Tuqymdardyń ónýi, taralýy, mańyzy
Tuqymdardyń ónýi, taralýy, mańyzy.
Maqsaty: 1. Tuqymdardyń ónýi, topyraqqa sińirý tereńdigi. Tuqymdardyń taralýy, sharýashylyq mańyzy jóninde túsinik berý.
2. Oqýshylardyń tanymdyq belsendilikterin arttyrý, óz betimen jumys istep, nátıjesin qorytyndylaı bilý qabiletterin damytý.
3. Uqyptylyqqa, tózimdilikke, tabıǵatqa meıirimmen qaraýǵa tárbıeleý, estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Óz betimen jumys, oqýlyqpen jumys, zertteý t. b.
Kórnekiligi: Sýretter, syzba nusqalar, slaıd
İ. Uıymdastyrý. Sálemdesý, túgeldeý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Maqsat qoıý kezeńi. Neni bilý kerek:
1. Tuqymdardyń ónýine qajetti jaǵdaılar
2. Tuqymdy topyraqqa sińirý tereńdigi
3. Tuqymdardyń taralýy jáne sharýashylyqtaǵy mańyzy
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İ. 1. Tuqym qandaı bólikterden turady? (qabyq, jarnaq, uryq)
2. Tuqymnyń basty bóligi ne? (uryq)
3. Úrmeburshaq tuqymynda qorektik zattar qaıda jınalǵan? (jarnaqta)
4. Bıdaı tuqymynda qorektik zattar qaıda jınalǵan? (endospermde)
5. Tuqym qabyǵynyń qyzmeti ne? (keýip ketýden, mezgilsiz ónýden saqtaý)
6. Tuqym kindiginiń qyzmeti ne? (tuqym ishine aýa, sý kirgizý)
İİ. Sáıkestendir.
Tuqymnyń bólikteri-----Qyzmeti, ereksheligi
1. Qabyq------------------A. Sý, aýany ótkizip otyrady
2. Jarnaq----------------B. Tamyrsha, sabaqsha búrshikshe bastamalary bolady
3. Uryq-------------------V. Qorek jınalady
4. Tuqym kindigi------- -S. Qorǵaıdy
IV. Jańa sabaq.
Óz betimen jumys isteýge berilgen tájirıbeler qorytyndysyn tekserý.
1 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin sýdyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. 1 - staqanǵa tuqym batyp turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar. 2 - staqanǵa sý quıylmaıdy.
2. Tájirıbeni 5 - 7 táýlikteı baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
Baqylaý kúndeliginiń úlgisi.
Tuqymnyń ónýin baqylaý.
Birinshi staqandaǵy tuqymnyń únemi ylǵaldanyp turýyn qadaǵalańdar.
3. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, sýdyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
2 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin aýanyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. 1 - staqanǵa tek tuqymdardy ylǵaldap turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar. 2 - staqanǵa sýdy staqannyń ½ bóligine deıin quıyńyzdar.
2. Tájirıbeni 5 - 7 táýlikteı baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
3. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, aýanyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
3 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin jylýdyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. Staqannyń ekeýine de tek tuqymdardy ylǵaldap turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar.
2. 1 - staqandy bólmege, 2 - staqandy tońazytqyshqa qoıyńyzdar. Tuqymnyń únemi ylǵal bolyp turýyn qadaǵalańyzdar
3. 5 - 7 táýlikteı tájirıbeni baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
4. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, jylýdyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
5. Tuqymnyń ónýi úshin qandaı jaǵdaılar qajet ekenin anyqtaý úshin jasalǵan tájirıbe týraly habarlama daıyndańyzdar. Habarlama kezinde tájirıbeniń nátıjelerin kórsetińizder.
Oqýshylar óz betimen baqylap istegen jumystary arqyly jańa sabaqty ózderi qorytyp shyǵarady.
Jemister men tuqymdardyń taralýy
1. Ósimdikter jemisteri men tuqymdaryn nelikten shashady?
2. Jemister men tuqymdardyń taralý joldary
V. Qorytyndy: Test
1. tuqym óngen kezde óskinniń qaı múshesi birinshi bolyp shyǵady?
A) sabaq B) japyraq
Á) tamyr V) barlyǵy bir mezgilde
2. ónip kele jatqan uryq alǵashqy kezde nemen qorektenedi?
