Karl Lınneıdiń evolúsıalyq ilimi
Sabaqtyń taqyryby: K. Lınneıdiń evolúsıalyq ilimi
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardy K. Lınneıdiń evolúsıalyq ilim negizderimen tanystyrý.
2. Tirshiliktiń jalpy zańdylyqtary jáne damý tarıhy týraly dúnıe tanymyn arttyrý.
3. Oqýshylardy adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń túri: Leksıa.
Sabaqtyń pánaralyq baılanysy: Tarıh. ádebıet.
Sabaqtyń ádisi: Suraq jaýap, baıandaý,
Kórnekilik: Oqýlyq, plakattar, mýltımedıalyq podıým.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý bólimi.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ. Jańa sabaqty túsindirý.
İV. Jańa sabaqty bekitý
V. Úıge tapsyrma berý.
VI. Oqýshylardy baǵalaý
İ. Amandasý, oqýshylardy túgeldeý, sabaq maqsatymen tanysý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: 1. Evolúsıa qandaı uǵym? Anyqtamasyn berińder.
2. Qaıta órkendeý dáýiri qaı ǵasyrda damydy, oǵan qandaı jaǵdaılar sebep boldy?
3. Jaratylystaný zertteýshisi, fılosof Arıstoteldi nelikten janýartaný ǵylymynyń negizin qalaýshy deımiz?
4. Teofrast ósimdikterdi zerttegende qandaı jaqtaryna mán berdi?
5. Arıstoteldiń jaratylystaný ǵylymyna sińirgen eńbekterin mysalmen taldap dáleldeńder.
İİİ. Jańa sabaqty túsindirý.
K. Lınneı ósimdikter men janýarlardy toptastyryp, eń alǵashqy júıelenim ǵylymynyń negizin saldy. K. Lınneıdin jaratylystanýshy bolýyna ózi oqyp júrgen Lýnd qalasyndaǵy Ýnıversıtettiń profesory Stobeýstiń úıindegi murajaıy áser etti. Lınneıdi murajaıdaǵy keptirilgen ósimdikter, qustardyń tulyby, ulýlardyń baqalshaqtary, mıneraldardyń jınaqtamalary qatty qyzyqtyrǵan.
Bos ýaqytynda ózi de qalany aralap, ósimdikterdi terip ákelip, árqaısysyn taldap, keptirýmen aınalysqan. Erinbeı jasaǵan eńbegi organızmderdiń eń alǵashqy júıesin qurýǵa kep septigin tıgizdi. Ósimdikterdi jikteý úshin qurylysy jaǵynan uqsas daralardy, túrdi negizge aldy.
Ósimdikterdiń 8000 - nan astam, janýarlardyń 4200 - den astam túrlerin anyqtady. Uqsas túrlerdi týysqa, uqsas týystardy otrádqa, otrádtardy klasqa biriktirdi, K. Lınneıdiń júıesindegi eń iri júıelik top — klass, eń tómengisi — túr dep ataldy. Barlyq ósimdikterdi atalyǵy men analyǵynyń sanyna qaraı 24 klasqa bóldi. Gúl bólimderine kúlte, tozanqap, atalyq jipshesi, shirnelik, analyq jatyny, analyq aýzy, gúltabany, gúlsaǵaǵy, gúlserigi ataýlaryn engizdi. Ósimdiktiń túrin latyn tilinde qosarly ataý tizimin (bınarly nomenklatýra) (týysy men túri) usyndy.
K. Lınneı janýarlar dúnıesin qanaınalym jáne tynys alý músheleriniń qurylysyna qaraı 6 klasqa jiktedi: 1) sútqorektiler; 2) qustar; 3) amfıbıalar; 4) balyqtar; 5) býnaqdeneliler; 6) qurttar.
