InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Komýnıkasıa»
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Sóıleýdi damytý
Taqyryby: «J», «Sh» dybystary. Sý torǵaıy (M. Zverevtiń áńgimesi).
Maqsaty: áńgimeni oqyp, suraqqa jaýap berýge úıretý, shyǵarmashylyǵyn, dybystardy durys aıta bilýin damytý, qustarǵa qamqorlyq jasaý men qorǵaýǵa tárbıeleý.
1. Bilimdilik: balalardyń qystaıtyn qustar týraly túsinikterin keńeıtý, bilimderin bekitý.
2. Damytýshylyq: qustar týraly oı - óristerin, tanymdyq qabiletterin damytý.
3. Tárbıelik: Qustardy qorǵaýǵa, qamqor bolýǵa tárbıeleý.
Qoldanatyn kórneki quraldar: jumys dápteri, demonstrasıalyq qural, ınteraktıvti taqta.
Sózdik jumys: shybysh.
Bılıngvaldi komponent: muz – led, jabaıy qustar – dıkıe ptısy.
Balalar zalǵa sappen kiredi.
Amandasady.

Shattyq sheńberi:
Súıeıik tabıǵatty aıalaıyq,
Bizde odan jaqsylyqty aıamaıyq.
Tabıǵattan nár alǵan ǵoı janymyz.
Usynaıyq júrek nuryn bárimiz.

Balalar, bizge Jumbaqbaı ata kelip, jumbaq jasyrady, sheshemiz be, jumbaq.
Balalar atamen amandasady.
Ushqany qyzyq jalpyldap
Ózi sondaı qarqyldaq (Qarǵa)

Sharlap júrip dalany
Úıińe úıin salady. (Qarlyǵash)

Jatyr sýdy jastanyp
Aı astynda aq mamyq (Aqqý)

Mysyq qulaqty,
Búrkit tuıaqty. (Úki)

Aq saraıyn talqandap,
Shyqty bireý taltańdap. (Balapan)

Toqyldatyp mazany ap,
Aǵashtardy tazalap
Ormandy emdeıdi
Zıankesti jazalap. (Toqyldaq)
Jumbaqbaı ata: Balalar, qazir aýlalaryńnan qaı qustardy kórip júrsińder? Olarǵa qamqorlyq jasap, jem, nan, úgindilerin seýip júrý kerektigin umytpańdar.
Tárbıeshi: Aldyn - ala jasalǵan jumys arqyly balalardyń nazaryn taqtaǵa aýdartý. Sýretter arqyly suraqtar qoıý.
- Balalar sizder qystap qalatyn qustardy bilesizder me?
- Iá, karǵa, torǵaı, kógershin, toqyldaq.
- Bider qystap qalatyn qustarǵa ne daıyndadyq balalar?
- Bizder jemsaýyt daıyndadyq, ony ózimiz jasap, aǵashqa ildik jáne ishine jem saldyq.
Balalar, biz búgin qustar týraly jumbaqtardy jasyryp jáne olarǵa jasalatyn qamqorlyq týraly beker aıtqan joqpyz. Óıtkeni men senderge jazýshy M. Zverevtiń «Sý torǵaıy» atty áńgimesin mánerlep oqyp beremin. M. Zverev jazýshy, ol tabıǵat týraly, qustar, jándikter týraly kóptegen áńgimeler jazǵan.
Áńgimeni mánerlep oqyp beremin.
Qystygúni qatty aıazda taýdan aqqan ózennen bý shyǵyp jatady. Eki jaǵaǵa kókpeńbek jaltyr muz qatady. Ózenniń tek ortasy ǵana muzsyz. Osyndaı kezde shyr - shyr etip, muz ústinde jorǵalap torǵaı júredi. Ol – qaıky quıryq, kishkentaı qara torǵaı. Torǵaı sholp etip aǵyndy sýǵa súńgip ketedi. Onyń móldir sýdyń túbine jorǵalap, tastardyń ara - arasyn shuqylap júrgenin anyq kórýge bolady. Áne, ol pyr etip qaıtadan jaǵaǵa ushyp shyqty. Tyrnaqtarynyń ushyna muz qatyp qalǵan.
Ony eleń qylmastan zyr - zyr jorǵalap, baıaǵysynsha ándetýmen bolady. Bul qandaı ǵajap qus? Bul qusty sý torǵaıy deıdi. Ol qysy - jazy birdeı jemin sý túbinen tabady.