A) Endospermdegi sý men mıneraldy tuzdarmen;
Á) SÝ, aýa, organıkalyq zattarmen;
B) Endosperm men tuqym jarnaǵyndaǵy organıkalyq zattarmen
3. Tuqym tynys alǵanda qandaı ózgeris bolady?
A) tuqym kómir qyshqyl gazyn sińirip, ottegin bólip shyǵarady;
Á) ottekti sińirip, kómir qyshqyl gazy men jylý bóledi;
B) ottekti sińirip, kómir qyshqyl gazyn bóledi.
2. Bıologıalyq dıktant. Tuqymnyń ónýine qajetti jaǵdaılar
1. Óne bastaǵan tuqymǵa aýa jetpese.........
2. Sý men jylý jarnaqtaǵy, endosperm – degi erimeıtin krahmaldy................ aınal -
dyrady.
3. Tuqymnyń isinip jarylýyna........
qajet
4. Tuqym óný úshin.......... qajet.
5. Óne bastaǵan tuqymnyń tynys alýyn kúsheıtetin................
6. Asqabaq, qaýyn, maqta tuqymdary..... ónedi.
7. Sý............. áser etedi.
8. Topyraqta qalatyn tuqym jarnaqtary óskinderdi.......... qamtamasyz etedi.
9. Tuqymdy sýǵa salǵanda tynys alýy....
10. Sýdyń sińirilý mólsheri tuqymnyń syrtyndaǵy........ baılanysty. 1. sý, jylý, aýa
2. tuqymnyń ónýine, shyǵymdylyǵyn saqtaýǵa
3. erıtin qantqa
4. ashyp shirıdi
5. sý
6. qabyǵyna
7. aýa
8. +15 0S
9. jyldamdaıdy
10. qorekpen
Vİ. Úıge tapsyrma. §28. 92 - betterdegi tapsyrmalar
Qaraǵandy oblysy,
Jańaarqa aýdandyq bilim
bóliminiń ádiskeri, joǵary sanatty ustaz
Kýbeeva Gúlshahar Jarylǵapqyzy
Maqsaty: 1. Tuqymdardyń ónýi, topyraqqa sińirý tereńdigi. Tuqymdardyń taralýy, sharýashylyq mańyzy jóninde túsinik berý.
2. Oqýshylardyń tanymdyq belsendilikterin arttyrý, óz betimen jumys istep, nátıjesin qorytyndylaı bilý qabiletterin damytý.
3. Uqyptylyqqa, tózimdilikke, tabıǵatqa meıirimmen qaraýǵa tárbıeleý, estetıkalyq tárbıe berý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Óz betimen jumys, oqýlyqpen jumys, zertteý t. b.
Kórnekiligi: Sýretter, syzba nusqalar, slaıd
İ. Uıymdastyrý. Sálemdesý, túgeldeý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Maqsat qoıý kezeńi. Neni bilý kerek:
1. Tuqymdardyń ónýine qajetti jaǵdaılar
2. Tuqymdy topyraqqa sińirý tereńdigi
3. Tuqymdardyń taralýy jáne sharýashylyqtaǵy mańyzy
İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İ. 1. Tuqym qandaı bólikterden turady? (qabyq, jarnaq, uryq)
2. Tuqymnyń basty bóligi ne? (uryq)
3. Úrmeburshaq tuqymynda qorektik zattar qaıda jınalǵan? (jarnaqta)
4. Bıdaı tuqymynda qorektik zattar qaıda jınalǵan? (endospermde)
5. Tuqym qabyǵynyń qyzmeti ne? (keýip ketýden, mezgilsiz ónýden saqtaý)
6. Tuqym kindiginiń qyzmeti ne? (tuqym ishine aýa, sý kirgizý)
İİ. Sáıkestendir.
Tuqymnyń bólikteri-----Qyzmeti, ereksheligi
1. Qabyq------------------A. Sý, aýany ótkizip otyrady
2. Jarnaq----------------B. Tamyrsha, sabaqsha búrshikshe bastamalary bolady
3. Uryq-------------------V. Qorek jınalady
4. Tuqym kindigi------- -S. Qorǵaıdy
IV. Jańa sabaq.
Óz betimen jumys isteýge berilgen tájirıbeler qorytyndysyn tekserý.
1 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin sýdyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. 1 - staqanǵa tuqym batyp turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar. 2 - staqanǵa sý quıylmaıdy.
2. Tájirıbeni 5 - 7 táýlikteı baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
Baqylaý kúndeliginiń úlgisi.
