Ustaz ulaǵaty - ómir muraty
Ustaz ulaǵaty - ómir muraty
(Muqan ata týraly zertteýlerimnen)
Men, Nurmyrzaev Jubanysh Serikuly 1994 jyly Qyzylorda oblysy Aral aýdany, Aralqum eldi mekeninde týyldym. Qazirde Aralqum eldi mekenindegi №61 orta mektepte bilim alýdamyn. Ákem de, anam da osy jerdiń týmalary. Mektepte bilim ala júrip, mektepte ótetin túrli qoǵamdyq jumystarǵa qatysa júrip ustazdar nazaryna ilige bastadym. Sonyń nátıjesinde osy mekteptegi tarıh páni oqytýshysy, Qazaqstan Respýblıkasy «Eń úzdik aýyl muǵalimi - 2005» ıegeri Shynalıeva Kúlshara apaıdyń jáne Almatydaǵy Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, profesor Nursha Aljanbaıqyzy Orazahynovanyń ǵylymı jetekshiligimen, jarty ǵasyrǵa jýyq Halyq Aǵartý salasynda úzdik eńbek etken ustaz, Muqan Sermaǵanbetov aǵaı týraly «Ustaz ulaǵaty – ómir muraty» atty zertteý eńbegimdi úzdik degen baǵamen qorǵap shyqtym. Ondaǵy maqsatym Egemen elimizdiń shańyraǵyn bıik kóterip, aǵa býyn ókilderiniń eńbekterin tanyp - bilý, ónegeli ustazdyń erekshe qasıetin, qolǵa alǵan isin aıaqsyz qaldyrmaı, urpaq tárbıeleý jolynda tynymsyz eńbek etkendigin, keleshek urpaqqa úlgi etý, jas jetkinshekterdi ǵylym men bilim jolyna baýlıtyn qamqorshy, olardyń jumys nátıjesin ádil baǵalaıtyn, ádisker - pedagog ómirin zertteý, onyń ustazdyq ónegesin, ómir jolyn jas urpaqqa ónege etý boldy. Bul eńbekti zertteýde maqsatqa jetýdegi ustanymym mynalar boldy:
- Ǵylymılyq - meniń ǵylymı túsinigim keńeıip, ǵylymı tilde sóıleý daǵdymdy qalyptastyryp, osy ǵylymı jobany jasaýǵa yqpalyn tıgizdi.
- Júıelilik - adamdyq minez - qulqymdy qalyptastyryp, izdený barysyndaǵy tabylǵan derekter oı - sanamdy keńeıtýge kómektesti.
- Sabaqtastyq - tarıh, ádebıet, geografıa ǵylymdarynan alǵan bilimderimdi urpaqtar sabaqtastyǵymen jalǵastyrýǵa negiz boldy.
- Tárbıelik - jas urpaqqa, tirshilik negizi - eńbek ekenin, halqynyń ótkeni men búginin salystyra bilýge jeteleıtini.
- Kórnekiligi - fotosýretter, qujattar, kitaptar arqyly jańa aqparattyq tehnologıalardy paıdalana alýǵa úıretti.
- Shyǵarmashylyq - jaýapkershilikti seziný, izdenimpazdyqqa, bilimdi bolýǵa jol ashty.
Muqan ata týraly zertteý nátıjesinde aldymen aǵaıdyń ómir jolyn tanýǵa den qoıǵanymda, Muqan Sermaǵanbetov aǵaı 1928 jyly Qyzylorda oblysy, Aral aýdanyna qarasty, Qarashalań eldi mekeniniń Kishitúbek degen jerinde dúnıege kelgenin bildim. 1949 jyly Qyzylorda muǵalimder ýchılıshesinde oqyǵan. 1962 jyly Almaty Pedagogıkalyq Instıtýtynyń hımıa - bıologıa fakúltetin bitirgen. 1964 jyly №177 orta mektepte oqý isiniń meńgerýshisi bolǵan. 1970 jyly Aral aýdandyq Halyq Aǵartý bóliminde ádisker, ınspektor bolǵan. 1967 jyly Oblystyq Oqý bóliminiń maqtaý gramotasymen marapattalǵan. 1973 jyly Túrkimen Respýblıkasyndaǵy qazaq mektepterindegi muǵalimderge óz is - tájirıbesimen kómek kórsetýge barǵan. 1975 jyly Qazaq KSR Halyq Aǵartý isiniń Ozyq qyzmetkeri znachogymen nagradtalǵandyǵyn zerttep bildim.