Karl Lınneı (1707 — 1778) - organızmderdi alǵash ret toptastyryp júıege keltirgen shved ǵalymy, jaratylystanýshy. Ósimdikter men janýarlardy klasqa, otrádqa, týysqa, túrge bólýdi de birinshi bolyp usynǵan. Bıologıaǵa 1000 - ǵa jýyq termınderdi engizgen. Júıeleýde ósimdikter men janýarlardy latyn tilinde túri men týysyn bildiretin qos atpen ataýdy usyndy. «Tabıǵat júıesi" atty eńbegi óte qundy bolǵandyqtan 12 ret basylyp shyqqan
Sútqorektilerdi 17 otrádqa bóldi. Sútqorektiler klasyn sút bezderine qarap júıelegendikten jumyrtqa salýshy sútqorektiler (ehıdna, ýırektumsyq), eskekaıaqtylar, kıttárizdiler osy klasqa jatqyzyldy. K. Lınneıdiń júıesi "jasandy júıe" boldy, sebebi ósimdikterdiń týystyq jaǵy eskerilmedi. Tek uqsastyǵy, atalyǵy men analyǵynyń sanyna ǵana kóńil aýdarǵandyqtan bir - birine uqsamaıtyn ósimdikter bir topqa jatqyzyldy. Sábiz ben zyǵyrdyń atalyqtarynyń sany beseý bolǵandyqtan bir tuqymdasqa biriktirdi. Shyn máninde, ekeýi eki túrli týysqa jatady (sábiz — shatyrgúldilerge, zyǵyr — zyǵyr tuqymdasyna).
Qustardy tumsyqtarynyń uqsastyǵyna, pishinine qaraı júıelegendikten taýyq pen túıequs bir otrádqa toptastyryldy. Al negizinde taýyqtar — qyrly tóssúıektiler, túıequstar — qyrsyz tóssúıektiler tobyna jatady.
Jibergen kemshilikterine qaramastan K. Lınneı organıkalyq dúnıeniń damýyna jańalyqtar qosyp, en alǵashqy júıeni qurdy. K. Lınneı ózine deıingi ǵalymdardyń ósimdikterdi qalaı júıelegenderine taldaý jasady. Olardyń ósimdik ataýlarynyń bas árpiniń retine, gúl kúltesiniń pishinine, tuqym sanyna, paıda - zıanyna qaraı júıelegenin baıqady. Sondyqtan ol ǵalymdardyń burynǵy júıesine uqsamaıtyn erekshe júıe jasady. Týys pen túrdiń qos ataýy búgingi kúnge deıin ǵylymda keńinen qoldanylýda. Ózi júıelegen sútqorektilerdiń 17 otrádynyń ishinen jyrtqyshtar men prımattar otrádtarynyń tolyq sıpattamasyn jazdy. Adamdy adam tektes maımyldarmen qatar prımattar otrádyna ornalastyrýy kóregendigin bildiredi. Sondyqtan K. Lınneı ósimdikter men janýarlardy júıeleýdiń alǵash negizin salǵan ǵalym bolyp sanalady.
İV. Jańa sabaqty bekitý.
1. K. Lınneı júıesinde eń joǵary júıelik jáne eń kishi júıelik top dep neni aldy?
2. Ósimdikter men janýarlardy qos atpen ataý degendi qalaı túsinesińder? Taldap kórsetińder.
3. K. Lınneı janýarlar dúnıesin qandaı belgilerine qarap toptastyrdy, neshe klasqa bóldi?
V. Úıge tapsyrma berý. Úıge §6
K. Lınneı júıesiniń "jasandy" ekendigine kóz jetkizińder.
Klastar---Janýarń K. Lınneı júıesi boı. jiktelýi ---Janýarń qazirgi júıe boı. jiktelýi
1. Sútkorektiler
2. Kustar
3, Amfıbıalar
4. Balyqtar
5. Jándikter
6. Qurttar
VI. Oqýshylardy baǵalaý
Saý bolyńdar. Sabaq aıaqtaldy.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylardy K. Lınneıdiń evolúsıalyq ilim negizderimen tanystyrý.
