Tórt túlik. Mal atasy. Daýyssyz dybys
Taqyryby: Tórt túlik. Mal atasy. Daýyssyz dybys.
Maqsaty:
Sóılem ishinen jýan, jińishke daýystylardy taba bilýge úıretý. Tórt túlik týraly maǵlumat berý arqyly, maldardyń adam ómirine paıdasyn uǵyndyrý. Tórt túlik tólderin, pirlerin, dybystalýyn ajyrata bilýge úıretý.
Oqýshylardyń erkin sóıleýin, mánerlep oqýyn, kórkem jazý daǵdysyn qalyptastyrý. Óz oıyn anyq jetkizý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý, sózdik qoryn molaıtý.
Mindeti: Tórt túlik týraly maǵlumat berý arqyly, maldardyń adam ómirine paıdasyn uǵyndyrý.
Kútiletin nátıje
1. Oqýshylar tórt túlik týraly maǵlumat alady, maldardyń adam ómirine paıdasyn biledi.
2. Toppen birge jumys jasaýdy úırenedi.
3. Tórt túlik tólderin, pirlerin, dybystalýyn ajyrata biledi.
4. Toppen jumys isteı otyryp, keri baılanys jasaýdy úırenip, pánge degen qyzyǵýshylyǵy, belsendiligi artady.
5. Postermen jumys jasaý arqyly oı - órisi damyp, til baılyǵy, sóıleý mádenıeti artyp, óz oıyn erkin aıtyp, aldyna maqsat qoıa bilýdi úırenedi.
Túıindi túsinik «Tóldi qalaı shaqyrady» óleńi
Sabaqtyń ótý barysy
Sabaq kezeńderi, modýlder
Muǵalim áreketi Tapsyrma mazmuny Oqýshy áreketi Baǵalaý Resýrstar
Sergitý sáti Sergitý sátin tıimdi uıymdastyrý
Oı sergek «Baǵdarsham»trenıńin ótkizý
Jasyl tústi qol ( qolmen amandasady)
Sary tústi qol (ıyqtarynan qaǵady)
Qyzyl tústi qol (qushaqtasady).
Kózben kórý arqyly este saqtaý qabiletine ár oqýshy ózi baǵa beredi. Oqýlyq
İ. Baqylaý (Oqý baǵdarlamasyn anyqtaý: balalar neni oqyp úırenedi jáne sabaqta josparlanǵan jumys formalarynyń nátıjesinde qandaı áreketterdi ıgeredi) Topqa bólip oı qozǵaıdy Oqýshylardy tórt - túlik sýretterimen topqa bólý.
Dıalog arqyly ótken sabaqta ótilgen taqyryptardan suraqtar qoıylady.
Oqýshylar ózderi tańdaǵan sýret boıynsha topqa bólinedi.
1. Jylqy.
2. Túıe.
3. Sıyr.
4. Qoı.
Formatıvti baǵalaý, ýáj, yntalandyrý Sýretter
İİ. Ótken tapsyrmalardy pysyqtaý (sabaq bastalmas buryn oqýshylar neni biletindikterin anyqtaý) Taqyrypqa qyzyqtyryp baǵyttaıdy Oqýshylardy sabaqtyń taqyrybymen, maqsatymen tanystyrý.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Dopty qaǵyp al» oıynyn oınaý arqyly ótken sabaqty eske túsiremiz.
- Qazaq tilinde neshe dybys bar?
- Neshe árip bar?
- Dybystar dybystalýyna qaraı neshege bólinedi?
- Dybystardy ne isteımiz?
- Áripterdi ne isteımiz?
- Daýysty dybystardyń ereksheligin aıt.
Qoıan mátinin suraý.
- Qoıan qandaı janýar? Qoıan jaıynda ne bilesińder? Aldyn ala úıge berilgen zertteýshilik tapsyrmalarmen jumys jasaıdy.
