Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi, Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi.
Taqyryby: Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi,
Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi.
Maqsaty: Ustazdyń adam ómirinde alatyn oryn zor ekendigin, ustazdardy qurmetteý, syılaý jáne qadirleý qasıetterin oqýshylardyń boıyna darytý.
Ustaz mamandyǵynyń qyry men syrlaryn túsindirý. Ustaz eńbegin árqashan baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Ustazdar týraly naqyl sózder, óleń úzindileri jazylǵan kórnekilikter, ártúrli sharalar, gúlder.
Ótý barysy:
1. Muǵalimder bizden emtıhan alǵandy jaqsy kóredi, osy sátti paıdalanyp, biz de ustazdarymyzdan synaq alyp kórsek qaıtedi?
2. Sen sonda ustazdarymyzben ornymyzdy aýystyryp kórsek qaıtedi degiń kep tur ma?
3. Iá, ıá, týra solaı, búgin ustazdar oqýshy bolsyn, biz muǵalim bolyp emtıhan alyp kóreıik.
4. Endeshe tynyshtyq saqtańyzdar! Muǵalimderge arnalǵan emtıhanymyzdy bastaımyz. Suraqtar: 1. Dombyrada – jeteý, syrnaıda – altaý, qobyzda beseý. Bul ne? (árip)
2. Bul sanda qansha árip bar bolsa, sonsha san bar. Ol qaı san? (júz)
3. Jel soqqanda taý yq bola ma? (yq bolady)
4. Teńizde qandaı tas bolmaıdy? (qurǵaq)
5. Oqýshy janynyń baǵbany. (muǵalimi)
6. Qazaq álippesin jasaǵan jáne alǵash oqý quralyn jazǵan kim? (A. Baıtursynuly 1873 - 1938)
7. Tuńǵysh ret qazaq ánin shetelge oryndap, kúmis júlde alǵan ánshi? (Á. Qashaýbaev)
8. Qazaqta tuńǵysh general ataǵyn alǵan jáne mektep ashqan kim? (Jáńgir Bókeıhanuly)
9.«Jeti jarǵy» Zańdar erejesin kim shyǵardy? (Táýkehan)
10.«Dala arýy» atanǵan ósimdik. (Júgeri)
11. Qabat - qabat qattama, aqylyń bolsa attama. (Kitap)
12. Arabıadaǵy qasıetti bas qala. (Mekke)
Muǵalim:
- Qaıyrly kún, qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar. Búgingi ustazdar merekesi qarsańynda ótkeli otyrǵan. «Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi, Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi.» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder
1. Ustazdyq óte jaýapty mamandyq ekeni barshamyzǵa belgili. Ol – mekteptiń de, qoǵamnyń da, ǵylymnyń da, bilimniń de, ulttyń da, adamgershilik pen erliktiń de, jaqsy minez ben aqyndyqtyń da naǵyz jandy ókili. Únemi bala kózinde bolý, árdaıym jınaqy, taza, ádepti júrýdi talap etedi. Kez kelgen ýaqytta shákirttiń qandaı da bolsyn suraǵyna bilimdilikpen jaýap berýge týra keledi. Oǵan naqty, dáleldi, senimdi, kórkem, júıeli, tartymdy sóıleý kerek. Ustazdyń ádildigi, adaldyǵy, batyldyǵy, minez sulýlyǵy, is pen sóz birligi, shynshyldyǵy, ustamdylyǵy kún saıyn balalar tarapynan baǵa alyp otyrady. Ol – ári ǵalym, ári sheshen, ári kóshbasshy.
2. Ustaz – meıirim, mahabbat, súıispenshilik, janashyrlyq sezimderiniń kórigi. Ustaz – bilim berý sapasyn art¬tyrý saıasatyn tikeleı júzege asyrýshy. Ol – memleketimizdi qurmet¬teý jaýapkershiligin shákirtterine jetkizip darytýshy. Memleketimizdiń órkenıetti damý saıasatynyń mekteptegi nasıhatshysy da – ustaz. Bir sózben aıtsaq, muǵalim – memleket ókili. Ol óziniń isimen de, sózimen de, júris - turys mádenıetimen de, mektepte jáne mektepten tys qoǵamda Táýelsiz elimizdiń etalondyq beınesi bolyp tabylady.