Urpaqtar shejiresinen tanyp - bilgenim, Kishi júzden Álim - Jamanaq - Óris - Aıdarbek - Kúlik - Bershe - Asan - Teke - Aıdaǵul - Qońyrbaı - Buqar - Aldabergen - Orazymbet - Sermaǵambet - Muqan taraǵan. Muqan atadan - Ábdihamıt, Ábdiálim, Naýryzbaı taraıdy. Ábdihamıtten - Shyńǵys, Núrken. Ábdiálimnen – Sábıt týady eken.
«Ustazdyq etken jalyqpas - úıretýden balaǵa»,- dep Abaı atamyz aıtqandaı Muqan aǵaı ozyq oqytýshy, ádisker, zertteýshi, ınspektor, kúıshi, bilimdi de bilikti bala janynyń baǵbany bola bilgen.
Talmaı ushyp qanaty,
Júrekke jol tabatyn,
Sanaǵa qozǵaý salatyn,
Ustaz kerek bizderge.
Qıyndyqqa jasymaı,
Jetistikke tasymaı,
Oı bóliser tosylmaı,
Ustaz kerek bizderge,
Ónege tutar ulty bar,
Bilimge qushtar jurty bar.
Meırimi qanyp sýsyndar,
Muqan aǵaı osyndaı, - degen óleń joldaryn Muqan aǵaıǵa qarap aıtamyz. Muqan aǵaıdyń eńbek jolyn zertteý barysynda, eli úshin eńbek etken, bar ǵumyryn el múddesine arnaǵan, bilim salasyna zor úles qosqan, Halyq Aǵartý isiniń ozyq qyzmetkeri znachoginiń ıegeri Muqan Sermaǵanbetovtyń ónegeli ómir joldaryn óz jumysyma osylaısha arqaý ettim. Ustazdyń uly jolyn zertteý sońynda, jarty ǵasyr boıy jas urpaqty tárbıeleý jolynda óziniń sanaly ǵumyryn sarp etken, ulaǵatty ustaz Múqan Sermaǵanbetov aǵaıdyń ónegeli ómiri birinshiden kitap bolyp jaryq kórse, ustazdyń ónegeli ómir joldary týraly derekter aýdandyq murajaıdan oryn alsa, ustazdyń ómir joly men urpaq sabaqtastyǵy týraly zertteý jumystary oqýshy jas jetkinshekter tarapynan zertteý jumystary jalǵasyn tapsa, ekinshi ózi týyp – ósip, abyroıly qyzmet atqarǵan Aral qalasynan bir kósheniń aty berilse nur ústine nur bolar edi degen usynystarymdy da aıtyp ótkendi jón sanadym. Mundaǵy oıym, halqym, elim degen azamattyń eńbegi eleýsiz qalmasa eken degenim edi. Sózimdi mynadaı óleń joldarymen qorytyndylaǵym keledi:
Salmaqty, salıqaly ónegeńiz,
Ǵanıbetti, ǵalamatty eńbegińiz.
Ólmeıtin ónegeńdi ádipteýmen,
Ónegeli ómirge elikteımiz.
Jas urpaqqa qyzmet ettiń talmastan,
Bar kúshińmen eńbek ettiń tynbastan,
Mártebeńdi bıik ustap árqashan,
Urpaqtaryń jalǵar joldy tynbastan.