Oqýshylar dopty qaǵyp alyp, qoıylǵan suraqtarǵa jaýap berip, keri qaraı laqtyrady.
Tapsyrmalar oryndaıdy.
Dıskrıptor, rýbrıkator qoldanylady
İİİ. Negizgi bólim (oqýshylardyń taraý boıynsha oqyp - úırengen bilimderin qorytý)
Taqyryptaǵy eń qundy nárseni anyqtaýdy usynady. Óz oılaryn aıtýdy usynady.
Jańa sabaq:
Daýyssyz dybys áripteri týraly túsinik berý.
- Daýyssyz dybystar qansha?
- Daýyssyz dybystar neshege bólinedi?
Jumbaq jasyrý.
Kishkene ǵana boıy bar,
Aınaldyra kıgen tony bar.(Qoı)
Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń - qanat, súti dári, eti - tamaq. (Jylqy)
Ústinde taýy bar,
Ózi qyzyq janýar.(Túıe)
Eki aınasy bar,
Eki naızasy bar,
Syrtyldaǵan tuıaǵy bar,
Bir jelpýish sıaǵy bar. (Sıyr)
Basynda taıaǵy bar,
Tór aıaǵy bar, ıeginde saqaly bar.(Eshki)
- Jaqsy balalar, osy tórt túlikke Túıe, sıyr, jylqy, qoı, eshki jatady eken. Qazaq halqy ejelden mal baqqan el. Mal minse kóligi, ishse - sýsyny, jese - tamaǵy, kıse - kıimi, tutynsa - buıymy, baılyǵy men saltanaty osy mal bolǵan. Qazaq elin malsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan biz keıingi urpaq ata dástúrin saqtap, qasıetti tórt túlikti, ultymyzdyń baı tájirıbesin qadirleýimiz kerek.
- Balalar, analarymyz bizdi qalaı erkeletedi?
- Balalar, bárimiz ornymyzdan turyp «Júrekten júrekke» jylý bereıik, ıaǵnı bir - birimizdi erkeleteıikshi.
1. Toptyq tapsyrma:
İ - top Qambarata
İİ - top Zeńgibaba
İİİ - top Oısylqara
İV - top Shopanata
Sózderin jazyp, daýyssyz dybystardyń astyn syzdyrý.
Dáptermen jumys:
Dápterimizdi ashaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
Qolǵa qalam alaıyq,
Ádemi etip jazaıyq.
18 - jattyǵýdy dápterge oryndatý.
«Tóldi qalaı shaqyrady?»óleńin mánerlep oqý.
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
İ - top Tórt túlikke baılanysty tyıym sózder aıtý.
İİ - top Tórt túliktiń paıdasyn jazý.
İİİ - top Tórt túliktiń sýretin salý.
İV - top Tórt túlik týraly maqal - mátelder aıtý.
Oqýshylar biletinderin aıtady.
Suraqtarǵa jaýap beredi.
Oqýshylar birlese otyryp jumbaqtyń jaýabyn tabady.
Oqýshylar bir - birine jaqsy sózder aıtady.
Oqýshylar ózderine berilgen tapsyrmany oryndaıdy.
Toptyq qorǵaý. Top múshelerinen bireýi jáne qalǵandary tolyqtyrady
Oqýshylardyń óz - ózin baǵalaý arqyly baǵalaý
İÚ. Sabaqty qorytyndylaý (oqýshylardyń oqyp úırengenderiniń nátıjesin baǵalaý) Óz oılaryn qorytýǵa baǵyttaıdy. Refleksıa jazǵyzady - Tórt túlikke neler jatady?
- Tórt túliktiń tólderin atańdar.
- Tórt túliktiń pirlerin atańdar.
- Halyq maldy nelikten erekshe qurmettegen?
Óz tujyrymdamasyn jasaıdy. Sabaqtan alǵan áserin aıtady. Úıge tapsyrma: Tórt túlik. Mal atasy.
