Úmit
(novela)
Jańbyrda da, qarda da; ystyqta da, sýyqta da, áıteýir, qudaıdyń qandaı kúninde bolmasyn, qolynda budyrlaý emen taıaǵy, ıyǵynda asyp alǵan toqyma sebeti bar bul aqsaq adamnyń osy tustan ótip bara jatatynyna esh kúmándanýǵa bolmaıdy. Sebettegi kishkentaı qap túbinde zıagúl1 tuqymy, al keıde maýsymyna oraı, qaǵazǵa uqyptap orap salǵan azdaǵan sańyraýqulaq jatady.
Onyń densaýlyǵy, aınalasynyń bárin qoıý qara saqal kómkergen tórtburyshty ájimdi júzi ylǵı da aıanyshty kórinýshi edi, óıtkeni aqsaq aıaǵy kúndiz-túni syrqyrap, janyna maza bermeıtin. Kezdeısoq bir baqytsyz jaǵdaı saldarynan kem bop qalǵan sol aıaǵy oń jaǵynan eki dúım qysqa edi, bunyń ózi oǵan ǵumyr boıy barlyq dúnıe-jalǵannyń opasyzdyǵyn eske túsirip turatyndaı bolatyn. Syrtqy túri táp-táýir kórinedi, biraq keremetteı kerbez de emes, sebebi onyń eski kók paltosy, shalbary men qalpaǵy kez kelgen aýa-raıynda uzaq kıilgendikten túsi ońyp, qatty ımektelip qalǵany baıqalady. Baqytsyz jaǵdaıǵa tap bolǵanǵa deıin ol balyqshy bop istegen de, ashyq teńizden balyq aýlap kún keshken, endi qazir kúnkórisin tańerteńgi saǵat onnan keshki jetige deıin bir-aq jerde tapjylmaı turyp taýyp júr. Óz qustaryn erkeletýdi jaqsy kóretin árkim onyń sebetiniń janyna toqtap, bir penge zıagúl tuqymyn satyp alar edi.
Osy taýardy tabý úshin onyń óz sózimen aıtqanda "aq ter-qara terge túsetin" sátteri óte kóp. Ol tańǵy beste turyp, Iondonnan shyǵatyn birinshi tramvaıǵa otyrady da, qala syrtyndaǵy buta-qaraǵan ósken qoryqqa kelip jetedi. Kemtar aıaǵyn súırete júrip osy jerde (birde qurǵaq, birde syzdy) eńkeń qaǵyp, jasyldaý buta basynan sary gúldi zıagúl tuqymyn julýǵa kirisedi. Onyń aıtýyna qaraǵanda, bunyń ózi de "úsik shalyp ketkendikten kóbinde óli taýar bop shyǵatyn" kórinedi. Sosyn, az ba, kóp pe, áıteýir qudaıdyń buıyrtqanyn jınap alyp, tramvaımen qaıta qalaǵa jetedi de, kúndelikti tirligine kirisip ketedi.
İsi ońbaǵan keıbir kúnderi ol ábden qarańǵy túskende ǵana úıine qaraı jyljıtyn, sonda ony keshki toǵyz-ondar shamasynda aıaǵyn syltı basyp, súıretilip bara jatqanyn kórer ediń. Mundaı kúnderi onyń kókshil-surǵylt kózderinen qanatynan qaıyrylyp, ushaıyn dese usha almaı, dalbań-dalbań etken qus-qaıǵysyn sezgendeı bolasyz.
Shyn máninde — bunyń ózi de kúndelikti taýyp júrgen "tabysy" da túsinikti jaǵdaı — ol óz ǵumyryn bir jyldan bir jylǵa sińirdeı sozyp kele jatyr edi, sóıte tura istep júrgen kásibiniń erteńinen úlken bir jaqsylyq ta kútken emes: qazirgi ánsheıin talǵajaý ǵana. Degenmen gúl satqanǵa qaraǵanda, bul da ımantarazy. Ári-beriden soń ol júreginde arpalysqan qus-qaıǵysyna eti úırenip ketken, eger kezdeısoq qaıta qanat bitip, ushar bolsa, osy úırenshikti dúnıesi ony ámse saǵyndyryp turýy da múmkin.
