Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, Jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan. Saıysynyń senarıi
“Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, Jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan” Saıysynyń senarıi
Júrgizýshi: Kóktem keldi jamylyp araı nuryn
Shattyqtarǵa tolǵandaı mańaı búgin.
Jaýqazynǵa oranǵan jumyr jerge
Kókjıekten qyzyqtap qaraıdy Kún.
Meniń elim bul kúni sán qurady:
Júgirgende qyz qylyq taý bulaǵy,
Terbeledi til qatyp tal, quraǵy,
Zýlap alǵa dalanyń arǵymaǵy,
Dúbirinen qalalar jańǵyrady.
Naızaǵaıly túnderdiń sábıindeı,
Kóktem tańy qyzaryp albyrady.
Qystan qysylyp shyqqan tirshilik ıesiniń báriniń boıyna nár bitirip, kóńiline qýanysh uıalatar, shýaqty kóktemniń kelýimen barshańyzdy quttyqtaımyn. Kóktemniń qanatyna ilese jetetin, barsha jannyń asyǵa kútetin analar merekesi de kelip jetti. Olaı bolsa, asyl analar, aıaýly ustazdar, sulý jeńgeler, qymbatty qyzdar barshańyzdy alda kele jatqan 8 naýryz – Halyqaralyq áıelder kúni merekesimen taǵy da quttyqtaımyn. Ómirlerińizge shapaǵat, kóńilderińizge qanaǵat, júrekterińizge mahabbat tileı otyryp, “Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan” atty mektepishilik saıysymyzǵa qosh keldińizder degim keledi.
--------------------------- oryndaýynda “Asyl ana” áni tek ózderińizge arnalady aıaýly da asyl analar.
Qazaqtyń ádeti kóp dástúri men,
Men - daǵy onyń bárin jaqsy bilem.
Bir ǵajap – ul - qyz bizdiń elde kerim
Qadirlep qurmetteıdi jeńgelerin.
Jas kelin úı bılemes tizgindi alyp,
Al sosyn tym baýyrmal bizdiń halyq.
Qazaqtyń jas - kárisi óle - ólgenshe
Samarqaý tura almaıdy óner dese.
Bilmeseń, tany, dostym, jaqyn baryp,
Shetinen qazaq degen aqyn halyq.
Dalamyz jazyq bolsa qansha bizdiń,
Sondaı keń peıilimiz de barshamyzdyń –
dep aqyn F. Ońǵarsynova jyrlaǵandaı, ónerli de baýyrmal qazaq halqynyń sal - dástúri ushan - teńiz. Qyz balany oń bosaǵaǵa otyrǵyzyp qadirlegen qazaq halqy, úıine kelip túsken kelindi tabaldyryqtan oń aıaǵymen attandyrǵan. “Qyzym saǵan aıtam, kelinim sen tyńda” dep kelindi óz otbasyna yńǵaılap tárbıeleı otyryp, búgingi qyz erteńgi bir otbasyna kelin bolaryn bilgen dana halyq qyz balasynyń jeńgesimen jarasa júrýin qalaǵan. Esimderin týra aıtpaı, “Botagóz”, “Sulýqyz”, “Shyraılym”, “Erkem” dep ádemi at qoıa júrip, jeńgeleri de qaıynsińlilerine ózderiniń bar bilgenderin úırete bilgen. Osy bir jeńge men qaıynsińli arasyndaǵy názik te berik baılanystyń búgingi kúngi kórinisi qandaı, búgingi qazaq qyzdary men kelinderiniń halyq dástúrin qanshalyqty biletinderin ańǵarý maqsatynda osy saıysty uıymdastyrǵan edik. Endeshe, saıysymyzdyń qatysýshylarymen tanys bolaıyq.
1. 7 - synyp oqýshy
2. 8 - synyp oqýshysy
3. 9a - synyp oqýshysy
4. 9á - synyp oqýshysy
Saıysymyz alty bólimnen turady.
1.“Sálem – sózdiń anasy” (Qatysýshylardyń ózderin tanystyrýy)
2.“Qyzǵa qyryq úıden tyıý” Qazaqy uǵymdarǵa baılanysty shapshań suraqtar.
3.“Ana kórgen ton pisher” (Qolóner saıysy)
4.“Jeńgesi bar qandaı - dy” salt - dástúrge baılanysty berilgen tapsyrmalar.
5.“Ónerli órisi keń” Óz ónerlerin kórsetý.