(Muqan ata týraly zertteýlerimnen)
Men, Nurmyrzaev Jubanysh Serikuly 1994 jyly Qyzylorda oblysy Aral aýdany, Aralqum eldi mekeninde týyldym. Qazirde Aralqum eldi mekenindegi №61 orta mektepte bilim alýdamyn. Ákem de, anam da osy jerdiń týmalary. Mektepte bilim ala júrip, mektepte ótetin túrli qoǵamdyq jumystarǵa qatysa júrip ustazdar nazaryna ilige bastadym. Sonyń nátıjesinde osy mekteptegi tarıh páni oqytýshysy, Qazaqstan Respýblıkasy «Eń úzdik aýyl muǵalimi - 2005» ıegeri Shynalıeva Kúlshara apaıdyń jáne Almatydaǵy Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, profesor Nursha Aljanbaıqyzy Orazahynovanyń ǵylymı jetekshiligimen, jarty ǵasyrǵa jýyq Halyq Aǵartý salasynda úzdik eńbek etken ustaz, Muqan Sermaǵanbetov aǵaı týraly «Ustaz ulaǵaty – ómir muraty» atty zertteý eńbegimdi úzdik degen baǵamen qorǵap shyqtym. Ondaǵy maqsatym Egemen elimizdiń shańyraǵyn bıik kóterip, aǵa býyn ókilderiniń eńbekterin tanyp - bilý, ónegeli ustazdyń erekshe qasıetin, qolǵa alǵan isin aıaqsyz qaldyrmaı, urpaq tárbıeleý jolynda tynymsyz eńbek etkendigin, keleshek urpaqqa úlgi etý, jas jetkinshekterdi ǵylym men bilim jolyna baýlıtyn qamqorshy, olardyń jumys nátıjesin ádil baǵalaıtyn, ádisker - pedagog ómirin zertteý, onyń ustazdyq ónegesin, ómir jolyn jas urpaqqa ónege etý boldy. Bul eńbekti zertteýde maqsatqa jetýdegi ustanymym mynalar boldy:
- Ǵylymılyq - meniń ǵylymı túsinigim keńeıip, ǵylymı tilde sóıleý daǵdymdy qalyptastyryp, osy ǵylymı jobany jasaýǵa yqpalyn tıgizdi.
- Júıelilik - adamdyq minez - qulqymdy qalyptastyryp, izdený barysyndaǵy tabylǵan derekter oı - sanamdy keńeıtýge kómektesti.
- Sabaqtastyq - tarıh, ádebıet, geografıa ǵylymdarynan alǵan bilimderimdi urpaqtar sabaqtastyǵymen jalǵastyrýǵa negiz boldy.
- Tárbıelik - jas urpaqqa, tirshilik negizi - eńbek ekenin, halqynyń ótkeni men búginin salystyra bilýge jeteleıtini.
- Kórnekiligi - fotosýretter, qujattar, kitaptar arqyly jańa aqparattyq tehnologıalardy paıdalana alýǵa úıretti.
- Shyǵarmashylyq - jaýapkershilikti seziný, izdenimpazdyqqa, bilimdi bolýǵa jol ashty.
Muqan ata týraly zertteý nátıjesinde aldymen aǵaıdyń ómir jolyn tanýǵa den qoıǵanymda, Muqan Sermaǵanbetov aǵaı 1928 jyly Qyzylorda oblysy, Aral aýdanyna qarasty, Qarashalań eldi mekeniniń Kishitúbek degen jerinde dúnıege kelgenin bildim. 1949 jyly Qyzylorda muǵalimder ýchılıshesinde oqyǵan. 1962 jyly Almaty Pedagogıkalyq Instıtýtynyń hımıa - bıologıa fakúltetin bitirgen. 1964 jyly №177 orta mektepte oqý isiniń meńgerýshisi bolǵan. 1970 jyly Aral aýdandyq Halyq Aǵartý bóliminde ádisker, ınspektor bolǵan. 1967 jyly Oblystyq Oqý bóliminiń maqtaý gramotasymen marapattalǵan. 1973 jyly Túrkimen Respýblıkasyndaǵy qazaq mektepterindegi muǵalimderge óz is - tájirıbesimen kómek kórsetýge barǵan. 1975 jyly Qazaq KSR Halyq Aǵartý isiniń Ozyq qyzmetkeri znachogymen nagradtalǵandyǵyn zerttep bildim.