Baǵalaý
Refleksıa
Kóńil – kúı kúndeligi
Keri baılanys
Maqsaty:
Sóılem ishinen jýan, jińishke daýystylardy taba bilýge úıretý. Tórt túlik týraly maǵlumat berý arqyly, maldardyń adam ómirine paıdasyn uǵyndyrý. Tórt túlik tólderin, pirlerin, dybystalýyn ajyrata bilýge úıretý.
Oqýshylardyń erkin sóıleýin, mánerlep oqýyn, kórkem jazý daǵdysyn qalyptastyrý. Óz oıyn anyq jetkizý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý, sózdik qoryn molaıtý.
Mindeti: Tórt túlik týraly maǵlumat berý arqyly, maldardyń adam ómirine paıdasyn uǵyndyrý.
Kútiletin nátıje
1. Oqýshylar tórt túlik týraly maǵlumat alady, maldardyń adam ómirine paıdasyn biledi.
2. Toppen birge jumys jasaýdy úırenedi.
3. Tórt túlik tólderin, pirlerin, dybystalýyn ajyrata biledi.
4. Toppen jumys isteı otyryp, keri baılanys jasaýdy úırenip, pánge degen qyzyǵýshylyǵy, belsendiligi artady.
5. Postermen jumys jasaý arqyly oı - órisi damyp, til baılyǵy, sóıleý mádenıeti artyp, óz oıyn erkin aıtyp, aldyna maqsat qoıa bilýdi úırenedi.
Túıindi túsinik «Tóldi qalaı shaqyrady» óleńi
Sabaqtyń ótý barysy
Sabaq kezeńderi, modýlder
Muǵalim áreketi Tapsyrma mazmuny Oqýshy áreketi Baǵalaý Resýrstar
Sergitý sáti Sergitý sátin tıimdi uıymdastyrý
Oı sergek «Baǵdarsham»trenıńin ótkizý
Jasyl tústi qol ( qolmen amandasady)
Sary tústi qol (ıyqtarynan qaǵady)
Qyzyl tústi qol (qushaqtasady).
Kózben kórý arqyly este saqtaý qabiletine ár oqýshy ózi baǵa beredi. Oqýlyq
İ. Baqylaý (Oqý baǵdarlamasyn anyqtaý: balalar neni oqyp úırenedi jáne sabaqta josparlanǵan jumys formalarynyń nátıjesinde qandaı áreketterdi ıgeredi) Topqa bólip oı qozǵaıdy Oqýshylardy tórt - túlik sýretterimen topqa bólý.
Dıalog arqyly ótken sabaqta ótilgen taqyryptardan suraqtar qoıylady.
Oqýshylar ózderi tańdaǵan sýret boıynsha topqa bólinedi.
1. Jylqy.
2. Túıe.
3. Sıyr.
4. Qoı.
Formatıvti baǵalaý, ýáj, yntalandyrý Sýretter
İİ. Ótken tapsyrmalardy pysyqtaý (sabaq bastalmas buryn oqýshylar neni biletindikterin anyqtaý) Taqyrypqa qyzyqtyryp baǵyttaıdy Oqýshylardy sabaqtyń taqyrybymen, maqsatymen tanystyrý.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Dopty qaǵyp al» oıynyn oınaý arqyly ótken sabaqty eske túsiremiz.
- Qazaq tilinde neshe dybys bar?
- Neshe árip bar?
- Dybystar dybystalýyna qaraı neshege bólinedi?
- Dybystardy ne isteımiz?
- Áripterdi ne isteımiz?
- Daýysty dybystardyń ereksheligin aıt.
Qoıan mátinin suraý.
- Qoıan qandaı janýar? Qoıan jaıynda ne bilesińder? Aldyn ala úıge berilgen zertteýshilik tapsyrmalarmen jumys jasaıdy.
Oqýshylar dopty qaǵyp alyp, qoıylǵan suraqtarǵa jaýap berip, keri qaraı laqtyrady.
Tapsyrmalar oryndaıdy.