2. Tirshiliktiń jalpy zańdylyqtary jáne damý tarıhy týraly dúnıe tanymyn arttyrý.
3. Oqýshylardy adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilim berý.
Sabaqtyń túri: Leksıa.
Sabaqtyń pánaralyq baılanysy: Tarıh. ádebıet.
Sabaqtyń ádisi: Suraq jaýap, baıandaý,
Kórnekilik: Oqýlyq, plakattar, mýltımedıalyq podıým.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý bólimi.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ. Jańa sabaqty túsindirý.
İV. Jańa sabaqty bekitý
V. Úıge tapsyrma berý.
VI. Oqýshylardy baǵalaý
İ. Amandasý, oqýshylardy túgeldeý, sabaq maqsatymen tanysý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: 1. Evolúsıa qandaı uǵym? Anyqtamasyn berińder.
2. Qaıta órkendeý dáýiri qaı ǵasyrda damydy, oǵan qandaı jaǵdaılar sebep boldy?
3. Jaratylystaný zertteýshisi, fılosof Arıstoteldi nelikten janýartaný ǵylymynyń negizin qalaýshy deımiz?
4. Teofrast ósimdikterdi zerttegende qandaı jaqtaryna mán berdi?
5. Arıstoteldiń jaratylystaný ǵylymyna sińirgen eńbekterin mysalmen taldap dáleldeńder.
İİİ. Jańa sabaqty túsindirý.
K. Lınneı ósimdikter men janýarlardy toptastyryp, eń alǵashqy júıelenim ǵylymynyń negizin saldy. K. Lınneıdin jaratylystanýshy bolýyna ózi oqyp júrgen Lýnd qalasyndaǵy Ýnıversıtettiń profesory Stobeýstiń úıindegi murajaıy áser etti. Lınneıdi murajaıdaǵy keptirilgen ósimdikter, qustardyń tulyby, ulýlardyń baqalshaqtary, mıneraldardyń jınaqtamalary qatty qyzyqtyrǵan.
Bos ýaqytynda ózi de qalany aralap, ósimdikterdi terip ákelip, árqaısysyn taldap, keptirýmen aınalysqan. Erinbeı jasaǵan eńbegi organızmderdiń eń alǵashqy júıesin qurýǵa kep septigin tıgizdi. Ósimdikterdi jikteý úshin qurylysy jaǵynan uqsas daralardy, túrdi negizge aldy.
Ósimdikterdiń 8000 - nan astam, janýarlardyń 4200 - den astam túrlerin anyqtady. Uqsas túrlerdi týysqa, uqsas týystardy otrádqa, otrádtardy klasqa biriktirdi, K. Lınneıdiń júıesindegi eń iri júıelik top — klass, eń tómengisi — túr dep ataldy. Barlyq ósimdikterdi atalyǵy men analyǵynyń sanyna qaraı 24 klasqa bóldi. Gúl bólimderine kúlte, tozanqap, atalyq jipshesi, shirnelik, analyq jatyny, analyq aýzy, gúltabany, gúlsaǵaǵy, gúlserigi ataýlaryn engizdi. Ósimdiktiń túrin latyn tilinde qosarly ataý tizimin (bınarly nomenklatýra) (týysy men túri) usyndy.
K. Lınneı janýarlar dúnıesin qanaınalym jáne tynys alý músheleriniń qurylysyna qaraı 6 klasqa jiktedi: 1) sútqorektiler; 2) qustar; 3) amfıbıalar; 4) balyqtar; 5) býnaqdeneliler; 6) qurttar.
