InfoHub Logo

Taqyryby: «Úsh tildiń patshalyǵy» atty zıatkerlik oıyny

Maqsaty: Oqýshylardyń qazaq, orys, aǵylshyn tilderine degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatyp, til úırenýge degen yqylastaryn týǵyzý. Ana tili men ózge
tilderdi qurmet tutýǵa tárbıeleý. Elbasymyzdyń «Úsh tuǵyrly til» saıasatyn nasıhattaý.

Saıystyń barysy:
O, Adamdar, qadirine jetińder,
Ana tiliń – anań, syılap ótińder.
Árkimniń týǵan tili – týǵan sheshe,
Oǵan bala mindetti san myń ese.

Armysyzdar, qurmetti kórermender!
Elbasymyz N. Ábishuly Qazaqstan halqyna Joldaýynda: “Qazaqstan halqy búkil álemde úsh tildi paıdalanatyn joǵary bilimdi el retinde tanylýǵa tıis. Bular: qazaq tili – memlekettik til, orys tili — ultaralyq qatynas tili jáne aǵylshyn tili — jahandyq ekonomıkaǵa oıdaǵydaı kirigý tili”, — degen bolatyn. Elbasy kóregendik tanytyp, aldymyzǵa úsh tildi bilý qajettigin qoıyp otyr. Ásirese, óskeleń urpaqtyń, jastar aldynda birneshe til bilý mindeti tur. Adamdy muratqa jetkizetin ana tili men ata dástúri.

Búgingi «Úsh tildiń patshalyǵy» atty zıatkerlik oıynyna qosh keldińizder!
Dobro pojalovat na meroprıatıe «Korolevstvo treh ıazykov».
Endeshe «Úsh tildiń patshalyǵy» atty zıatkerlik oıynyna qatysýshy oqýshylardy ortaǵa shaqyramyz.
Qaınazardyń tárbıeli ul - qyzysyz,
Bilimmenen, ónermenen bulqynyńyz.
Bul ómir saıystardan turady ylǵı,
Saıysta gúldeı jaınap qulpyryńyz - deı kele, sizderdiń qoshametterińizben ortaǵa saıysqa qatysatyn bilimdilerdi ortaǵa shaqyraıyq.
Saıys kezeńderimen tanystyrý.

Muǵalim:
Ádilqazy, aq qazyǵa bir sálem,
Ádildikke bas ıedi kúlli álem!
Júırik ozar saıystarda neshe bir,
Sarapqa sal ádildikpen sheshe bil.
(Ádilqazy alqasyn saılaý)
Saıys kezeńderimen tanystyrý
1. Tanystyrý
2. «Jeti jurttyń tilin bil»
3. «Tapqyr bolsań, taýyp kór»
4. «Úsh tildiń patshalyǵy»
5. Logıkalyq beıne suraqtar
6. Sýretterge qarap jumbaq qurastyrý
Muǵalim:
Bilim qýyp saıyskerler óter deımiz,
Bir basyna bilimi jeter deımiz.
Saıysqa kelgen eki topta kezektesip,
Tanystyryp ózderin keter deımiz.

