Ústel tenısi
Beıneý aýdany, "Sam orta mektebi" MM
Dene tárbıesi páni muǵalimi Mýsagalıev Kaırat
Ústel tenısi
Tenıs tarıhy
Ústel tenısi (pıng - pong) – arnaıy erejelerge sáıkes oıyn ústeliniń ústinde jumyrtqa tárizdes shardy qalaqshanyń kómegimen urǵylap oınaýǵa negizdelgen sport túri. Onyń paıda bolýy týraly pikirler kereǵar. Biri Azıada – Qytaı nemese Japonıada týyndaǵan dese, ǵalymdardyń kópshiligi ony XIX ǵasyrdyń II jartysynda Anglıada koról tenısiniń bir túri retinde dúnıege keldi dep esepteıdi. Oǵan dálel – XVI ǵasyrdyń ózinde - aq Anglıa men Fransıada óte qyzyqty, erejesiz oıynnyń bolǵandyǵy týraly derekter. Úlken tenıstegideı tor qalaqshamen: áıelder uzyn sándi kóılek, erler smokıng kıip oınaǵan eski sýretter áli saqtalǵan. Bir qyzyǵy, alǵashynda edende, bertin kele bólekshe ornalasqan ústelderde oınalyp, keıinnen eki ústel birigip, ortasyna tor kerme ornatylǵan eken. Bul erekshe oıyn Eýropada paıda boldy degenmen, áli kúnge deıin álem boıynsha qytaılyqtar birinshilikti bermeı keledi.
1926 jyly Germanıanyń Berlın qalasynda ústel tenısiniń federasıasy qurylyp, osy jyly Londonda tuńǵysh álem chempıonaty ótkiziledi. Alǵash chempıonat ótkizilgen kúnnen bastap tamashalaýǵa kelgen jurttyń sany 10 myńnan asty. 1936 jyly atalmysh sport túri «ústel tenısi» degen ataýǵa ıe boldy.
Ústel tenısi – sport oıynynyń bir túri. Ústel tenısi salmaǵy 2, 40 – 2, 53 g, sheńberi 11, 4 – 12 sm selýloıd doppen arnaıy ústel ústinde qalaqpen oınalady. Ústeldiń dál ortasyna bıiktigi 15, 25 sm tor tartylady, ústeldiń uzyndyǵy 2, 74 m, eni 1, 525 m, bıiktigi 0, 76 m. Ústel qońyr, kók boıaýlarmen boıalady. Dopty tordan asyra soǵyp, ústel betine bir ret tıgizip qarsylas jaǵyna túsirý kerek. Ústel tenısin eki ne tórt adam oınaıdy. Bir oıyn 21 upaıǵa deıin oınalady. Biraq esep aıyrmasy ekeý bolýǵa tıis. Mysaly, 22: 20, 25: 23, t. b. Resmı jarystarda árbireýi 20 mınıraltan 3 ne 5 ret oınalady. KSRO - da ústel tenısi 1925 jyldan bastaldy. 1950 jyly Ústel tenısiniń federasıasy quryldy. Alǵashynda jekeleı, al 1952 jyldan komandalyq birinshilik ótkizildi. 1954 jyly KSRO ústel tenısi federasıasy halyqaralyq tenıs federasıasyna múshe boldy. Qazaqstannyń alǵashqy birinshiligi 1953 jyly ótkizildi, KSRO chempıonattarynda respýblıka tenısshileri 7 - oryn, jasóspirimder 6 - oryn aldy. Respýblıkamyzdyń ústel tenısiniń sportshylary Á. Serikbaeva, V. I. Pereverzov, A. Toqpanov, A. Ospanovalar sporttyń bul túrin damytýǵa zor úles qosty.
