InfoHub Logo

Táýelsiz el – jastary
Maqsaty: «Táýelsiz el – jastary» atty keshimizdi oqýshylarǵa 1986 jylǵy 17 - 18 jeltoqsanda dúnıe júzin dúr silkindirgen oqıǵaǵa baılanysty jańa turǵyda nasıhattaı otyryp, maǵlumat berý. Oqýshylardy otanyn súıýge, tarıhymyzdy dáripteýge,
ımandylyqqa, el jandylyqqa tárbıeleý maqsat etildi. Bostandyq irgesin qalaýda óshpes iz qaldyrǵan tulǵa erligin maqtan ete otyryp, oqýshylardyń shynshyldyq, erjúrektilik, óz jerin, elin, otanyn súıý qasıetterin, patrıottyq sezimderin oıatý.
İ. Bilimdilik: Jeltoqsan jańǵyryǵy týraly, jeltoqsan kóterilisiniń qurbandary týraly maǵlumat berý, bilimin arttyrý.

İİ. Damytýshylyq: Sózdik qorlaryn molaıtý, oqý tehnıkasyn, erkin sóıleý jáne mánerlep sóıleýin artyrý. Oqýshylardyń til baılyǵyn, sóıleý mádenıetin damytý.

İİİ. Tárbıelik: Óz eliniń patrıoty bolýǵa, eliniń tarlandaryn tanı bilýge, qurmetteýge,
adamgershilikke, otanyn súıýge, syılastyqqa, ultshyldyqqa tárbıeleý.
Qoldanylatyn kórnekilikter. Ár túrli oqýlyqtar «Halyq qaharmany» jáne «Jeltoqsan qurbandary»degen gazet, býklet, t. b materıaldar.

Barysy:
Uıymdastyrý:
Kirispe sóz. Muǵalim: Qurmetti oqýshylar, ustazdar! 1986 jylǵy oqıǵa bizdiń esimizden áli keter emes. Bizge táýelsizdik týyn, qazaqtyń kók baıraǵyn bıik kóterip, el ekenimizdi dáleldep, óz elimizdi dúnıe júzine tanytyp ketken bozdaqtarymyzdyń árýaǵyna taǵzym ete otyryp, olardy eske alýymyz kerek
Toǵjan: Qurmetti ustazdar men oqýshylar!
Talǵat: Búgingi «Táýelsiz el – jastary»atty keshimizge qosh keldińizder.
Toǵjan: Osydan 18 jyl buryn, ıaǵnı 1986 j Almatynyń bas alańynda jeltoqsan oqıǵasy boldy. Bul oqıǵa dúnıeni dúr silkindirdi. Jeltoqsan kóterilisine qazaq eliniń aýzynda júrgen, tarıhta aty qalǵan Q. Rysqulbekov, E. Spataev, L. Asanova jáne t. b apalarymyz ben aǵalarymyz qatysty.

Talǵat: 1986 j jeltoqsandaǵy kóteriliske jastar eshbir jaman oımen barǵan joq.... Olar beıbit jolmen táýelsizdikke qol jetkizý úshin qatysqan. Qazir bul kún qazaq halqy úshin uly kún, ári qaıǵyly, ári baqytty kún. Bul qazaq halqynda buryn bolmaǵan eń aýyr da, ádiletsiz kóterilistiń biri. Endi mine osy jeltoqsan kóterilisine qatysqan aǵalarymyz ben apaılarymyzdyń arqasynda ata - babalarymyz úsh ǵasyrǵa jýyq boıy armandaǵan táýelsizdikke qol jetkizdik.

Toǵjan: Jaryq etip sóngen jasynda, az ǵana ǵumyr keshse de, ómirdiń bar qyzyǵyn, búkil kúsh qýatyn, jastyq jigerin, mahabbatyn týǵan halqyna arnaǵan Rysqulbekov Qaırat Noǵaıbaıuly boldy
Talǵat: Búgingi keshimiz «Qanatty qaıyrylǵan jeltoqsan qurbandarynyń»arýaǵyna arnalady. Sonyń biri Q. Rysqulbekov qazaq halqynyń patrıotty, halqymyzdyń qaharmany. Ol tiri bolsa aqyn bolar ma edi?

Hor: A. Túmenov oryndaýynda «Qazaq jigitteri»áni
Toǵjan: San tulpardyń tuıaǵy shashyp otty,
Qazaq qansha ǵumyrdan basyp ótti.
Bar túriktiń jaý júrek urpaqtary,
Az kórdi me taǵdyrdy qasiretti.

Talǵat: Bul jońǵardan keıingi uly súrgin,
Sermemedi qazaqqa qylyshyn kim.
Urpaǵy sol náýbetke ushyraǵan,
Azalap men júrekten jyr ushyraǵan.
Toǵjan: Kórinis: Jeltoqsan qurbandarynyń alańǵa shyǵýy: «Árbir ulttyń óz kósemi bolsyn», «Eshbir ultqa artyqshylyq berilmesin», «Jasasyn Qazaqstan». Qazaǵym – aý, qashanǵy qor bolyp qoı sıaqty qor bolyp qoı sıaqty júre bermekpiz? Ne tilimizdi, ne jerimizdi jattan qorǵaı almaı músápir kúnge tústik qoı. Abylaıdaı er barmysyń, qaıdasyń?- degen sózder aıtylady.

Talǵat: Kim kóripti, o zaman da bul zaman,
Naızaǵaıdy kók aıazǵa qulaǵan.
Keýdelerde – úreı bar uıalaǵan,
Bolsaıshy aman, myna ǵalam, din aman.

Toǵjan: Býryl kóktiń kókiregin tilgilep,
Naızaǵaılar ot bıligin tur bılep.
Aq boranda qutyrady ıt deýshi edi,
Almatynyń ıtteri ulyp, úrdi kep.
Talǵat: Baýyrjan Úsenov «Erge salǵan jyr gúli»mátininen úzindi.
Qaırat - Azamat Túmenov.
Tergeýshi – Aıdynov Marat.
Mılısıoner - Smaılov Talǵat pen Marat Darhan

Avtor: Qysqasha baıandama oqyldy. Sodan soń Qaıratty tergeýge ákeledi.
Qaırat: Taspa tilgende tánimnen tozaq qushtyrdyń,
Balaǵattaısyń meni, bir túıiniń túsindim.
Jazyqty emespin, qaıtalaı berem nesine,
Oqyp kór mine óleńge túnde túsirdim.

Tergeýshi: Túkirdim men jyrlaryna,
It, ne degen ótkir ediń
Ine suqtym tyrnaǵyna,
Ólerdeı ǵyp tepkiledim.
Aldap - arbaý tásilimen.
Moıyndata almadym.

Qaırat: Moıyndata almaısyń.
Tergeýshi: Baıqa. 87 – bul búligi kóp,
Otyrsyń ǵoı qylmystyń dúbiri bop.
Tilindi bezep, óleń aıt maǵan deseń
Savınskıdi óltirdiń alańda sen.
Qaırat: Biter eken osy bir Keńes qashan,
Óltirgenim joq, kórgenim joq men eshqashan
Senbeseńiz qudaı men dostar kýá.