Dıskrıptor, rýbrıkator qoldanylady
İİİ. Negizgi bólim (oqýshylardyń taraý boıynsha oqyp - úırengen bilimderin qorytý)
Taqyryptaǵy eń qundy nárseni anyqtaýdy usynady. Óz oılaryn aıtýdy usynady.
Jańa sabaq:
Daýyssyz dybys áripteri týraly túsinik berý.
- Daýyssyz dybystar qansha?
- Daýyssyz dybystar neshege bólinedi?
Jumbaq jasyrý.
Kishkene ǵana boıy bar,
Aınaldyra kıgen tony bar.(Qoı)
Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq,
Minseń - qanat, súti dári, eti - tamaq. (Jylqy)
Ústinde taýy bar,
Ózi qyzyq janýar.(Túıe)
Eki aınasy bar,
Eki naızasy bar,
Syrtyldaǵan tuıaǵy bar,
Bir jelpýish sıaǵy bar. (Sıyr)
Basynda taıaǵy bar,
Tór aıaǵy bar, ıeginde saqaly bar.(Eshki)
- Jaqsy balalar, osy tórt túlikke Túıe, sıyr, jylqy, qoı, eshki jatady eken. Qazaq halqy ejelden mal baqqan el. Mal minse kóligi, ishse - sýsyny, jese - tamaǵy, kıse - kıimi, tutynsa - buıymy, baılyǵy men saltanaty osy mal bolǵan. Qazaq elin malsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan biz keıingi urpaq ata dástúrin saqtap, qasıetti tórt túlikti, ultymyzdyń baı tájirıbesin qadirleýimiz kerek.
- Balalar, analarymyz bizdi qalaı erkeletedi?
- Balalar, bárimiz ornymyzdan turyp «Júrekten júrekke» jylý bereıik, ıaǵnı bir - birimizdi erkeleteıikshi.
1. Toptyq tapsyrma:
İ - top Qambarata
İİ - top Zeńgibaba
İİİ - top Oısylqara
İV - top Shopanata
Sózderin jazyp, daýyssyz dybystardyń astyn syzdyrý.
Dáptermen jumys:
Dápterimizdi ashaıyq,
Salaqtyqtan qashaıyq.
Qolǵa qalam alaıyq,
Ádemi etip jazaıyq.
18 - jattyǵýdy dápterge oryndatý.
«Tóldi qalaı shaqyrady?»óleńin mánerlep oqý.
Shyǵarmashylyq tapsyrma.
İ - top Tórt túlikke baılanysty tyıym sózder aıtý.
İİ - top Tórt túliktiń paıdasyn jazý.
İİİ - top Tórt túliktiń sýretin salý.
İV - top Tórt túlik týraly maqal - mátelder aıtý.
Oqýshylar biletinderin aıtady.
Suraqtarǵa jaýap beredi.
Oqýshylar birlese otyryp jumbaqtyń jaýabyn tabady.
Oqýshylar bir - birine jaqsy sózder aıtady.
Oqýshylar ózderine berilgen tapsyrmany oryndaıdy.
Toptyq qorǵaý. Top múshelerinen bireýi jáne qalǵandary tolyqtyrady
Oqýshylardyń óz - ózin baǵalaý arqyly baǵalaý
İÚ. Sabaqty qorytyndylaý (oqýshylardyń oqyp úırengenderiniń nátıjesin baǵalaý) Óz oılaryn qorytýǵa baǵyttaıdy. Refleksıa jazǵyzady - Tórt túlikke neler jatady?
- Tórt túliktiń tólderin atańdar.
- Tórt túliktiń pirlerin atańdar.
- Halyq maldy nelikten erekshe qurmettegen?
Óz tujyrymdamasyn jasaıdy. Sabaqtan alǵan áserin aıtady. Úıge tapsyrma: Tórt túlik. Mal atasy.
Baǵalaý
Refleksıa
Kóńil – kúı kúndeligi
Keri baılanys
You Might Also Like