Qazaqstanda ústel tenısiniń qalyptasýy XX ǵasyrdyń 50jyldary Ýkraınadan kelgen ústel tenısiniń mamany Anatolıı Iskevıchtiń esimimen tyǵyz baılanysty. Elimizdiń tájirıbeli jattyqtyrýshysyna aınalǵan Anatolıı Harıtanovıch Iskevıch álemge qazaqtan shyqqan tuńǵysh ústel tenısiniń qarlyǵashy Álıa Serikbaevany syılady. Qarakóz qazaq qyzy nebári 9 jasynda alǵash qolyna qalaqshasyn alyp, «Medık» sport zalynda ústel tenısiniń dánin boıyna sińiredi. Bolashaq álem chempıony men jattyqtyrýshynyń taǵdyr jazǵan kezdesýi Álıanyń Bolat esimdi aǵasynyń sol shaqta jetken jetistikteriniń arqasy bolatyn. Araǵa kóp ýaqyt salmaı, Almatydaǵy №39 mekteptiń 4synyp oqýshysy Álıa Serikbaevanyń beınesi «Fızkýltýra jáne sport» jýrnalynyń birinshi betinen jarqyrap shyǵa keldi. Balaýsa qazaq qyzynyń kelbetin búkil odaq súısine tamashalady. 1964 jyldan bastap Álıa qyz elimizdiń atynan KSRO jartylaı fınalynda «eń jas oıynshy» esebinde qatysty. HH ǵasyrdyń 60 - 70 - jyldarynda ústel tenısi olımpıadalyq oıyndar qatarynda bolǵanda, Qazaqstannyń Álıa Serikbaevadaı óz chempıony bolar edi. Sol kezdegi «Kazahstanskaıa pravda» gazeti: «Kim biler, bálkim, birneshe jyldan soń jas sportshynyń esimi Qazaqstannan alys shartaraptarǵa jaıylar…», – dep jazdy.
Rasynda da, birtýar sheber qyz ustaz uǵyndyrýyn lezde qaǵyp alyp, oıyn qajet etetin minezdi, qaıtpas qaısarlyqty, jyldamdyqty, názik saıasatty tereń meńgerip, últrashabýylshy mamanǵa aınaldy. Orta boıly alǵyr qyzdyń ústel tenısine degen aıryqsha súıispenshiligi Allanyń bergen daryny bolsa kerek. 15 jasynda KSRO quramasynyń sapynda, 17 jasynda Kıevtegi mektep spartakıadasynda sport sheberi atanady. Ol: «Meniń eki týylǵan kúnim bar, biri – tólqujattaǵy, ekinshisi – Qazaqstannyń ensıklopedıasynda» – degen sózderdi keremet maqtanyshpen aıtady. Esimi Qazaqstanyń úlken ensıklopedıasyna jazylǵan, halyqaralyq deńgeıdegi alǵashqy qazaq sport sheberiniń jetistigi jyl sanap óse tústi. Álıa Serikbaeva ózi súıgen sport salasyna úlken qyzy, alǵashqy áıelderge arnalǵan «Sezon» jýrnalynyń shyǵarýshysy – Jámılány mashyqtady, ózgeler ony «kishi Serikbaeva» dep atap ketti.
Ústel tenısiniń jańa býyny qalyptasyp, sport mektepınternattarynda oqyp - jattyqsa da, áli kúnge deıin eshkim de Álıa apamyzdan asyp túse almady. Tipten, 1997 jyly ótken eresekter arasyndaǵy Melbýrndegi oıynda ol Qazaqstannyń jalǵyz sport sheberi bolyp qala berdi. Qanshama jyl Qazaqstannyń ústel federasıasy vıse - prezıdenti qyzmetin úlken jaýapkershilikpen atqardy.
Kez - kelgen qoǵam udaıy ilgeri basyp otyrýy tıis. «Shákirtten ustazdan ozar» demekshi, Álıa Qaharman qyzynyń izin jalǵastyrýshy qazaq sport sheberleri joqtyń qasy. Álıa apamyz óz sózinde: «Meniń jeńisterim udaıy meniń baǵyma oraı qıyndyqsyz beriletin, eger bar yntamdy salsam, odan da bıikke shyǵar ma edim…», – deıdi. Onyń bul sózine qarap, qalaısha Álıa apamyzdyń ornyn basar sportshy joq degen oıǵa qalasyń… Máselen, 1993 jyly Qazaqstan ústel tenısinen 43 - orynda bolsa, ótken jyly ol 79 - orynǵa tómendegen. Bul suraq tóńireginde ústel tenısiniń mamany Qýanysh Idıarulynyń aıtýynsha: «Bizdiń memleket tek boks pen kúreske ǵana jetkilikti mólsherde qarjylaı demeý kórsetip, ústel tenısi sıaqty sport túrleri shetkeri qalyp qoıady, onyń ústine mamandar da azaıdy», – deıdi.
TÚIIN SÓZ
Qazaqstannyń sport federasıasy ústel tenısi syndy sport salasyna durys kózqaras tanytyp, memleket tarpynan qoldaý kórsetip jatsa quba - qup. Táýelsiz el bolyp, terezemiz teńelgen sońǵy jıyrma jylda ústel tenısiniń oıynshylary birde - bir ret álemdik deńgeıdegi chempıonattarǵa qatystyrylmaǵan. Bul sport oıyny elimizde odan ári damyp, Álıa syndy álem chempıondary dúnıege kelerine sengimiz keledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń quramasy álemdik jarystarǵa qatyssa, júldeli oryndardy ıelense eken degen úlken úmit bar.
