Taýyq jumyrtqasy jáne onyń paıdasy
Kirispe
Jumyrtqa týraly túsinik
Jumyrtqa - taǵam esebinde paıdalanylatyn qustardyń sopaq qabyǵy bar jynystyq kletkasy. Qabyǵy arshylǵan taýyq jumyrtqasynyń hımıalyq quramy: 73, 6% sýdan, 12, 8 % aqýyzdan, 11, 5 % maılardan, 0, 7 % kemirsýlardan, mıneraldyq zattardan turady. Jumyrtqada adam aǵzasyna qajetti, tirshilik úshin mańyzy zor amın qyshqyldarynyń búkil jınaǵy bar. Jumyrtqa emdámdik taǵamdar qataryna jatady. Energetıkalyq qundylyǵy 157kkal.
Saýda oryndaryna negizinen taýyq jumyrtqasy túsedi. Sýda júzetin qustar jumyrtqalary balǵyn kúıinde paıdalanylmaıdy, sebebi olardyń qabyqtarynyń syrtynda ınfeksıalyq aýrýlar taratatyn mıkroorganızmder bolýy múmkin.
Jumyrtqalar ólshemderi men massasy qustyń túrine, jasyna baılanysty ár túrli bolady. Taýyq jumyrtqalarynyń massalary 45 - 76 g, úırektiki – 75 - 100 g, kúrke taýyqtiki – 80 - 100g, qazdiki – 160 - 200 g bolady.
Jumyrtqanyń qatty qabyǵy ishindegi ylǵaldyń ushpaýyna qajet jáne jumyrtqany syrtqy orta áserinen qorǵaıdy. Qatty qabyq óte maıda qýystardan turady, olar ásirese jumyrtqanyń doǵal jaǵynda kóp bolady. Osy qýystar arqyly jumyrtqa ishinen ylǵal syrtqa shyǵady, mıkroaǵzalar kiredi jáne aýa almasý prosesi ótedi. Qatty qabyq astynda jumsaq úldir qabaty bar. Kóp saqtalǵan jumyrtqadan syrtqa ylǵal býlanady da, aqýyz ben jumsaq móldir qabat arasynda qýys paıda bolady. Jumyrtqa aqýyzy syrtqy, ishki suıyq qabattardan jáne ortadaǵy tyǵyz qabattan turady. Tyǵyz aqýyz mólsheri jumyrtqanyń balǵyndyǵyn kórsetedi. Jumyrtqa ortasynda saryýyz bolady.
Jumyrtqanyń qundy bóliginiń biri - saryýyzy. Saryýyzdyń joǵary jaǵynda uryq ornalasqan. Saryýyz maılar men aqýyzdarǵa, kómirsýlar men mıneraldy zattarǵa ǵana emes, sonymen birge dárýmenderge (A, V, D, E t. b.) de baı. Adam aǵzasyna saryýyzy jeńil sińedi. Shıki jumyrtqa aqýyzy uzaq qorytylady, tek pisirilgen kezde onyń sińýi artady. Jumyrtqalar kóptegen taǵamnyń quramyna kiredi.
Taýyq jumyrtqasy - taýyq ónimi. Onyń quramynda tolyqqandy aqýyzdar, maılar, mıneraldy zattar, A, D, Q V dárýmenderi bar, massasy – 45 - 75 g. Jumyrtqanyń syrtqy qabyǵy – 12 %, aqýyzy - 56 %, al saryýyzy – 32 %.
Taýyq jumyrtqalary emdámdik jáne asqanalyq bolyp bólinedi. Asqanalyq jumyrtqa jańa, tońazytqyshtyq, ızvestelingen bolyp belinedi. Emdámdik jumyrtqa massasy 44 g joǵary jáne saýda ornyna mınýstyq temperatýrada saqtalynbaǵan, basylyp shyqqannan soń 7 táýlik ishinde ákelingen jáne áktelmegen jumyrtqalar jatady.
Asqanalyq jumyrtqaǵa massalary 43 g (basyp shyqqan kúnine qaramaı) jáne 44 g joǵary (basyp shyqqan kúni 7 kúnnen asyp ketken) jatady. Basyp shyqqan kúni 30 asqan jáne - 1 den - 2 °S temperatýrada saqtalǵan jumyrtqalar tońazytqysh jumyrtqalary dep atalady. Saqtaý merzimine baılanysty emes, ák eritindisinde saqtalǵan jumyrtqalar áktelgen dep atalady.
Taǵamdyq jumyrtqa - qajetti qorektik zattekterdiń bári bolatyn baǵaly taǵamdyq ónim. Kalorıalyǵy jóninen taǵamdyq jumyrtqanyń qonymdylyǵy ortasha sıyr etine para - par.