İ kezeń Tanystyrý (top aty, urany, belgisi)
İ. Ár toptyń ózderin tanystyrýy jáne urany.
Ár top óz aty jáne uranymen tanystyrady.
«Bolashaq» daryndylar toby: « Bolashaqtyń urpaǵymyz bilimdi,
Saıysta kórsetpekpiz mektepte alǵan bilimdi»
«Asyl tas» bilgirler toby: « Asyl tastan shyǵady uranymyz,
Mekteptiń kókke shyrqar qyranymyz».
- Balalar, biz sendermen birge qaı elde turamyz?
- Qazaqstanda.
- Iá, durys aıtasyńdar, balalar. Biz sendermen birge Eýrazıanyń ortalyǵy – Qazaqstanda turamyz. Mine, bizdiń el – Úsh tildiń patshalyǵy bolyp tabylady. Bul beıbitshilik pen dostyqtyń sıqyrly eli.
My s vamı jıvem v sentre Evrazıı - Kazahstane. Eto ı estKorolevstvo treh ıazykov. Eto volshebnaıa strana mıra ı drýjby.
Bizdiń patshalyqta mynadaı buıryq jaryqqa shyqty:
V nashem korolevstve vyshel takoı prıkaz, poslýshaem:
1 - tilmash: «Bárińe! Bárińe! Bárińe! Kishkentaılardan bastap úlkenderge deıin, qalalar men aýyldarda úsh tilde (qazaqsha, aǵylshynsha, oryssha) sóıleýdi úırenetin bolyńdar!».
2 - tilmash: «Vsem! Vsem! Vsem! Ot mala do velıka, v gorodah ı selah naýchıtsá razgovarıvat na treh ıazykah (kazahskom, anglııskom, rýsskom)».
3 - tilmash: «To everybody! The young and the old in the cities and villages should learn three languages - Kazakh, English, Russian!»

İİ kezeń
Kelesi «Jeti jurttyń tilin bil» saıysy. Bul saıystyń sharty: jasyrynǵan sózdiń jaýabyn úsh tilde aıtý: qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha.

1. Júz teńgeń bolǵansha,
Júz …………. bolsyn. (Dos – Drýg – Friend)

Qabat - qabat qattama,
Aqylyń bolsa, attama. (Kitap – Knıga – Book)

Kóz qorqaq, ……….. batyr. (Qol – Rýka – Hand)

Jeti qazynanyń biri, adamdy qorǵap júretin dosy. (It – Sobaka – Dog)

…………….. alma, bilim al. (Altyn – Zoloto — Gold)

Murty bar, ıeginde saqaly joq,
Tony bar, kıerine shapany joq.
Paıdasy úı ishinen tabylǵan soń,
Dalaǵa kirip - shyǵar sapary joq. (Mysyq – Koshka – Cat)

Kóńil syryn ………………. bildiredi. (Kóz – Glaza – Eye)

……………… dos úshin jan pıda. (Jaqsy – Horosho – Good)

…………… basy – bulaq, sózdiń basy – qulaq. (Sý – Voda – Water)

Aıdyń on besi …………….., on besi qarańǵy. (Jaryq – Svet – Light)

İİİ kezeń «Tapqyr bolsań, taýyp kór»
Matematıka
1. 1 dm. neshe santımetr? (10 sm)
2. Birinshi qatarda 7 bala otyr, ekinshi qatarda odan 4 bala artyq otyr. Ekinshi qatarda qansha bala otyr? (11)
3. 1 saǵ. Neshe mınýt bar? (60)
4. Sandy órnek neden quralady? (sannan)

Qazaq tili
1. Zattyń qımylyn bildiretin sózder qandaı suraqtarǵa jaýap beredi? (ne istedi? qaıtti? ne qyldy?)
2. Daýyssyz dybystar neshege bólinedi? (3)
3. Adamdar ne arqyly habarlaıdy, suraıdy, keńesedi? (til)
4. Sóz neden quralady? (árip)

Ádebıettik oqý
1. «Qazdyń tuzaqqa túsýi», bul qaı ertegide kezdesedi? («Ur, toqpaq»)
2. «Tún uıqysyn tórt bólip», degen joldar kim týraly aıtylǵan? (ana)
3. «Aq shash» áńgimesin kim jazdy? (V. Sýhomlınskıı)
4. Qystyń aıazdy ashyq kúni edi. Men myltyǵymdy ıyǵyma asyp, taýdan tómen túsip kele jattym. Bet aldymdaǵy qyratta qar ústinde bir top shil kórindi. Men aǵashtardyń tasasymen shilderge qaraı bettedim. Eki kózim solarda. Tesilip qarap kelemin. Shilder meni kórgen joq.- úzindi qaı mátinnen alynǵan? (Qar astyndaǵy uıalar)
Úsh tildiń patshalyǵy atty zıatkerlik oıyny júkteý