6.“Úkili kamshat, búrmeli kóılek” sán úlgisin kórsetý.
Saıysymyzdy bastamas buryn ádil baǵa berip, tóreligin aıtar ádilqazylar alqasymen tanys bolaıyq:
1.
2.
3.
Endeshe alǵashqy bólimge kezek bereıik.
İ bólim. “Sálem – sózdiń anasy”. Qatysýshylar ózderin tanystyrady.
Myń buralǵan arýlar bıleı basyp,
Keledi áne ortaǵa tolqyp tasyp.
Arýlaryn syılaǵan halqym meniń,
Kóńildi qoshemetpen qarsy alaıyq.
Ortada “Áke tolǵaýy” bıimen “Balaýsa” bıshiler toby. Qarsy alaıyq.
Qazaqtyń túrli - túrli dástúri bar,
Onyń syryn ashqanda jurt qyzyǵar.
Jaýaptaryn taba ma eken arýlar.
Qoıylǵanda tómendegi suraqtar, deı kelip, kezekti İİ bólimge beremiz.
İİ bólim. “Qyzǵa qyryq úıden tyıý” Qazaqy uǵymdarǵa baılanysty shapshań suraqtar.
Ár suraqqa 1upaı beriledi.
Shapshań suraqtar:
1. Túndik degenimiz ne? (Shańyraq ústinen jabylatyn tórtburyshty kıiz)
2. Qandaı jilik qyz balaǵa qoıylmaıdy? (kári jilik)
3. Úsh arsyzdy ata. ( Uıqy, kúlki, tamaq)
4. Maqaldy jalǵastyr. Abysyn tatý bolsa, as kóp,…(Aǵaıyn tatý bolsa, at kóp)
5. Bir rýdan taraǵan týysty qalaı ataıdy. (áýlet)
6. Adalbaqan degenimiz ne? (ertedegi kıim iletin aǵash)
7. Qonaqtyń túrlerin ata. (Arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq, qylǵyma qonaq)
8. Jol maqsaty ne? (Jol maqsaty – jetý)
9. Tóskimge tartylady? (kúıeý balaǵa)
10. Keregeniń irgesinen ýyqtyń ortasyna deıingi jerdi, kerege basynan shańyraq sheńberine deıingi aralyqty jaýyp turatyn kıiz qalaı atalady? (Týyrlyq)
11. Erýlik degenimiz ne? (Basqa jerden kóship kelgen adamdy kórshileriniń qonaqqa shaqyryp as berýi.)
12. Maqalmen túsindir. Qandaı at qaı kezde janyna torsyq baılatpaıdy? (jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baılatpas)
13. “Tasbaqa daýyly” qaı ýaqytta bolady? (Sáýir aıynda)
14. Tasta ne joq? (Tasta tamyr joq)
15. Jasaý degenimiz ne? (Uzatylǵan qyzǵa beriletin dúnıe múlik)
16. Sonar sózi qaı kásipke baılanysty qoldanylady? (ańshylyq)
17. Básire degenimiz ne? (Qyz uzatylǵanda nemese jıen alǵash kelgende menshiktep atalatyn, en salynǵan mal.)
18. Kıiz úıdiń qanaty qansha bolady? (3qanattan bastap 12 qanatqa deıin bolady)
19. Maqalmen túsindir. Qandaı adam ólide jylaspaıdy? (Tiride syılaspaǵan, ólide jylaspaıdy)
20. Bóstek degenimiz ne? (Maldyń ne ańnyń ılengen jumsaq terisine kıizden astar salyp jasalǵan tósenish)
İİİ bólim. “Ana kórgen ton pisher” (Qolóner saıysy) Arýlarymyz osy jerde otyryp, qoldan kez kelgen buıym daıyndap kórsetýi kerek. Sýret salýǵa da bolady. Jasap bolǵan soń, qazylarǵa kórsetip qorǵaıdy.
Qatysýshylarymyz jumystaryn bastaı bersin, al biz kezekti ánge bereıik. Qaıyrjanqyzy Merýerttiń oryndaýynda “Asyl ájem” áni qabyl alyńyzdar.
Ana degen baqyty ǵoı ár úıdiń,
Anam barda ińgálaǵan sábımin.
Anam kúlse shattanamyn baqyttan,
Al muńaısa men de birge nalımyn.
Anam barda kóńilime almaı muń,
Qarlyǵash bop bıikterge samǵaımyn,
Anam barda júregimnen sýyryp,
Aqyn bolyp anama jyr arnaımyn.
