynan asyp-tasqan topan sý Ana-jerdi jutyp jatty.

Táńir ǵana úndegen joq.

Men de únsizbin.

Táńir Ana-jerge qaıtyp paıǵambarlar túsirmeıdi. Pende soqyrǵa, sańyraýǵa, mylqaýǵa aınalyp bolǵan. Ana-jerge Táńir endi óziniń aq týyn túsiredi. Soqyr kóretin, sańyraý estı­tin, mylqaý sóıleıtin bolady. Aǵarǵan aq aspan­nyń qaq tórindegi appaq kún qan qyzyl qum­men shaǵylysady. Appaq kúnniń astynda tas tal­qan bolǵan qyzyl taqyr kólbeı jatyr. Sol qan qyzyl taqyr ústinde únsizdik ornaǵan. Sol qan qyzyl taqyrdy taptap mańǵaz túıe kerý­eni qozǵalady. Olar asqaq túrik ǵalymynyń qun­syz eńbekterin Baǵdattan alyp Egıpettiń, Sırıa­nyń, Palestınanyń, Konstantınopoldiń, Ispanıa­nyń, Lıvıanyń, Efıopıanyń kitaphanalaryna apara jatyr. Endi Shyǵystyń kitap saqtaıtyn bar­lyq qoımalarynda bul qoljazbalar qurmetpen saq­­talatyn bolady. Ana-jer tiride, danyshpanda­ry joǵalmaıdy. Kádimgi adamdardyń ıgilikti, ra­hymdy isteri de, jer betinen joǵalyp ketpeıdi.

Júregińdi Táńirdiń sózimen sýǵar da, Táńirmen birge bolýǵa umtyl. Ana-jerdiń qasıet-qadirin tany, Ana-jer tiregiń ekenin uq!

Ál-Farabı babamnyń uly eńbekteri eliniń esinde máńgi saqtalsyn, hám urpaqtan urpaqqa qasıetti sózderi qazaq ultynyń ólmes belgisindeı sanada bekýge jazsyn!

Al Táńirim tárbıelegen Adam uly Ábý Nasyr Mýhammad ıbn Mýhammed ıbn Tarhan ıbn Ýzlak ál-Farabı át-Týrkı máńgi ǵulama!

Sen sony jadyńnan shyǵaryp alyp júrme, qazaq ulany. Alpys segiz jyl boıy qara jerdi taptap júrip, búgin ǵana uly Ustazdyń tereń oıla­ryna boılaı enip jany jadyraǵan, zamandar tol­qynynda babamyzdyń sózderiniń máni men má­nisiniń shatasyp ketpeýin, ár kesek oıynyń qal­tarysyna sáýle túsirip, sol oıdy anyq uǵýǵa jan salyp Ustazdyń rýhyna barsha meıirimmen bas ıgen.

---