3. Ustaz bedelin qoǵam aldynda kóterý úshin Elbasynyń tikeleı óz Jarlyǵymen elimizdegi eń joǵary marapat – Qazaqstannyń Eńbek Eri ataǵy men «Altyn juldyz» belgisi jáne «Otan» ordeni eń birinshi ret ustazǵa berildi. Bul – mektep muǵaliminiń eńbegi elimizde joǵary qurmetke ıe ekendiginiń aıǵaǵy.
Qazaqtyń tuńǵysh ustazy - Ybyraı Altynsarın.
Ybyraı Altynsarın tuńǵysh aǵartýshy, pedagog, ǵalym - jazýshy balalarǵa taza ana tilin úıretý arqyly halyqtyń baı tilin meńgerip, óner - bilimge bastaýshy. Ybyraı Altynsarın týǵan halqyna oqý - bilimge shaqyryp, kenjelegen qarańǵylyqtaǵy eline bilimniń jaryq sáýlesin taratty. Tuńǵysh qaıratker jas urpaq tárbıeleýde jańa ǵylymnyń irgetasyn qalady. Ózi bas bolyp, birneshe jerde kezdesken kedergi qarsylyqqa qaramastan, 1864 jyly mektep ashty. Sol jyldan beri qazirgi kúnge deıin, 149 jyl boıy bala ómirine jaýapty mamandyqty tańdaǵan aıaýly ustazdarymyz tynbaı eńbek etýde.
4. Ustaz! Osynaý sózde qanshama mán - maǵyna jatyr deseńizshi! Ulaǵatty oı ıeleri de, arman oty júreginde alaýlaǵan jetkinshekter de, parasatty qoǵam qaıratkerleri de bir adamǵa qaryzdar. Ol – Ustaz! Alǵash “Álippeniń” betin ashyp, árip tanytqan, ómirdiń qyr - syryn bilýge, san qıly qubylystardy tereń túsinýge muryndyq bolyp, jan dúnıeńe nurly shýaq túsirip, adamgershilikke baýlyǵan muǵalimniń beınesi kóńil tórinen oryn alady ǵoı. Ustaz da dıqan sıaqty. Ol ár adamnyń janyna bilim dánin sebedi. Ár shákirtin aıalap ósirip, ómir atty sheksiz ǵalamǵa topshysyn qataıtyp ushyrady. Dálirek aıtsaq, adamdy ómir súre bilýge tárbıeleıdi. Sol úshin boıyndaǵy asyl qasıetterin shákirtterine sińirip, ter tógedi.
5. Ia, búgin sol, mekteptiń aınasy, báıteregi, ustazdar qaýymynyń tól merekesi. Olaı bolsa, búgingi kún ustazdarǵa arnalmaq.
Ustaz - ulaǵatty esim. Kún sáýlesi ómirge qandaı jaryq berse, ustaz esimi de shákirtterge kúndeı jaryq beredi.
6. Aqyryn júrip anyq bas.
Eńbegiń ketpes dalaǵa
Ustazdyq etken jalyqpas,
Úıretýden balaǵa,
– dep Abaı atamyz aıtqandaı, shákirtteriniń ózinen ozǵanyn qalaǵan ustazdar qaýymy...
Hormen: Merekelerińiz qutty bolsyn!
7. Ustaz týraly qansha maqtaý sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Endeshe, qymbatty ustazdar, shákirtterińizdiń ózderińizge arnalǵan óleń - shýmaqtaryna kezek berelik.
Kúı «Álqıssa» oryndaıtyn Sherhan, Aıbek jáne Araı
8. Muǵalim eńbeginiń áleýmettik mánine, eldiń mádenı ómirindegi belsendi róline kezinde qazaq zıalylary kóp kóńil bólgen. Ahmet Baıtursynuly “Jaqsy muǵalim mektepke jan kirgizedi, basqa kemshiligi bolsa, muǵalimniń jaqsylyǵy jabady, bildirmeıdi” – degen bolatyn. Muǵalim bilim nárin sebýshi.