Kemtar aıaǵyn syzdatyp júrip jınaǵan gúli az bolyp, satyp alýshylar odan da az bolǵan kezde, ol keıde "Netken aýyr ómir!" dep kúrsinetin. Bul sózdiń ózi budan ári shaǵyn basqa bolmaıtyn jaǵdaıda aıtylatyn, deı turǵanmen ózine aıaýshylyqpen qaraıtyn azdaǵan adam aldynda gúl satyp alýshylarmen sátsizdigin jylap turyp baıan qylǵan kezi de az emes. Biraq, shyndyǵynda, ol mańaıynda qaınap jatqan tirshilikti únsiz baqylap, meıli tursyn, meıli otyrsyn, baıaǵy bir kúnderi zákirde turǵan jelkendi qaıyǵyn ári-beri shaıqaǵan taýdaı tolqyndarǵa qalaı tózimdilikpen qarap tursa, qazir de onyń kózinen sondaı shydamdylyq pen tózimdilikti ańǵarýǵa bolar edi; quddy ol sondaıda adamnyń sanadan tys aıtylatyn: "Qulap qalǵansha tura beremin!" degen sózin únemi ishteı qaıtalap turatyndaı.
Óstip kóshede turǵanda onyń ne týraly oılaıtynyn aıtý qıyn; múmkin baıaǵy Gýdvın shyǵanaǵyndaǵy kúnderi esine túsetin bolar nemese qaýashaǵy ashylǵysy kelmeıtin zıagúldiń sarǵysh basyna jyny keletin bolar, múmkin óziniń aýrý aıaǵyn, múmkin sebetin ıiskep alyp, tyrjıyp taıyp turatyn ıtterdi oılar, álde býyn-býyny syrqyrap aýyratyn áıelin, dastarqanǵa qoıatyn tuzdalǵan balyqty, páterge tóleıtin aqshany, adamdardyń gúldi az suraıtynyn, sosyn taǵy da aýrý aıaǵyn oılaı ma eken?..
Ózderiniń tyrtıǵan aryq qustary úshin bir pennge zıagúl satyp alatyn áıelderden basqa eshkim onyń janyna toqtamaıtyn. Al eger oǵan kóz toqtatar basqa bir áıel bolsa, ol qarsy aldynan betin ájim aıaýsyz tilgilegen, aıaǵy aqsaq, satqan zıagúlin qusty qoıyp ıt ıiskemeıtin qara saqal bireýdi kórer edi. Olar oǵan osyny aıtyp, kúnniń qazir sýyqtyǵyn jáne qosyp qoısa, ol buny senderden artyq bilem degendeı: "Iá, mem, meniń aıaǵym qalaı dirdektep turǵanyn bilseńiz ǵoı!" der edi.
Bul sózine ol pálendeı mán berip, astaryna eshbir aram oı qystyrǵan jan emes, alaıda áıelder myna jazǵan ózine aıaýshylyq týdyrý arqyly aqsha tapqysy kele me dep, onyń aıaq týraly sózin aıaqtatqyzbaı-aq jónderine kete beretin. Al shyndyǵynda ol teńizshilerdiń tákappar ustamdylyǵynan kende emes-ti, biraq aýrý aıaǵynyń uzaq jyl boıy janyn qınaǵany sondaı, júıkesi qazir ábden álsiregen edi; bul azap onyń kúndelikti ómirimen astasyp ketken de, ol týraly aıtpasa shydaı almaıtyn halge jetken. Keıbir ýaqytta — ásirese jyp-jyly ashyq kúnderi zıagúl sheshek atyp turǵan kezde, ol kezdeısoq nápaqaǵa kóp muqtaj bolǵan emes — satyp alýshylardyń peıili túsip, jarty penstiń ornyna bir pens tastap ketetin de sátteri bolady. Mundaı jaǵdaı onyń ózine de aýrý aıaǵyn alǵa salyp jylaıtyn ádetin qozdyra túskendeı seziletin.
Árıne, ol demalys degendi bilmeıtin, biraq turaqty ornynda keıde bolmaı qalatyn da kezi ushyrasady. Bul jaı kóbinde aýrý aıaǵyn aıaýsyz jumysqa salǵan kezde, ózi aıtqandaı, "baqaıshaǵynan basyna deıin aýyrǵan" kúnderi ǵana bolatyn. Osyndaı kúnderi páteraqyǵa qaryzy ósip ketedi, biraq ol: "Ras úıden shyǵýǵa shamań joq eken, demek shyqqyń kelmegeni — solaı ǵoı?" dep jata beredi. Amalsyz demalys tapqan mundaı kúnderden keıin ol jumysqa óshi ketkendeı jantalasa kirisip, zıagúl terýge qaladan tys alysqa da shyǵyp ketedi, al keshkisin barlyq taýaryn ótkizip bitkenshe turaqty ornynda tapjylmaı tura beredi, óıtkeni sol kúni bárin ótkizip almasa, erteń múlde ótkize almaıtyndaı sezinedi ózin.
