InfoHub Logo

Toqsan bı Jabaıuly Kereı rýynyń esimi búkil qazaq eline tanymal iri ókili. Ol el bıleý isterinde, daý-damaı aıtystarda Kereı rýy atynan sóılep, osy rýdyń namysyn qorǵaǵan, joǵyn joqtaǵan óz kezinde osy rýdyń basshysy bolǵan.

Toqsan bıdiń ákesi – Jabaı bı, atasy – Qara bı. «Ákem Qara bıden qalǵan bılikti berdim» dep ketken eken ákesi. Kıikbaı bıden bata alǵan Toqsan bı úsh júzdiń bıleri bas qosqan úlken bir daýda sarapqa túsip sańlaq atanypty. El aýyzyndaǵy áńgimelerde Toqsan bıdiń ádil sózge toqtap, tosylǵanyn moıyndaǵan tustary da joq emes. Munyń ózi Toqsannyń sóz qadirin qasterlegen aqyl, parasat ıesi bolǵanyn ańǵartsa kerek.
JUBATÝ
El ishindegi belgili de bedeldi Jappas degen qarıanyń jalǵyz balasy er jetken shaǵynda kenetten qaıtys bolyp, qatty kúızeledi. Senim artqan súıenishi, kórer qyzy bar aldanyshynan aırylǵan Jappasqa bul qaza qasiretteı batady. Onyń jaǵdaıy kúnnen-kúnge tómendep, tósek tartyp qalady. Osy jaıdy estigen, jastaıynan Jappachty syılap ósken Toqsan bı kóńil suraýǵa arnaıy keledi de, Jappachtyń úıiniń bosaǵasyn attaı bere aǵyltyp qoıa beredi:
- Eı, Jappas, kóter belińdi, jylatpa elińdi,
Qas nardyń qabyrǵasynan qol sógilse de elemes.
Taǵdyrdyń isine kónbeıtin pasyq adam sen emes.
Ótken qaıtyp kelmeıdi, óshken qaıtyp janbaıdy.
Bıdiń ańqyldaǵan kóńiline, jarqyldaǵan asyl sózine eleń etken
Jappas jaılap basyn kóteredi. Sóz arasynda ol Toqsan bıdi synamaq nıetimen:
- Bul qaıǵym qaıtsem qalady?- dep saýal tastaıdy.
Sonda Toqsan bı:
- Eı, Jappas, bul qaıǵyń,
Keleli bıdiń keńesinde qalady.
Bıik taýdyń tóbesinde qalady.
Ózen - sýdyń kóbesinde qalady.
Qyran qustyń qıaǵynda qalady.
Júırik attyń tuıaǵynda qalady.
Uly dúbir toı - oıynda qalady.
Osy aıtqandy oryndamasań,
Óle - ólgenshe moınyńda qalady,- dep jaýap beripti.

*******************************

Erte zamanda Arqadaǵy eki aýyl arasynda janjal shyǵyp, munyń aqyry ýshyǵyp ketedi, Toqsannyń Doǵalaq degen jalǵyz uly qaıtys bolady. Balasynyń qunyn suraýǵa Toqsannyń ózi attanady. Bulardy úıine qarsy alǵan İzbasty bı qunykerlerdiń betin qaıtarý úshin Toqsanǵa:
- Qulaǵy joq shunaq bı, quıryǵy joq sholaq bı, eki rýly eldi arazdastyrýǵa keldiń be?- deıdi. Sonda Toqsan turyp:
- Qulaǵym joq bolsa,
Suńqar shyǵarmyn.
Quıryǵym kelte bolsa,
Tulpar shyǵarmyn.
Ýa, eshki egiz tabady,
It segiz tabady,
Dońyz toǵyz tabady.
Sen toǵyzyńmen tolǵan ekensiń,
Ábden qyrsyq bolǵan ekensiń,
Seniń toǵyzyńdy alamyn dese,
Taǵdyrdyń shamasy joq pa?
Maǵan perzent bereıin dese,
Balasy joq pa?!- dep jaýap beredi.
Shynynda, İzbasty bıdiń toǵyz uly bar eken. Ol Toqsanǵa qısynsyz tıiskenin bilip, aıybyn moınyna alady. Órshigeli turǵan daý beıbitshilikpen tynady.

***********************************

Kóp kisi bir túlkini qýyp jete almaı, áýrege túsip júrgende, ol túlkini Toqsan qýyp jetip soǵyp alady. Úlken kisiler: «Túlki bizdiki, úlkendik jolymyz bar» deıdi. Toqsan túlkini bergisi kelmeı, Qazybekke júginiske baryp, bylaı depti:
Edilden qashty bir túlki,
Jaıyqqa deıin dem almaı,
Sońyna ergen qansha jurt,
Báride qaldy ere almaı.
Tastaıyn ba dalada,
Túlkini soqqan men almaı?
Jeti adam daýǵa júgingen,
Qıamet - qaıyn bolǵanda,
Shermende boldy júrmeńiz
Tóresin ádil bere almaı!
Qazybek túlkini Toqsannyń ózine berilseń - dep kesim aıtypty.

******************************

Toqsan bı Ábil baıdyń aýylynyń tusynan ótip bara jatsa, baıdyń úsh qyzy kúnniń tym ystyqtyǵyna shydaı almaı, sýǵa túsip jatyr eken. Sonda Toqsan bı qyzdarǵa burylyp bylaı depti:
Qamysy myna ózenniń qyryq býyn,
Estidim qamys jaqtan qyzdyń dýyn,
Tań atpaı aqsholaqty sýǵa salyp,
Ózenniń búldirgen aqqan sýyn?
Sonda Ábildiń kishi qyzy eki qolymen tósin basyp turyp, bylaı jaýap qaıyrǵan eken:
Degen - aý buqa býǵa, azban dýǵa,
Ózendi aramsynsań betiń jýma.
Shesheńniń uıytyp qoıǵan qatyǵyndaı,
Itarshy bolǵanyń ne aǵyn sýǵa!
Toqsan bı sózden tosylsa da, qyzdyń aqyldy jaýabyna rıza bolypty.

Tolyq nusqasyn júkteý