Dene tárbıesi páni muǵalimi Mýsagalıev Kaırat
Ústel tenısi
Tenıs tarıhy
Ústel tenısi (pıng - pong) – arnaıy erejelerge sáıkes oıyn ústeliniń ústinde jumyrtqa tárizdes shardy qalaqshanyń kómegimen urǵylap oınaýǵa negizdelgen sport túri. Onyń paıda bolýy týraly pikirler kereǵar. Biri Azıada – Qytaı nemese Japonıada týyndaǵan dese, ǵalymdardyń kópshiligi ony XIX ǵasyrdyń II jartysynda Anglıada koról tenısiniń bir túri retinde dúnıege keldi dep esepteıdi. Oǵan dálel – XVI ǵasyrdyń ózinde - aq Anglıa men Fransıada óte qyzyqty, erejesiz oıynnyń bolǵandyǵy týraly derekter. Úlken tenıstegideı tor qalaqshamen: áıelder uzyn sándi kóılek, erler smokıng kıip oınaǵan eski sýretter áli saqtalǵan. Bir qyzyǵy, alǵashynda edende, bertin kele bólekshe ornalasqan ústelderde oınalyp, keıinnen eki ústel birigip, ortasyna tor kerme ornatylǵan eken. Bul erekshe oıyn Eýropada paıda boldy degenmen, áli kúnge deıin álem boıynsha qytaılyqtar birinshilikti bermeı keledi.
1926 jyly Germanıanyń Berlın qalasynda ústel tenısiniń federasıasy qurylyp, osy jyly Londonda tuńǵysh álem chempıonaty ótkiziledi. Alǵash chempıonat ótkizilgen kúnnen bastap tamashalaýǵa kelgen jurttyń sany 10 myńnan asty. 1936 jyly atalmysh sport túri «ústel tenısi» degen ataýǵa ıe boldy.
Ústel tenısi – sport oıynynyń bir túri. Ústel tenısi salmaǵy 2, 40 – 2, 53 g, sheńberi 11, 4 – 12 sm selýloıd doppen arnaıy ústel ústinde qalaqpen oınalady. Ústeldiń dál ortasyna bıiktigi 15, 25 sm tor tartylady, ústeldiń uzyndyǵy 2, 74 m, eni 1, 525 m, bıiktigi 0, 76 m. Ústel qońyr, kók boıaýlarmen boıalady. Dopty tordan asyra soǵyp, ústel betine bir ret tıgizip qarsylas jaǵyna túsirý kerek. Ústel tenısin eki ne tórt adam oınaıdy. Bir oıyn 21 upaıǵa deıin oınalady. Biraq esep aıyrmasy ekeý bolýǵa tıis. Mysaly, 22: 20, 25: 23, t. b. Resmı jarystarda árbireýi 20 mınıraltan 3 ne 5 ret oınalady. KSRO - da ústel tenısi 1925 jyldan bastaldy. 1950 jyly Ústel tenısiniń federasıasy quryldy. Alǵashynda jekeleı, al 1952 jyldan komandalyq birinshilik ótkizildi. 1954 jyly KSRO ústel tenısi federasıasy halyqaralyq tenıs federasıasyna múshe boldy. Qazaqstannyń alǵashqy birinshiligi 1953 jyly ótkizildi, KSRO chempıonattarynda respýblıka tenısshileri 7 - oryn, jasóspirimder 6 - oryn aldy. Respýblıkamyzdyń ústel tenısiniń sportshylary Á. Serikbaeva, V. I. Pereverzov, A. Toqpanov, A. Ospanovalar sporttyń bul túrin damytýǵa zor úles qosty.
Qazaqstanda ústel tenısiniń qalyptasýy XX ǵasyrdyń 50jyldary Ýkraınadan kelgen ústel tenısiniń mamany Anatolıı Iskevıchtiń esimimen tyǵyz baılanysty. Elimizdiń tájirıbeli jattyqtyrýshysyna aınalǵan Anatolıı Harıtanovıch Iskevıch álemge qazaqtan shyqqan tuńǵysh ústel tenısiniń qarlyǵashy Álıa Serikbaevany syılady. Qarakóz qazaq qyzy nebári 9 jasynda alǵash qolyna qalaqshasyn alyp, «Medık» sport zalynda ústel tenısiniń dánin boıyna sińiredi. Bolashaq álem chempıony men jattyqtyrýshynyń taǵdyr jazǵan kezdesýi Álıanyń Bolat esimdi aǵasynyń sol shaqta jetken jetistikteriniń arqasy bolatyn. Araǵa kóp ýaqyt salmaı, Almatydaǵy №39 mekteptiń 4synyp oqýshysy Álıa Serikbaevanyń beınesi «Fızkýltýra jáne sport» jýrnalynyń birinshi betinen jarqyrap shyǵa keldi. Balaýsa qazaq qyzynyń kelbetin búkil odaq súısine tamashalady. 1964 jyldan bastap Álıa qyz elimizdiń atynan KSRO jartylaı fınalynda «eń jas oıynshy» esebinde qatysty. HH ǵasyrdyń 60 - 70 - jyldarynda ústel tenısi olımpıadalyq oıyndar qatarynda bolǵanda, Qazaqstannyń Álıa Serikbaevadaı óz chempıony bolar edi. Sol kezdegi «Kazahstanskaıa pravda» gazeti: «Kim biler, bálkim, birneshe jyldan soń jas sportshynyń esimi Qazaqstannan alys shartaraptarǵa jaıylar…», – dep jazdy.
