Ústeýden ótkendi qaıtalaý «Tapqyr dostar» oıyny
SHQO Jarma aýdany, Qalbataý aýyly,
«Maıakovskıı atyndaǵy orta mektep» MM
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Qalmaqbaeva Gúlnaz Ernatqyzy
Qazaq tili 6 synyp
Baǵyty: fılologıa
Taqyryby: Ústeýden ótkendi qaıtalaý
«Tapqyr dostar» oıyny
Maqsaty: 1. Bilimdilik. Oqýshylardyń ústeý týraly alǵan bilimderinpysyqtaý. Ústeý túrlerin ajyrata bilýge, tanymdyq qabiletin arttyrý, oıyn arqyly bilimderin pysyqtap bekitý.
2. Damytýshylyq. Sóıleý tilderin jetildirý, oı-órisin, este saqtaý qabiletin damytý, izdene bilim alýǵa daǵdylandyrý.
3. Tárbıelik. Ózara yntymaqtastyqqa, shapshań oılaı bilýge baýlý.
Túri: Oıyn sabaq, dástúrden tys sabaq
Ádisi: Suraq-jaýap, logıkalyq jáne deńgeılik tapsyrmalar.
Kórnekiligi: Slaıd, qosymsha materıaldar, ınteraktıvti taqta, kespe qaǵazdar
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Ótken taqyrypty qaıtalaý
Túrleri Ereje Mysaldary
1. Mezgil ústeý Qımyldyń mezgilin bildiredi Búgin, byltyr, bıyl, erteń, keshke, qazir, kúndiz, qystaı, ala jazdaı, álginde, baıaǵyda, buryn, tańerteń, túnde, búrsigúni
2. Syn - qımyl ústeý Qımyldyń júzege asý amalyn bildiredi Áreń, aqyryn, birden, birge, birte-birte, osylaı, áreń-áreń, emin-erkin, lezde
3. Meken ústeý Qımyldyń bolý orny men baǵytyn bildiredi İlgeri, keıin, munda, sonda, irń, beri, joǵarǵy tómen, alǵa, artta, arttan.
4. Mólsher ústeý Qımyldyń mólsherin, kólemin bildiredi Onsha, sonsha, anaǵurlym, ájeptáýir, qyrýar, talaı, birtalaı, munshama
5. Kúsheıtkish ústeý Qımyldyń belgisi men sapasyn tym kúsheıtip ne solǵyndatyp kórsetedi Ábden, tym, eń, ylǵı, kileń, sál, tipti, múldem, dál, naǵyz, keremet,orasan, eren, áreń, asa, óte
6. Maqsat ústeý Qımyldyń bolý maqsatyn bildiredi Ádeıi, ádeıilep, jorta, qasaqana
7. Sebep-saldar ústeý Qımyldyń bolý sebebin, saldaryn bildiredi Bosqa, bekerge, joqqa, qur, bosqa, lajsyzdan, amalsyzdan, sharasyzdan
İİİ. «Tapqyr dostar» oıynynyń ótý maqsaty men kezeńderimen tanystyrý
İ top «Tulpar»
İİ top «Suńqar»
İİİ top «Juldyz»
1. Ár top ózderin tanystyrady
İ týr «Sóz tapqanǵa qolqa joq»
Maqsaty: Ár oqýshy áripter tandap alady da, qoıylǵan suraqtarǵa sol áripterden bastalatyn sózdermen jaýap beredi.
İ top «Tulpar» E B Á
1. Sen búgin neshede turdyń?
2. Sen qandaı úıirmege barasyń?
3. Kúrdeli ústeýge mysal aıt
4. Jaılaýǵa qashan barasyń?
5. Sen neni armandaısyń?
6. Jazǵy demalysta qalaı demaldyń?
7. Seniń mineziń qandaı?
8. Erinshektiń nesi bitpeıdi?
9. Búgin neshesi?
10. Sabaq neshede bastalady?
İİ top «Suńqar» Q A T
1. Sen qandaı kitapty súıip oqısyń?
2. Kúrdeli ústeýge mysal aıt
3. Sen keshe neshede turdyń?
4. Kitaphanaǵa qashan barasyń?
5. Sen neni armandaısyń?
6. Qysqy demalysta qalaı demaldyń?
7. Sen qazir qandaı kóńil-kúıdesiń?
8.Qandaı adamnyń bir isi artyq?