Iá, anaǵa jyr arnamaǵan aqyn, anaǵa án jazbaǵan kompozıtor, ana taqyrybyna qalam tartpaǵan jazýshy joq shyǵar. T. Aıbergenov “Ana”, oqıtyn 6 - synyp oqýshysy Orazalyqyzy Láılá,.
İÚ bólim. “Jeńgesi bar qandaı - dy”salt – dástúrge baılanysty berilgen tapsyrmalar. Konvertte eki tapsyrma berilgen. Sol tapsyrmalardy oryndap, suraqqa jaýap berý kerek. Ár jaýap tolyq bolsa, 5 upaımen baǵalanady.
№1
1. Syralǵy sóziniń maǵynasyn túsindir. (Oljaly, qanjyǵasy qandanyp kele jatqan ańshydan, saıatshydan kezdeskende suralatyn jol. Márt ańshylar mundaıda syralǵy suraǵannyń sózin jerge tastamaıdy.)
2. Qazaq halqynyń qyz balaǵa jáne kelinge aıtylatyn tyıym sózderin ata.
№2
1. Toqymqaǵar sóziniń maǵynasyn túsindir. (Jas jigit alǵash jolǵa shyqqanda jasalatyn dástúrli bas qosý. Mundaıda arnaýly mal soıylyp syıly músheler salynyp et asylyp, keń dastarhan jaıylady. Oıyn - saýyq, óleń - jyr aıtylady.)
2. Ultymyz qandaı sandardy qasıetti dep eseptegen jáne olar týraly qandaı uǵymdardy bilesiń? (3, 4, 7, 9, 13, 40)
№3
1. Saýyn aıtý sóziniń maǵynasyn túsindir. (Bir elde as, úlken toı bolatyn bolsa, ol kisi kúni buryn jan - jaqqa habarlatyp, saýyn aıtady. Bul jáı shaqyrý emes, ár el salt - dástúrmen, ıaǵnı batyr palýanymen, júırik atymen, aqyn jyrshysymen kelsin degendi bildiredi)
2. Kıiz úıdi jiliktep ber.(negizgi úsh bólikten turady: úıdiń súıekeri – aǵashtan jasalǵan bólikteri, kıizderi, baýlary)
№4
1. Kógentúr sóziniń maǵynasyn túsindir. (Bir – birine jaqyn týys, ilik, juraǵatadamdardyń balasyna eskertkish syı retinde beriletin mal. Bul bala úshin syı qýanysh bolsa, onyń ata – analary úshin qurmet kórsetýdiń belgisi.)
2. Mal jilikterin ata. Olardyń qandaı tabaqqa salynatynyn, qonaqqa et tartý rásimi týraly aıt. (qoljilikteri - kárijilik, kúń (ortan) jilikjaýyryn, sanjilikteri – asyqtyjilik, toqpanjilik, jambas.)
Qos ishektiń birin tart ta, birin sál kem bura,
Qazaq naǵyz qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra.
Olaı bolsa, dombyraǵa biz bereıik kezekti
Babalardan dombyramen jetken asyl mol mura.
---------------------------- oryndaýynda “Keńes” kúıin qabyl alyńyzdar.
Ú bólim. “Ónerli órge júzer”Óz ónerlerin kórsetý.
Úİ bólim. “Úkili kamshat, búrmeli kóılek” sán úlgisin kórsetý
Muratova Qarlyǵashtyń oryndaýynda “Ákeshim - anashym” ánin qabyl alyńyzdar.
“Batyrdy batyr jeńer alysqanda,
Júırikten júırik ozar jarysqanda”- demekshi, saıys bolǵan jerde alǵa ozyp shyǵý bar da, keıinde qalý bar. Búgingi saıysta synǵa túsken arýlarymyz ben jeńgelerimizdiń bári de shetinen kórikti de aqyldy, bilimdi de ónerli ekenin baıqadyq. Desek te, qaısysynyń tulpary oza shapqanyn aıtar ádilqazylarǵa sóz kezegin beremiz.
Osymen “Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan” atty mektepishilik saıysymyz óz máresine jetti. Altyn ýaqyttaryńyzdy bólip kelgenderińizge kóp rahmet. Jaqsy kúnderde jolyqqansha.
Ótkizgen: Dosmaǵanbetova J.