Rojdestvo ol úshin úlken mereke edi: sol kúni adamdar qustaryn bir armansyz erkeletkisi kelip, turaqty satyp alýshylar oǵan ánsheıindegi bir penstiń ornyna alty penstikti laqtyryp-laqtyryp ketedi. Bul degenińiz oraıyna dál kelgen bolady, óıtkeni osy ýaqyttan bastap onyń ár túrli aýrýlary syr bere bastaıtyn, bunysy múmkin ómiri toıyp tamaq ishpegendikten nemese ánsheıin sýyqtan bolar. Ár jyl saıyn qys aıynda qaıtalaıtyn kókjótelinen keıin onyń kún qaqtaǵan qara tory júzi bózdeı bozaryp, al kókshil kózderinde kóp kúngi túngi kúzettiń býaldyr tumany tunyp turar edi — mundaı kórinis tek teńizde sýǵa batqan balyqshylardyń kózine ǵana tán ekenin ol jaqsy biletin; onyń jarylyp-jarylyp ketken ebedeısiz qoldary shymshyq kórgen jerde bas salatyn eń jaqsy zıagúldi izdep júrgendeı dir-dir etip turady.
— Men myna bir shókimdeı dándi qandaı qıyndyqpen jınap alǵanymdy aıtsam, siz senbeısiz ǵoı, — deıdi ol. — Sol jumystyń ústinde tipti tyrnaǵymdy qaldyryp ketkendeımin, sharshaǵanym sondaı, buny batpaqtyń arasynan tipti ázer súırep shyǵardym. Al áıelim? Beısharanyń býyn-býyny qaqsap, oıbaı salyp otyr. Meniń bir beıshara jan ekenimdi osydan-aq kórińder! — Sosyn ne úshin kóńildene qalǵanyn qudaı bilsin, ol ádemi jymıyp qoıady da, aıaǵyna qarap turyp, áldebir maqtanyshpen:
— Mine, kórdińizder me, munda ne kúsh, ne bir túıir et joq... — Mundaı aıaǵy bar adamdy sizder izdeseńizder, tappaısyzdar, — dep qoıady. Sonda daýsynan da, kózinen de maqtanysh seziletindeı edi.
Osy adamdy ómir taǵy da nesimen qyzyqtyratynyn, onyń ónimsiz eńbeginiń qap-qara tuńǵıyǵy men júrek túkpirinde ushaıyn dese usha almaı, synǵan qanatyn álsiz de bolsa qımyldatyp jatqan qus-qaıǵyly muńyn kez kelgen adamnyń túsine berýi múmkin emes-ti. Bir qaraǵanda, jalpy osy adamnyń ómir degen asaý attyń jalyna jarmasa berýi bos áýre sekildi, óıtkeni ony aldan beınetten basqa eshteńe kútip turmaǵany belgili. Óz bolashaǵy týraly ol salystyrmaly, tumandy túrde bylaı deıdi: "Áıelim maǵan ár ýaqytta dál biz súrgen ómirdeı jaman ómir súrýge bolmaıdy deıdi. Ol árıne durys aıtady, eger bizdiń súrgen ómirdi ómir deıtin bolsaq".
Biraq qalaı degenmen onyń basyna: "Maǵan budan ári ómir súrý ne kerek?" degen oı kelmegeni kórinip turady. Ómirden túńilgendi qoıyp, oǵan tipti qatal taǵdyrmen kúsh synasý, barlyq qyrsyq ataýlyǵa qarsy turý oǵan qupıa bir qýanysh syılaıtyn sekildi. Bunyń ózi shyndyǵynda qýanysh edi, óıtkeni adamzat balasynyń bolashaǵy úshin budan ótken jaqsy umtylysty kúndiz qolyńa sham alyp júrip izdeseń tabarsyń ba?
Tula-boıy qajyǵan, biraq temirdeı tózimdi qalyppen, ol ánekı, kóp adamdy kósheniń bir shetinde sebetin aldyna qoıyp, budyr-budyr taıaǵyna súıenip, ilmıip tur, joq, ilmıip turǵan joq, kórgen jannyń shabytyn shaqyratyn, adamnyń asqaq rýhyn oıatatyn alyp eskertkishteı bolyp, qasqaıyp tur: úmitsiz qaısarlyq!
Orys tilinen aýdarǵan D. Áshimhanuly
You Might Also Like