Tuqymnyń ónýin baqylaý.
Birinshi staqandaǵy tuqymnyń únemi ylǵaldanyp turýyn qadaǵalańdar.
3. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, sýdyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
2 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin aýanyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. 1 - staqanǵa tek tuqymdardy ylǵaldap turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar. 2 - staqanǵa sýdy staqannyń ½ bóligine deıin quıyńyzdar.
2. Tájirıbeni 5 - 7 táýlikteı baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
3. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, aýanyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
3 - tájirıbe. Tuqymnyń ónýi úshin jylýdyń qajettigi
1. Hımıalyq 2 staqan alyp ekeýine de 10 - 15 - ten bıdaı dánekteri men 7 - 10 - nan úrmeburshaq tuqymdaryn salyńyzdar. Staqannyń ekeýine de tek tuqymdardy ylǵaldap turatyndaı ǵana shamaly sý quıyńyzdar.
2. 1 - staqandy bólmege, 2 - staqandy tońazytqyshqa qoıyńyzdar. Tuqymnyń únemi ylǵal bolyp turýyn qadaǵalańyzdar
3. 5 - 7 táýlikteı tájirıbeni baqylańyzdar. Baqylaý nátıjelerin kúndelikke jazyp otyryńyzdar.
4. 5 - 7 táýlikten soń tuqymnyń ónýi úshin, jylýdyń mańyzy týraly qorytyndy jasańyzdar
5. Tuqymnyń ónýi úshin qandaı jaǵdaılar qajet ekenin anyqtaý úshin jasalǵan tájirıbe týraly habarlama daıyndańyzdar. Habarlama kezinde tájirıbeniń nátıjelerin kórsetińizder.
Oqýshylar óz betimen baqylap istegen jumystary arqyly jańa sabaqty ózderi qorytyp shyǵarady.
Jemister men tuqymdardyń taralýy
1. Ósimdikter jemisteri men tuqymdaryn nelikten shashady?
2. Jemister men tuqymdardyń taralý joldary
V. Qorytyndy: Test
1. tuqym óngen kezde óskinniń qaı múshesi birinshi bolyp shyǵady?
A) sabaq B) japyraq
Á) tamyr V) barlyǵy bir mezgilde
2. ónip kele jatqan uryq alǵashqy kezde nemen qorektenedi?
A) Endospermdegi sý men mıneraldy tuzdarmen;
Á) SÝ, aýa, organıkalyq zattarmen;
B) Endosperm men tuqym jarnaǵyndaǵy organıkalyq zattarmen
3. Tuqym tynys alǵanda qandaı ózgeris bolady?
A) tuqym kómir qyshqyl gazyn sińirip, ottegin bólip shyǵarady;
Á) ottekti sińirip, kómir qyshqyl gazy men jylý bóledi;
B) ottekti sińirip, kómir qyshqyl gazyn bóledi.
2. Bıologıalyq dıktant. Tuqymnyń ónýine qajetti jaǵdaılar
1. Óne bastaǵan tuqymǵa aýa jetpese.........
2. Sý men jylý jarnaqtaǵy, endosperm – degi erimeıtin krahmaldy................ aınal -
dyrady.
3. Tuqymnyń isinip jarylýyna........
qajet
4. Tuqym óný úshin.......... qajet.
5. Óne bastaǵan tuqymnyń tynys alýyn kúsheıtetin................
6. Asqabaq, qaýyn, maqta tuqymdary..... ónedi.
7. Sý............. áser etedi.
8. Topyraqta qalatyn tuqym jarnaqtary óskinderdi.......... qamtamasyz etedi.
9. Tuqymdy sýǵa salǵanda tynys alýy....
10. Sýdyń sińirilý mólsheri tuqymnyń syrtyndaǵy........ baılanysty. 1. sý, jylý, aýa
2. tuqymnyń ónýine, shyǵymdylyǵyn saqtaýǵa
3. erıtin qantqa
4. ashyp shirıdi
5. sý
6. qabyǵyna
7. aýa
8. +15 0S
9. jyldamdaıdy
10. qorekpen
Vİ. Úıge tapsyrma. §28. 92 - betterdegi tapsyrmalar
Qaraǵandy oblysy,
Jańaarqa aýdandyq bilim
bóliminiń ádiskeri, joǵary sanatty ustaz
Kýbeeva Gúlshahar Jarylǵapqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.