Júrgizýshi: Kóktem keldi jamylyp araı nuryn
Shattyqtarǵa tolǵandaı mańaı búgin.
Jaýqazynǵa oranǵan jumyr jerge
Kókjıekten qyzyqtap qaraıdy Kún.
Meniń elim bul kúni sán qurady:
Júgirgende qyz qylyq taý bulaǵy,
Terbeledi til qatyp tal, quraǵy,
Zýlap alǵa dalanyń arǵymaǵy,
Dúbirinen qalalar jańǵyrady.
Naızaǵaıly túnderdiń sábıindeı,
Kóktem tańy qyzaryp albyrady.
Qystan qysylyp shyqqan tirshilik ıesiniń báriniń boıyna nár bitirip, kóńiline qýanysh uıalatar, shýaqty kóktemniń kelýimen barshańyzdy quttyqtaımyn. Kóktemniń qanatyna ilese jetetin, barsha jannyń asyǵa kútetin analar merekesi de kelip jetti. Olaı bolsa, asyl analar, aıaýly ustazdar, sulý jeńgeler, qymbatty qyzdar barshańyzdy alda kele jatqan 8 naýryz – Halyqaralyq áıelder kúni merekesimen taǵy da quttyqtaımyn. Ómirlerińizge shapaǵat, kóńilderińizge qanaǵat, júrekterińizge mahabbat tileı otyryp, “Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan” atty mektepishilik saıysymyzǵa qosh keldińizder degim keledi.
--------------------------- oryndaýynda “Asyl ana” áni tek ózderińizge arnalady aıaýly da asyl analar.
Qazaqtyń ádeti kóp dástúri men,
Men - daǵy onyń bárin jaqsy bilem.
Bir ǵajap – ul - qyz bizdiń elde kerim
Qadirlep qurmetteıdi jeńgelerin.
Jas kelin úı bılemes tizgindi alyp,
Al sosyn tym baýyrmal bizdiń halyq.
Qazaqtyń jas - kárisi óle - ólgenshe
Samarqaý tura almaıdy óner dese.
Bilmeseń, tany, dostym, jaqyn baryp,
Shetinen qazaq degen aqyn halyq.
Dalamyz jazyq bolsa qansha bizdiń,
Sondaı keń peıilimiz de barshamyzdyń –
dep aqyn F. Ońǵarsynova jyrlaǵandaı, ónerli de baýyrmal qazaq halqynyń sal - dástúri ushan - teńiz. Qyz balany oń bosaǵaǵa otyrǵyzyp qadirlegen qazaq halqy, úıine kelip túsken kelindi tabaldyryqtan oń aıaǵymen attandyrǵan. “Qyzym saǵan aıtam, kelinim sen tyńda” dep kelindi óz otbasyna yńǵaılap tárbıeleı otyryp, búgingi qyz erteńgi bir otbasyna kelin bolaryn bilgen dana halyq qyz balasynyń jeńgesimen jarasa júrýin qalaǵan. Esimderin týra aıtpaı, “Botagóz”, “Sulýqyz”, “Shyraılym”, “Erkem” dep ádemi at qoıa júrip, jeńgeleri de qaıynsińlilerine ózderiniń bar bilgenderin úırete bilgen. Osy bir jeńge men qaıynsińli arasyndaǵy názik te berik baılanystyń búgingi kúngi kórinisi qandaı, búgingi qazaq qyzdary men kelinderiniń halyq dástúrin qanshalyqty biletinderin ańǵarý maqsatynda osy saıysty uıymdastyrǵan edik. Endeshe, saıysymyzdyń qatysýshylarymen tanys bolaıyq.
1. 7 - synyp oqýshy
2. 8 - synyp oqýshysy
3. 9a - synyp oqýshysy
4. 9á - synyp oqýshysy
Saıysymyz alty bólimnen turady.
1.“Sálem – sózdiń anasy” (Qatysýshylardyń ózderin tanystyrýy)
2.“Qyzǵa qyryq úıden tyıý” Qazaqy uǵymdarǵa baılanysty shapshań suraqtar.
3.“Ana kórgen ton pisher” (Qolóner saıysy)
4.“Jeńgesi bar qandaı - dy” salt - dástúrge baılanysty berilgen tapsyrmalar.
5.“Ónerli órisi keń” Óz ónerlerin kórsetý.
6.“Úkili kamshat, búrmeli kóılek” sán úlgisin kórsetý.
Saıysymyzdy bastamas buryn ádil baǵa berip, tóreligin aıtar ádilqazylar alqasymen tanys bolaıyq:
1.