9. Sizder qalaı oılaısyzdar, qurmetti qonaqtar, meniń oıymsha, kez - kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi ustazdyq – óner, taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez - kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart. «Shákirtsiz ustaz tul» degen sóz tegin aıtylmasa kerek.
10. Shynymen de, men de osy sóziń dáleldi bola túsýi úshin myna jyr shýmaqtaryn qosaıyn:
Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy,
Ustaz bolý – sezimniń aqyndyǵy,
Ustaz bolý – minezdiń kún shýaǵy,
Azbaıtuǵyn adamnyń altyndyǵy – dep aqyn Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz jyrlaǵandaı, bizdiń mektebimizde sózi – marjan, úni – án ustazdardyń bar bolǵanyn maqtanysh etemin. Árıne, ustaz júgi – aýyr júk. Adamnyń jan dúnıesin túsinip, renjitpeı, qateligin sezdire bilý – bul naǵyz sheberlik emes pe?!
11. Kúlli ómirin jetkinshekke arnaǵan
Muǵalimdi ardaqtaıdy barsha jan
Ol mektepten shyqpasa da qys - jazy,
Jemisi onyń jerdiń júzin sharlaǵan
12. Ustazdar! Qandaı ǵajap halyqsyzdar!
Shákirtke shyńdaı bıik alypsyzdar.
Jan bitken janaryna nur syılaǵan,
Kúndeı bop kúlimdegen jaryqsyzdar.
13. Ár sabaǵyń ótip jatyr bilinbeı,
Perne basqan orkestrdiń únindeı
Ár balanyń júregine jol taýyp,
Turasyń sen, dırıjer bop kúlimdeı.
Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi, Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi. júkteý
Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi.
Maqsaty: Ustazdyń adam ómirinde alatyn oryn zor ekendigin, ustazdardy qurmetteý, syılaý jáne qadirleý qasıetterin oqýshylardyń boıyna darytý.
Ustaz mamandyǵynyń qyry men syrlaryn túsindirý. Ustaz eńbegin árqashan baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Ustazdar týraly naqyl sózder, óleń úzindileri jazylǵan kórnekilikter, ártúrli sharalar, gúlder.
Ótý barysy:
1. Muǵalimder bizden emtıhan alǵandy jaqsy kóredi, osy sátti paıdalanyp, biz de ustazdarymyzdan synaq alyp kórsek qaıtedi?
2. Sen sonda ustazdarymyzben ornymyzdy aýystyryp kórsek qaıtedi degiń kep tur ma?
3. Iá, ıá, týra solaı, búgin ustazdar oqýshy bolsyn, biz muǵalim bolyp emtıhan alyp kóreıik.
4. Endeshe tynyshtyq saqtańyzdar! Muǵalimderge arnalǵan emtıhanymyzdy bastaımyz. Suraqtar: 1. Dombyrada – jeteý, syrnaıda – altaý, qobyzda beseý. Bul ne? (árip)
2. Bul sanda qansha árip bar bolsa, sonsha san bar. Ol qaı san? (júz)
3. Jel soqqanda taý yq bola ma? (yq bolady)
4. Teńizde qandaı tas bolmaıdy? (qurǵaq)
5. Oqýshy janynyń baǵbany. (muǵalimi)
6. Qazaq álippesin jasaǵan jáne alǵash oqý quralyn jazǵan kim? (A. Baıtursynuly 1873 - 1938)
7. Tuńǵysh ret qazaq ánin shetelge oryndap, kúmis júlde alǵan ánshi? (Á. Qashaýbaev)
8. Qazaqta tuńǵysh general ataǵyn alǵan jáne mektep ashqan kim? (Jáńgir Bókeıhanuly)
9.«Jeti jarǵy» Zańdar erejesin kim shyǵardy? (Táýkehan)
10.«Dala arýy» atanǵan ósimdik. (Júgeri)
11. Qabat - qabat qattama, aqylyń bolsa attama. (Kitap)
12. Arabıadaǵy qasıetti bas qala. (Mekke)
Muǵalim:
- Qaıyrly kún, qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar. Búgingi ustazdar merekesi qarsańynda ótkeli otyrǵan. «Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi, Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi.» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder
1. Ustazdyq óte jaýapty mamandyq ekeni barshamyzǵa belgili. Ol – mekteptiń de, qoǵamnyń da, ǵylymnyń da, bilimniń de, ulttyń da, adamgershilik pen erliktiń de, jaqsy minez ben aqyndyqtyń da naǵyz jandy ókili. Únemi bala kózinde bolý, árdaıym jınaqy, taza, ádepti júrýdi talap etedi. Kez kelgen ýaqytta shákirttiń qandaı da bolsyn suraǵyna bilimdilikpen jaýap berýge týra keledi. Oǵan naqty, dáleldi, senimdi, kórkem, júıeli, tartymdy sóıleý kerek. Ustazdyń ádildigi, adaldyǵy, batyldyǵy, minez sulýlyǵy, is pen sóz birligi, shynshyldyǵy, ustamdylyǵy kún saıyn balalar tarapynan baǵa alyp otyrady. Ol – ári ǵalym, ári sheshen, ári kóshbasshy.