Karl Lınneı (1707 — 1778) - organızmderdi alǵash ret toptastyryp júıege keltirgen shved ǵalymy, jaratylystanýshy. Ósimdikter men janýarlardy klasqa, otrádqa, týysqa, túrge bólýdi de birinshi bolyp usynǵan. Bıologıaǵa 1000 - ǵa jýyq termınderdi engizgen. Júıeleýde ósimdikter men janýarlardy latyn tilinde túri men týysyn bildiretin qos atpen ataýdy usyndy. «Tabıǵat júıesi" atty eńbegi óte qundy bolǵandyqtan 12 ret basylyp shyqqan
Sútqorektilerdi 17 otrádqa bóldi. Sútqorektiler klasyn sút bezderine qarap júıelegendikten jumyrtqa salýshy sútqorektiler (ehıdna, ýırektumsyq), eskekaıaqtylar, kıttárizdiler osy klasqa jatqyzyldy. K. Lınneıdiń júıesi "jasandy júıe" boldy, sebebi ósimdikterdiń týystyq jaǵy eskerilmedi. Tek uqsastyǵy, atalyǵy men analyǵynyń sanyna ǵana kóńil aýdarǵandyqtan bir - birine uqsamaıtyn ósimdikter bir topqa jatqyzyldy. Sábiz ben zyǵyrdyń atalyqtarynyń sany beseý bolǵandyqtan bir tuqymdasqa biriktirdi. Shyn máninde, ekeýi eki túrli týysqa jatady (sábiz — shatyrgúldilerge, zyǵyr — zyǵyr tuqymdasyna).
Qustardy tumsyqtarynyń uqsastyǵyna, pishinine qaraı júıelegendikten taýyq pen túıequs bir otrádqa toptastyryldy. Al negizinde taýyqtar — qyrly tóssúıektiler, túıequstar — qyrsyz tóssúıektiler tobyna jatady.
Jibergen kemshilikterine qaramastan K. Lınneı organıkalyq dúnıeniń damýyna jańalyqtar qosyp, en alǵashqy júıeni qurdy. K. Lınneı ózine deıingi ǵalymdardyń ósimdikterdi qalaı júıelegenderine taldaý jasady. Olardyń ósimdik ataýlarynyń bas árpiniń retine, gúl kúltesiniń pishinine, tuqym sanyna, paıda - zıanyna qaraı júıelegenin baıqady. Sondyqtan ol ǵalymdardyń burynǵy júıesine uqsamaıtyn erekshe júıe jasady. Týys pen túrdiń qos ataýy búgingi kúnge deıin ǵylymda keńinen qoldanylýda. Ózi júıelegen sútqorektilerdiń 17 otrádynyń ishinen jyrtqyshtar men prımattar otrádtarynyń tolyq sıpattamasyn jazdy. Adamdy adam tektes maımyldarmen qatar prımattar otrádyna ornalastyrýy kóregendigin bildiredi. Sondyqtan K. Lınneı ósimdikter men janýarlardy júıeleýdiń alǵash negizin salǵan ǵalym bolyp sanalady.
İV. Jańa sabaqty bekitý.
1. K. Lınneı júıesinde eń joǵary júıelik jáne eń kishi júıelik top dep neni aldy?
2. Ósimdikter men janýarlardy qos atpen ataý degendi qalaı túsinesińder? Taldap kórsetińder.
3. K. Lınneı janýarlar dúnıesin qandaı belgilerine qarap toptastyrdy, neshe klasqa bóldi?
V. Úıge tapsyrma berý. Úıge §6
K. Lınneı júıesiniń "jasandy" ekendigine kóz jetkizińder.
Klastar---Janýarń K. Lınneı júıesi boı. jiktelýi ---Janýarń qazirgi júıe boı. jiktelýi
1. Sútkorektiler
2. Kustar
3, Amfıbıalar
4. Balyqtar
5. Jándikter
6. Qurttar
VI. Oqýshylardy baǵalaý
Saý bolyńdar. Sabaq aıaqtaldy.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: 1867 - 1868 jyldardaǵy Qazaqstandaǵy reformalar