2.
3.
Endeshe alǵashqy bólimge kezek bereıik.
İ bólim. “Sálem – sózdiń anasy”. Qatysýshylar ózderin tanystyrady.
Myń buralǵan arýlar bıleı basyp,
Keledi áne ortaǵa tolqyp tasyp.
Arýlaryn syılaǵan halqym meniń,
Kóńildi qoshemetpen qarsy alaıyq.
Ortada “Áke tolǵaýy” bıimen “Balaýsa” bıshiler toby. Qarsy alaıyq.
Qazaqtyń túrli - túrli dástúri bar,
Onyń syryn ashqanda jurt qyzyǵar.
Jaýaptaryn taba ma eken arýlar.
Qoıylǵanda tómendegi suraqtar, deı kelip, kezekti İİ bólimge beremiz.
İİ bólim. “Qyzǵa qyryq úıden tyıý” Qazaqy uǵymdarǵa baılanysty shapshań suraqtar.
Ár suraqqa 1upaı beriledi.
Shapshań suraqtar:
1. Túndik degenimiz ne? (Shańyraq ústinen jabylatyn tórtburyshty kıiz)
2. Qandaı jilik qyz balaǵa qoıylmaıdy? (kári jilik)
3. Úsh arsyzdy ata. ( Uıqy, kúlki, tamaq)
4. Maqaldy jalǵastyr. Abysyn tatý bolsa, as kóp,…(Aǵaıyn tatý bolsa, at kóp)
5. Bir rýdan taraǵan týysty qalaı ataıdy. (áýlet)
6. Adalbaqan degenimiz ne? (ertedegi kıim iletin aǵash)
7. Qonaqtyń túrlerin ata. (Arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq, qylǵyma qonaq)
8. Jol maqsaty ne? (Jol maqsaty – jetý)
9. Tóskimge tartylady? (kúıeý balaǵa)
10. Keregeniń irgesinen ýyqtyń ortasyna deıingi jerdi, kerege basynan shańyraq sheńberine deıingi aralyqty jaýyp turatyn kıiz qalaı atalady? (Týyrlyq)
11. Erýlik degenimiz ne? (Basqa jerden kóship kelgen adamdy kórshileriniń qonaqqa shaqyryp as berýi.)
12. Maqalmen túsindir. Qandaı at qaı kezde janyna torsyq baılatpaıdy? (jaman atqa jal bitse, janyna torsyq baılatpas)
13. “Tasbaqa daýyly” qaı ýaqytta bolady? (Sáýir aıynda)
14. Tasta ne joq? (Tasta tamyr joq)
15. Jasaý degenimiz ne? (Uzatylǵan qyzǵa beriletin dúnıe múlik)
16. Sonar sózi qaı kásipke baılanysty qoldanylady? (ańshylyq)
17. Básire degenimiz ne? (Qyz uzatylǵanda nemese jıen alǵash kelgende menshiktep atalatyn, en salynǵan mal.)
18. Kıiz úıdiń qanaty qansha bolady? (3qanattan bastap 12 qanatqa deıin bolady)
19. Maqalmen túsindir. Qandaı adam ólide jylaspaıdy? (Tiride syılaspaǵan, ólide jylaspaıdy)
20. Bóstek degenimiz ne? (Maldyń ne ańnyń ılengen jumsaq terisine kıizden astar salyp jasalǵan tósenish)
İİİ bólim. “Ana kórgen ton pisher” (Qolóner saıysy) Arýlarymyz osy jerde otyryp, qoldan kez kelgen buıym daıyndap kórsetýi kerek. Sýret salýǵa da bolady. Jasap bolǵan soń, qazylarǵa kórsetip qorǵaıdy.
Qatysýshylarymyz jumystaryn bastaı bersin, al biz kezekti ánge bereıik. Qaıyrjanqyzy Merýerttiń oryndaýynda “Asyl ájem” áni qabyl alyńyzdar.
Ana degen baqyty ǵoı ár úıdiń,
Anam barda ińgálaǵan sábımin.
Anam kúlse shattanamyn baqyttan,
Al muńaısa men de birge nalımyn.
Anam barda kóńilime almaı muń,
Qarlyǵash bop bıikterge samǵaımyn,
Anam barda júregimnen sýyryp,
Aqyn bolyp anama jyr arnaımyn.