2. Ustaz – meıirim, mahabbat, súıispenshilik, janashyrlyq sezimderiniń kórigi. Ustaz – bilim berý sapasyn art¬tyrý saıasatyn tikeleı júzege asyrýshy. Ol – memleketimizdi qurmet¬teý jaýapkershiligin shákirtterine jetkizip darytýshy. Memleketimizdiń órkenıetti damý saıasatynyń mekteptegi nasıhatshysy da – ustaz. Bir sózben aıtsaq, muǵalim – memleket ókili. Ol óziniń isimen de, sózimen de, júris - turys mádenıetimen de, mektepte jáne mektepten tys qoǵamda Táýelsiz elimizdiń etalondyq beınesi bolyp tabylady.
3. Ustaz bedelin qoǵam aldynda kóterý úshin Elbasynyń tikeleı óz Jarlyǵymen elimizdegi eń joǵary marapat – Qazaqstannyń Eńbek Eri ataǵy men «Altyn juldyz» belgisi jáne «Otan» ordeni eń birinshi ret ustazǵa berildi. Bul – mektep muǵaliminiń eńbegi elimizde joǵary qurmetke ıe ekendiginiń aıǵaǵy.
Qazaqtyń tuńǵysh ustazy - Ybyraı Altynsarın.
Ybyraı Altynsarın tuńǵysh aǵartýshy, pedagog, ǵalym - jazýshy balalarǵa taza ana tilin úıretý arqyly halyqtyń baı tilin meńgerip, óner - bilimge bastaýshy. Ybyraı Altynsarın týǵan halqyna oqý - bilimge shaqyryp, kenjelegen qarańǵylyqtaǵy eline bilimniń jaryq sáýlesin taratty. Tuńǵysh qaıratker jas urpaq tárbıeleýde jańa ǵylymnyń irgetasyn qalady. Ózi bas bolyp, birneshe jerde kezdesken kedergi qarsylyqqa qaramastan, 1864 jyly mektep ashty. Sol jyldan beri qazirgi kúnge deıin, 149 jyl boıy bala ómirine jaýapty mamandyqty tańdaǵan aıaýly ustazdarymyz tynbaı eńbek etýde.
4. Ustaz! Osynaý sózde qanshama mán - maǵyna jatyr deseńizshi! Ulaǵatty oı ıeleri de, arman oty júreginde alaýlaǵan jetkinshekter de, parasatty qoǵam qaıratkerleri de bir adamǵa qaryzdar. Ol – Ustaz! Alǵash “Álippeniń” betin ashyp, árip tanytqan, ómirdiń qyr - syryn bilýge, san qıly qubylystardy tereń túsinýge muryndyq bolyp, jan dúnıeńe nurly shýaq túsirip, adamgershilikke baýlyǵan muǵalimniń beınesi kóńil tórinen oryn alady ǵoı. Ustaz da dıqan sıaqty. Ol ár adamnyń janyna bilim dánin sebedi. Ár shákirtin aıalap ósirip, ómir atty sheksiz ǵalamǵa topshysyn qataıtyp ushyrady. Dálirek aıtsaq, adamdy ómir súre bilýge tárbıeleıdi. Sol úshin boıyndaǵy asyl qasıetterin shákirtterine sińirip, ter tógedi.