Rasynda da, birtýar sheber qyz ustaz uǵyndyrýyn lezde qaǵyp alyp, oıyn qajet etetin minezdi, qaıtpas qaısarlyqty, jyldamdyqty, názik saıasatty tereń meńgerip, últrashabýylshy mamanǵa aınaldy. Orta boıly alǵyr qyzdyń ústel tenısine degen aıryqsha súıispenshiligi Allanyń bergen daryny bolsa kerek. 15 jasynda KSRO quramasynyń sapynda, 17 jasynda Kıevtegi mektep spartakıadasynda sport sheberi atanady. Ol: «Meniń eki týylǵan kúnim bar, biri – tólqujattaǵy, ekinshisi – Qazaqstannyń ensıklopedıasynda» – degen sózderdi keremet maqtanyshpen aıtady. Esimi Qazaqstanyń úlken ensıklopedıasyna jazylǵan, halyqaralyq deńgeıdegi alǵashqy qazaq sport sheberiniń jetistigi jyl sanap óse tústi. Álıa Serikbaeva ózi súıgen sport salasyna úlken qyzy, alǵashqy áıelderge arnalǵan «Sezon» jýrnalynyń shyǵarýshysy – Jámılány mashyqtady, ózgeler ony «kishi Serikbaeva» dep atap ketti.
Ústel tenısiniń jańa býyny qalyptasyp, sport mektepınternattarynda oqyp - jattyqsa da, áli kúnge deıin eshkim de Álıa apamyzdan asyp túse almady. Tipten, 1997 jyly ótken eresekter arasyndaǵy Melbýrndegi oıynda ol Qazaqstannyń jalǵyz sport sheberi bolyp qala berdi. Qanshama jyl Qazaqstannyń ústel federasıasy vıse - prezıdenti qyzmetin úlken jaýapkershilikpen atqardy.
Kez - kelgen qoǵam udaıy ilgeri basyp otyrýy tıis. «Shákirtten ustazdan ozar» demekshi, Álıa Qaharman qyzynyń izin jalǵastyrýshy qazaq sport sheberleri joqtyń qasy. Álıa apamyz óz sózinde: «Meniń jeńisterim udaıy meniń baǵyma oraı qıyndyqsyz beriletin, eger bar yntamdy salsam, odan da bıikke shyǵar ma edim…», – deıdi. Onyń bul sózine qarap, qalaısha Álıa apamyzdyń ornyn basar sportshy joq degen oıǵa qalasyń… Máselen, 1993 jyly Qazaqstan ústel tenısinen 43 - orynda bolsa, ótken jyly ol 79 - orynǵa tómendegen. Bul suraq tóńireginde ústel tenısiniń mamany Qýanysh Idıarulynyń aıtýynsha: «Bizdiń memleket tek boks pen kúreske ǵana jetkilikti mólsherde qarjylaı demeý kórsetip, ústel tenısi sıaqty sport túrleri shetkeri qalyp qoıady, onyń ústine mamandar da azaıdy», – deıdi.
TÚIIN SÓZ
Qazaqstannyń sport federasıasy ústel tenısi syndy sport salasyna durys kózqaras tanytyp, memleket tarpynan qoldaý kórsetip jatsa quba - qup. Táýelsiz el bolyp, terezemiz teńelgen sońǵy jıyrma jylda ústel tenısiniń oıynshylary birde - bir ret álemdik deńgeıdegi chempıonattarǵa qatystyrylmaǵan. Bul sport oıyny elimizde odan ári damyp, Álıa syndy álem chempıondary dúnıege kelerine sengimiz keledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń quramasy álemdik jarystarǵa qatyssa, júldeli oryndardy ıelense eken degen úlken úmit bar.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Táýke han tusyndaǵy Qazaq handyǵy