Iá, anaǵa jyr arnamaǵan aqyn, anaǵa án jazbaǵan kompozıtor, ana taqyrybyna qalam tartpaǵan jazýshy joq shyǵar. T. Aıbergenov “Ana”, oqıtyn 6 - synyp oqýshysy Orazalyqyzy Láılá,.
İÚ bólim. “Jeńgesi bar qandaı - dy”salt – dástúrge baılanysty berilgen tapsyrmalar. Konvertte eki tapsyrma berilgen. Sol tapsyrmalardy oryndap, suraqqa jaýap berý kerek. Ár jaýap tolyq bolsa, 5 upaımen baǵalanady.
№1
1. Syralǵy sóziniń maǵynasyn túsindir. (Oljaly, qanjyǵasy qandanyp kele jatqan ańshydan, saıatshydan kezdeskende suralatyn jol. Márt ańshylar mundaıda syralǵy suraǵannyń sózin jerge tastamaıdy.)
2. Qazaq halqynyń qyz balaǵa jáne kelinge aıtylatyn tyıym sózderin ata.
№2
1. Toqymqaǵar sóziniń maǵynasyn túsindir. (Jas jigit alǵash jolǵa shyqqanda jasalatyn dástúrli bas qosý. Mundaıda arnaýly mal soıylyp syıly músheler salynyp et asylyp, keń dastarhan jaıylady. Oıyn - saýyq, óleń - jyr aıtylady.)
2. Ultymyz qandaı sandardy qasıetti dep eseptegen jáne olar týraly qandaı uǵymdardy bilesiń? (3, 4, 7, 9, 13, 40)
№3
1. Saýyn aıtý sóziniń maǵynasyn túsindir. (Bir elde as, úlken toı bolatyn bolsa, ol kisi kúni buryn jan - jaqqa habarlatyp, saýyn aıtady. Bul jáı shaqyrý emes, ár el salt - dástúrmen, ıaǵnı batyr palýanymen, júırik atymen, aqyn jyrshysymen kelsin degendi bildiredi)
2. Kıiz úıdi jiliktep ber.(negizgi úsh bólikten turady: úıdiń súıekeri – aǵashtan jasalǵan bólikteri, kıizderi, baýlary)
№4
1. Kógentúr sóziniń maǵynasyn túsindir. (Bir – birine jaqyn týys, ilik, juraǵatadamdardyń balasyna eskertkish syı retinde beriletin mal. Bul bala úshin syı qýanysh bolsa, onyń ata – analary úshin qurmet kórsetýdiń belgisi.)
2. Mal jilikterin ata. Olardyń qandaı tabaqqa salynatynyn, qonaqqa et tartý rásimi týraly aıt. (qoljilikteri - kárijilik, kúń (ortan) jilikjaýyryn, sanjilikteri – asyqtyjilik, toqpanjilik, jambas.)
Qos ishektiń birin tart ta, birin sál kem bura,
Qazaq naǵyz qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra.
Olaı bolsa, dombyraǵa biz bereıik kezekti
Babalardan dombyramen jetken asyl mol mura.
---------------------------- oryndaýynda “Keńes” kúıin qabyl alyńyzdar.
Ú bólim. “Ónerli órge júzer”Óz ónerlerin kórsetý.
Úİ bólim. “Úkili kamshat, búrmeli kóılek” sán úlgisin kórsetý
Muratova Qarlyǵashtyń oryndaýynda “Ákeshim - anashym” ánin qabyl alyńyzdar.
“Batyrdy batyr jeńer alysqanda,
Júırikten júırik ozar jarysqanda”- demekshi, saıys bolǵan jerde alǵa ozyp shyǵý bar da, keıinde qalý bar. Búgingi saıysta synǵa túsken arýlarymyz ben jeńgelerimizdiń bári de shetinen kórikti de aqyldy, bilimdi de ónerli ekenin baıqadyq. Desek te, qaısysynyń tulpary oza shapqanyn aıtar ádilqazylarǵa sóz kezegin beremiz.
Osymen “Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam, jarasyp jeńgesimen jaırańdaǵan” atty mektepishilik saıysymyz óz máresine jetti. Altyn ýaqyttaryńyzdy bólip kelgenderińizge kóp rahmet. Jaqsy kúnderde jolyqqansha.
Ótkizgen: Dosmaǵanbetova J.
You Might Also Like
-
Kiriktirilgen bilim berý salasy: «Komýnıkasıa - Shyǵarmashylyq»