Tamaqqa negizinen taýyq, bódene, mysyr taýyǵy jumyrtqasy paıdalanylady. Taǵamdyq jumyrtqanyń sapasyn baǵalaý úshin, standarttar men tehnıkalyq sharttar belgilengen, sondaı - aq saqtalý merzimi men ádisine qaraı, sapasy men massasy esepke alynyp, dıetalyq jáne asqanalyq bolyp bólinedi.
2. 1. Jumyrtqanyń shyǵý tarıhy, qurylysy
Jumyrtqa (taýyq jumyrtqasy ) — dámdi de nárli taǵam. Qabyǵy arshylǵan jumyrtqanyń ortasha hımıalyq quramy: 73, 6% sýdan, 12, 8% aqýyzdan, maılardan, kómirsýlardan, mıneraldyq zattardan (kálsı, fosfor, t. b.) turady.
2. 2. Jumyrtqanyń paıdasy
Jumyrtqanyń adam aǵzasyna berer paıdasy mol ekenin burynnan - aq belgili. Ony paıdalaný Ejelgi Úndi jerinde bastaý alǵan degen derek bar. Ertede qyz - kelinshekter ájimniń kózin joıý úshin nemese shashtary qatty bolý úshin jumyrtqany paıdalanǵan. Al er azamattar joryqqa ne shaıqasqa shyqpas buryn, jumyrtqamen aýqattanǵan. Sondaı - aq, óz jaraqattaryn jumyrtqa basý arqyly jazǵan eken.
Jumyrtqany qaınatyp ıa qýyryp jeý arqyly asqazandy ǵana emes, bar aǵzany paıdaly elementter men dárýmendermen toltyrýǵa bolady. Quramyndaǵy aqqýyz, ıod, fosfor, selen t. s. s. elementter sozylmaly aýrýlardyń aldyn alady. Sondaı - aq, onyń quramynda A, V, D, E dárýmenderinen bastap, bas - aıaǵy 13 dárýmen kezdesedi.
Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Esbol Ómirbaev atyndaǵy orta mektep
Oryndaǵan: 3 – synyp oqýshysy Serikbaeva Jumagúl
Jetekshisi: bastaýysh synyp muǵalimi Sýltanova Amangúl
Taýyq jumyrtqasy jáne onyń paıdasy. júkteý
Jumyrtqa týraly túsinik
Jumyrtqa - taǵam esebinde paıdalanylatyn qustardyń sopaq qabyǵy bar jynystyq kletkasy. Qabyǵy arshylǵan taýyq jumyrtqasynyń hımıalyq quramy: 73, 6% sýdan, 12, 8 % aqýyzdan, 11, 5 % maılardan, 0, 7 % kemirsýlardan, mıneraldyq zattardan turady. Jumyrtqada adam aǵzasyna qajetti, tirshilik úshin mańyzy zor amın qyshqyldarynyń búkil jınaǵy bar. Jumyrtqa emdámdik taǵamdar qataryna jatady. Energetıkalyq qundylyǵy 157kkal.
Saýda oryndaryna negizinen taýyq jumyrtqasy túsedi. Sýda júzetin qustar jumyrtqalary balǵyn kúıinde paıdalanylmaıdy, sebebi olardyń qabyqtarynyń syrtynda ınfeksıalyq aýrýlar taratatyn mıkroorganızmder bolýy múmkin.
Jumyrtqalar ólshemderi men massasy qustyń túrine, jasyna baılanysty ár túrli bolady. Taýyq jumyrtqalarynyń massalary 45 - 76 g, úırektiki – 75 - 100 g, kúrke taýyqtiki – 80 - 100g, qazdiki – 160 - 200 g bolady.
Jumyrtqanyń qatty qabyǵy ishindegi ylǵaldyń ushpaýyna qajet jáne jumyrtqany syrtqy orta áserinen qorǵaıdy. Qatty qabyq óte maıda qýystardan turady, olar ásirese jumyrtqanyń doǵal jaǵynda kóp bolady. Osy qýystar arqyly jumyrtqa ishinen ylǵal syrtqa shyǵady, mıkroaǵzalar kiredi jáne aýa almasý prosesi ótedi. Qatty qabyq astynda jumsaq úldir qabaty bar. Kóp saqtalǵan jumyrtqadan syrtqa ylǵal býlanady da, aqýyz ben jumsaq móldir qabat arasynda qýys paıda bolady. Jumyrtqa aqýyzy syrtqy, ishki suıyq qabattardan jáne ortadaǵy tyǵyz qabattan turady. Tyǵyz aqýyz mólsheri jumyrtqanyń balǵyndyǵyn kórsetedi. Jumyrtqa ortasynda saryýyz bolady.