5. Ia, búgin sol, mekteptiń aınasy, báıteregi, ustazdar qaýymynyń tól merekesi. Olaı bolsa, búgingi kún ustazdarǵa arnalmaq.
Ustaz - ulaǵatty esim. Kún sáýlesi ómirge qandaı jaryq berse, ustaz esimi de shákirtterge kúndeı jaryq beredi.
6. Aqyryn júrip anyq bas.
Eńbegiń ketpes dalaǵa
Ustazdyq etken jalyqpas,
Úıretýden balaǵa,
– dep Abaı atamyz aıtqandaı, shákirtteriniń ózinen ozǵanyn qalaǵan ustazdar qaýymy...
Hormen: Merekelerińiz qutty bolsyn!
7. Ustaz týraly qansha maqtaý sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Endeshe, qymbatty ustazdar, shákirtterińizdiń ózderińizge arnalǵan óleń - shýmaqtaryna kezek berelik.
Kúı «Álqıssa» oryndaıtyn Sherhan, Aıbek jáne Araı
8. Muǵalim eńbeginiń áleýmettik mánine, eldiń mádenı ómirindegi belsendi róline kezinde qazaq zıalylary kóp kóńil bólgen. Ahmet Baıtursynuly “Jaqsy muǵalim mektepke jan kirgizedi, basqa kemshiligi bolsa, muǵalimniń jaqsylyǵy jabady, bildirmeıdi” – degen bolatyn. Muǵalim bilim nárin sebýshi.
9. Sizder qalaı oılaısyzdar, qurmetti qonaqtar, meniń oıymsha, kez - kelgen muǵalim ustaz bola almaıdy. Sebebi ustazdyq – óner, taǵylymy tereń óner. Al ónerli bolý kez - kelgen adamǵa qona bermeıdi. Olaı bolsa, shyn ustaz bolý úshin tabıǵı daryn izgilikti izdenis pen eren eńbekke ushtastyrylýy shart. «Shákirtsiz ustaz tul» degen sóz tegin aıtylmasa kerek.
10. Shynymen de, men de osy sóziń dáleldi bola túsýi úshin myna jyr shýmaqtaryn qosaıyn:
Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy,
Ustaz bolý – sezimniń aqyndyǵy,
Ustaz bolý – minezdiń kún shýaǵy,
Azbaıtuǵyn adamnyń altyndyǵy – dep aqyn Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz jyrlaǵandaı, bizdiń mektebimizde sózi – marjan, úni – án ustazdardyń bar bolǵanyn maqtanysh etemin. Árıne, ustaz júgi – aýyr júk. Adamnyń jan dúnıesin túsinip, renjitpeı, qateligin sezdire bilý – bul naǵyz sheberlik emes pe?!
11. Kúlli ómirin jetkinshekke arnaǵan
Muǵalimdi ardaqtaıdy barsha jan
Ol mektepten shyqpasa da qys - jazy,
Jemisi onyń jerdiń júzin sharlaǵan
12. Ustazdar! Qandaı ǵajap halyqsyzdar!
Shákirtke shyńdaı bıik alypsyzdar.
Jan bitken janaryna nur syılaǵan,
Kúndeı bop kúlimdegen jaryqsyzdar.
13. Ár sabaǵyń ótip jatyr bilinbeı,
Perne basqan orkestrdiń únindeı
Ár balanyń júregine jol taýyp,
Turasyń sen, dırıjer bop kúlimdeı.
Ustaz shákirtine bilim jolyn úıretedi, Bilimdi jan tas qamaldy kúıretedi. júkteý
You Might Also Like
-
Uzaq merzimdi jospardyń taraýy: Tórt túlik mal men eginshilik - el berekesi
-
Sabaqtyń aty: §55 - 55 Arhımed kúshi. Denelerdiń júzý sharttary