Urpaqtar shejiresinen tanyp - bilgenim, Kishi júzden Álim - Jamanaq - Óris - Aıdarbek - Kúlik - Bershe - Asan - Teke - Aıdaǵul - Qońyrbaı - Buqar - Aldabergen - Orazymbet - Sermaǵambet - Muqan taraǵan. Muqan atadan - Ábdihamıt, Ábdiálim, Naýryzbaı taraıdy. Ábdihamıtten - Shyńǵys, Núrken. Ábdiálimnen – Sábıt týady eken.
«Ustazdyq etken jalyqpas - úıretýden balaǵa»,- dep Abaı atamyz aıtqandaı Muqan aǵaı ozyq oqytýshy, ádisker, zertteýshi, ınspektor, kúıshi, bilimdi de bilikti bala janynyń baǵbany bola bilgen.
Talmaı ushyp qanaty,
Júrekke jol tabatyn,
Sanaǵa qozǵaý salatyn,
Ustaz kerek bizderge.
Qıyndyqqa jasymaı,
Jetistikke tasymaı,
Oı bóliser tosylmaı,
Ustaz kerek bizderge,
Ónege tutar ulty bar,
Bilimge qushtar jurty bar.
Meırimi qanyp sýsyndar,
Muqan aǵaı osyndaı, - degen óleń joldaryn Muqan aǵaıǵa qarap aıtamyz. Muqan aǵaıdyń eńbek jolyn zertteý barysynda, eli úshin eńbek etken, bar ǵumyryn el múddesine arnaǵan, bilim salasyna zor úles qosqan, Halyq Aǵartý isiniń ozyq qyzmetkeri znachoginiń ıegeri Muqan Sermaǵanbetovtyń ónegeli ómir joldaryn óz jumysyma osylaısha arqaý ettim. Ustazdyń uly jolyn zertteý sońynda, jarty ǵasyr boıy jas urpaqty tárbıeleý jolynda óziniń sanaly ǵumyryn sarp etken, ulaǵatty ustaz Múqan Sermaǵanbetov aǵaıdyń ónegeli ómiri birinshiden kitap bolyp jaryq kórse, ustazdyń ónegeli ómir joldary týraly derekter aýdandyq murajaıdan oryn alsa, ustazdyń ómir joly men urpaq sabaqtastyǵy týraly zertteý jumystary oqýshy jas jetkinshekter tarapynan zertteý jumystary jalǵasyn tapsa, ekinshi ózi týyp – ósip, abyroıly qyzmet atqarǵan Aral qalasynan bir kósheniń aty berilse nur ústine nur bolar edi degen usynystarymdy da aıtyp ótkendi jón sanadym. Mundaǵy oıym, halqym, elim degen azamattyń eńbegi eleýsiz qalmasa eken degenim edi. Sózimdi mynadaı óleń joldarymen qorytyndylaǵym keledi:
Salmaqty, salıqaly ónegeńiz,
Ǵanıbetti, ǵalamatty eńbegińiz.
Ólmeıtin ónegeńdi ádipteýmen,
Ónegeli ómirge elikteımiz.
Jas urpaqqa qyzmet ettiń talmastan,
Bar kúshińmen eńbek ettiń tynbastan,
Mártebeńdi bıik ustap árqashan,
Urpaqtaryń jalǵar joldy tynbastan.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵı ortanyń sapasy jáne lastanýy