Jumyrtqanyń qundy bóliginiń biri - saryýyzy. Saryýyzdyń joǵary jaǵynda uryq ornalasqan. Saryýyz maılar men aqýyzdarǵa, kómirsýlar men mıneraldy zattarǵa ǵana emes, sonymen birge dárýmenderge (A, V, D, E t. b.) de baı. Adam aǵzasyna saryýyzy jeńil sińedi. Shıki jumyrtqa aqýyzy uzaq qorytylady, tek pisirilgen kezde onyń sińýi artady. Jumyrtqalar kóptegen taǵamnyń quramyna kiredi.
Taýyq jumyrtqasy - taýyq ónimi. Onyń quramynda tolyqqandy aqýyzdar, maılar, mıneraldy zattar, A, D, Q V dárýmenderi bar, massasy – 45 - 75 g. Jumyrtqanyń syrtqy qabyǵy – 12 %, aqýyzy - 56 %, al saryýyzy – 32 %.
Taýyq jumyrtqalary emdámdik jáne asqanalyq bolyp bólinedi. Asqanalyq jumyrtqa jańa, tońazytqyshtyq, ızvestelingen bolyp belinedi. Emdámdik jumyrtqa massasy 44 g joǵary jáne saýda ornyna mınýstyq temperatýrada saqtalynbaǵan, basylyp shyqqannan soń 7 táýlik ishinde ákelingen jáne áktelmegen jumyrtqalar jatady.
Asqanalyq jumyrtqaǵa massalary 43 g (basyp shyqqan kúnine qaramaı) jáne 44 g joǵary (basyp shyqqan kúni 7 kúnnen asyp ketken) jatady. Basyp shyqqan kúni 30 asqan jáne - 1 den - 2 °S temperatýrada saqtalǵan jumyrtqalar tońazytqysh jumyrtqalary dep atalady. Saqtaý merzimine baılanysty emes, ák eritindisinde saqtalǵan jumyrtqalar áktelgen dep atalady.
Taǵamdyq jumyrtqa - qajetti qorektik zattekterdiń bári bolatyn baǵaly taǵamdyq ónim. Kalorıalyǵy jóninen taǵamdyq jumyrtqanyń qonymdylyǵy ortasha sıyr etine para - par.
Tamaqqa negizinen taýyq, bódene, mysyr taýyǵy jumyrtqasy paıdalanylady. Taǵamdyq jumyrtqanyń sapasyn baǵalaý úshin, standarttar men tehnıkalyq sharttar belgilengen, sondaı - aq saqtalý merzimi men ádisine qaraı, sapasy men massasy esepke alynyp, dıetalyq jáne asqanalyq bolyp bólinedi.
2. 1. Jumyrtqanyń shyǵý tarıhy, qurylysy
Jumyrtqa (taýyq jumyrtqasy ) — dámdi de nárli taǵam. Qabyǵy arshylǵan jumyrtqanyń ortasha hımıalyq quramy: 73, 6% sýdan, 12, 8% aqýyzdan, maılardan, kómirsýlardan, mıneraldyq zattardan (kálsı, fosfor, t. b.) turady.
2. 2. Jumyrtqanyń paıdasy
Jumyrtqanyń adam aǵzasyna berer paıdasy mol ekenin burynnan - aq belgili. Ony paıdalaný Ejelgi Úndi jerinde bastaý alǵan degen derek bar. Ertede qyz - kelinshekter ájimniń kózin joıý úshin nemese shashtary qatty bolý úshin jumyrtqany paıdalanǵan. Al er azamattar joryqqa ne shaıqasqa shyqpas buryn, jumyrtqamen aýqattanǵan. Sondaı - aq, óz jaraqattaryn jumyrtqa basý arqyly jazǵan eken.
Jumyrtqany qaınatyp ıa qýyryp jeý arqyly asqazandy ǵana emes, bar aǵzany paıdaly elementter men dárýmendermen toltyrýǵa bolady. Quramyndaǵy aqqýyz, ıod, fosfor, selen t. s. s. elementter sozylmaly aýrýlardyń aldyn alady. Sondaı - aq, onyń quramynda A, V, D, E dárýmenderinen bastap, bas - aıaǵy 13 dárýmen kezdesedi.
Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Esbol Ómirbaev atyndaǵy orta mektep
Oryndaǵan: 3 – synyp oqýshysy Serikbaeva Jumagúl
Jetekshisi: bastaýysh synyp muǵalimi Sýltanova Amangúl
Taýyq jumyrtqasy jáne onyń paıdasy. júkteý
You Might Also Like
-
ShyǵarmaMáńgilik elimizdiń - máńgilik tili