Balalarǵa mazmunyn vıdeorolık tamashalaý arqyly qysqasha túsindirý.
Tárbıeshi balalarǵa áńgime mazmuny boıynsha suraqtar qoıady.
1. Áńgimede jyldyń qaı mezgili aıtylǵan?
2. Áńgime ne týraly?
3. Sý torǵaıyn kim sıpattap beredi?
4. Sý torǵaıy jemin qaıdan tabady?
5. Sý torǵaıyn ne úshin ǵajap qusqa teńeıdi?
Tárbıeshi áńgime mazmunyn 5 - 6 balaǵa qaıtalap aıtqyzady. Birin - biri jalǵastyrý arqyly.
- Áńgimeden sý torǵaıy qandaı qustarǵa jatady dep oılaısyńdar?
Balalar qustar taǵy da qystap qalatyn qustar, jyly jaqqa ushyp ketetin qustar bolyp bólinedi. Endi balalar bizder oıyn oınaıyq.

Dıdaktıkalyq oıyn: «Qystaıtyn, jyly jaqqa ushyp ketetin qustardy ajyrat». Balalar qustardyń sýretteri bar úlestirmeli kartochkalar arqyly ajyratyp belgileıdi.
Bılıngvaldy komponent: muz - led, jabaıy qustar – dıkıe ptısy.
Balalar bizder qustar týraly taqpaqtar, maqal - mátelder bilemiz be, kim aıtady? Balalar taqpaqtar, maqal mátelder aıtady.

Sergitý sáti:
(Sergitý jattyǵýlaryn H. Talǵarovtyń «Torǵaı» óleńi.
Torǵaı, torǵaı, torǵaısyń,
Taıaý kelip qonǵaısyń.
Jem shashaıyn, toıyp al,
Sonda aıazǵa tońbaısyń.
- «J» jáne «Sh» dybystarynyń durys artıkýlásıasy:
«J», «Sh» dybystaryn aıtqanda, erin dóńgelenedi de, alǵa qaraı jıyrylady. Til ushy jalpaqtanyp, tisterdiń túbine jýyqtaıdy, biraq tımeıdi.
«Sh» dybysyn durys estip, ajyratýǵa arnalǵan jattyǵýlar:

1. Sha - sha - sha - shana.
Shý - shý - shý - shýda.
Shy - shy - shy - shyny.
She - she - she - shelek.
Shı - shı - shı - shıe.
Shó - shó - shó - shóp.

2. Ash - ash - ash - ashyq.
Ush - ush - ush - ushqyn.
Ysh - ysh - ysh - ysh - qysh.
Ósh - ósh - ósh - kósh.
Jańyltpash aıtqyzý – dybysty durys aıtqyzýdy utymdy tásilderdiń biri.
Shemishke shaqsań shaq,
Shapshań shaq.
Shóbińdi shapsań shap,
Shapshań shap.
(Q. Myrza Álı)
Joǵaldy bes shybysh,
Joq áli esh sybys,
Joq áli esh sybys,
Joǵaldy bes shybysh.
(Q. Myrza Álı)
«J» dybysyn býyn dybys ishinde keltirý.
Ja - ja - ja - jalaý
Jo - jo - jo - joy
Jý - jý - jý - jýsan
Jy - jy - jy - jylan
Jı - jı - jı - jıek
Je - je - je - jer
Já - já - já - jáshik
Aj - aj - aj - garaj

Dıdaktıkalyq oıyn: «Ne jaqsy, ne jaman?»
Oıyn sharty: berilgen sýretterden ne jaqsy, ne jaman isterdi taýyp kórsetý kerek.
Dáptermen jumys:
Dápterdegi №9 tapsyrma boıynsha oryndalady.
Jeke jumys júrgizedi. Sýrette kórsetilgen balalardyń jaqsy qylyq jasap jatqanyn jasylmen, jaman qylyq jasap jatqandy qyzylmen belgileımiz.

Qorytyndy:
- Balalar búgiń men senderge ne týraly áńgime oqydym?
- Áńgime unady ma?
- Ol qandaı qusqa jatady?
Jaýap bergen balalar juldyzshalarmen marapattalady.
Kútiletin nátıje:
Oryndaıdy: áńgimeniń taqyrybyn jáne avtoryn biledi, suraqtarǵa jaýap beredi.
Túsinedi: Qustardyń kystap qalatyn jáne jyly jaqqa ushyp ketetin túrlerin.
Qoldanady: «J», «Sh», dybystary arqyly kezdesetin sózderge mysaldar keltirýdi.

Atyraý qalasy
№33 «Kórkemaı» balabaqshasy
Komýnaldyq memlekettik qazynalyq kásiporyn
Eresek top tárbıeshisi Shúınshalıeva Damelı Sımberkınovna