9. Erteń neshesi?
10. Sabaq neshede aıaqtalady?
İİİ top «Juldyz» M O K
1. Sen keshe qaıda bardyń?
2. Kúrdeli ústeýge mysal keltir
3. Sen keshe neshede uıyqtadyń?
4. Qalaǵa qashan barasyń?
5. Seniń armanyń qandaı?
6. Jazǵy demalysta qaıda barasyń?
7. Seniń súıikti pániń
8. Ustaz óz jemisin qashan kóredi?
9. Aldy kúni neshesi boldy?
10. Erteń qaıda barasyń?
İİ týr. «Oılan, tap»
Maqsaty: Berilgen sóz tirkesteriniń maǵynasyn ashý
İ top «Tulpar»
1. Shaı qaınatym ýaqyt (az ǵana ýaqyt)
2. Sút pisirim ýaqyt (5-10 mınýttyq ýaqyt)
3. Aq pen qyzyl arasynda (alys)
4. Qan sonarda (alǵashqy qar jaýǵan kún)
5. Aıaq astynan (oılamaǵan jerden)
İİ top «Suńqar»
1. Qas pen kózdiń arasy (óte jaqyn)
2. Qas qaraıý (kesh batý)
3. Tóbege jaı túskendeı (oılamaǵan jerden)
4. Kirpik qaqqansha (kóz ilmeý)
5. İsi dalaǵa ketý (paıdasy bolmaý)
İİİ top «Juldyz»
1. Qas qaǵym sát (tez arada)
2. Tús aýa (tústen keıin)
3. Tún aýa (tún ortasy ótkende)
4. Tal tús (kúndiz, dál tús kezi)
5. Tústen keıin (kúnniń 2 jartysy)
İİİ týr. «Sen bilesiń be?»
Maqsaty: Uıashyq artynda jasyrylǵan suraqtarǵa jaýap berý
10 – Qazaq tilinde neshe sóz taby bar? (9)
20 – Ústeý maǵynasyna qaraı neshege bólinedi? (7)
30 – Ózdik etistiń jurnaqtaryn ata ( -yn, -in, -n)
40 – Belgisizdik esimdikterdi atap ber (keıbireý, qaısibir, áldeqaıda, árkim)
50 – Zat esim, syn esim, san esim ornyna qoldanylatyn sóz taby (Esimdik)
60 – Birde esim sózdiń, birde etistiktiń qyzmetin atqaratyn etistiktiń túri (Esimshe)
70 – Ústeýdiń qaı túri Qalaı? Ne maqsatpen? Degen suraqtarǵa jaýap beredi? (Maqsat)
80 – İlgeri, keıin, munda, joǵary, tómen qaı ústeýdiń túrine jatady? (Meken)
90 – Qımyldyń ataýyn ǵana bildiretin etistiktiń túri (Tuıyq etistik)
İV týr. «Kim tapqyr»
Maqsaty:Berilgen sózderdi kórermenderge jasyryp tapqyzý
İ top «Suńqar» Alma, dostar, qustar, oqýshy, kitap, aqsha
İİ top «Tulpar» Qyzdar, ana, japyraq, bıdaı, dala, oıynshyq
İİİ top «Juldyz» Mektep, ustaz, gúl, qalam, aına, dápter
İV. Qorytyndy
«Maıakovskıı atyndaǵy orta mektep» MM
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Qalmaqbaeva Gúlnaz Ernatqyzy
Qazaq tili 6 synyp
Baǵyty: fılologıa
Taqyryby: Ústeýden ótkendi qaıtalaý
«Tapqyr dostar» oıyny
Maqsaty: 1. Bilimdilik. Oqýshylardyń ústeý týraly alǵan bilimderinpysyqtaý. Ústeý túrlerin ajyrata bilýge, tanymdyq qabiletin arttyrý, oıyn arqyly bilimderin pysyqtap bekitý.
2. Damytýshylyq. Sóıleý tilderin jetildirý, oı-órisin, este saqtaý qabiletin damytý, izdene bilim alýǵa daǵdylandyrý.
3. Tárbıelik. Ózara yntymaqtastyqqa, shapshań oılaı bilýge baýlý.
Túri: Oıyn sabaq, dástúrden tys sabaq
Ádisi: Suraq-jaýap, logıkalyq jáne deńgeılik tapsyrmalar.
Kórnekiligi: Slaıd, qosymsha materıaldar, ınteraktıvti taqta, kespe qaǵazdar
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Ótken taqyrypty qaıtalaý
Túrleri Ereje Mysaldary
1. Mezgil ústeý Qımyldyń mezgilin bildiredi Búgin, byltyr, bıyl, erteń, keshke, qazir, kúndiz, qystaı, ala jazdaı, álginde, baıaǵyda, buryn, tańerteń, túnde, búrsigúni
2. Syn - qımyl ústeý Qımyldyń júzege asý amalyn bildiredi Áreń, aqyryn, birden, birge, birte-birte, osylaı, áreń-áreń, emin-erkin, lezde
3. Meken ústeý Qımyldyń bolý orny men baǵytyn bildiredi İlgeri, keıin, munda, sonda, irń, beri, joǵarǵy tómen, alǵa, artta, arttan.
4. Mólsher ústeý Qımyldyń mólsherin, kólemin bildiredi Onsha, sonsha, anaǵurlym, ájeptáýir, qyrýar, talaı, birtalaı, munshama
5. Kúsheıtkish ústeý Qımyldyń belgisi men sapasyn tym kúsheıtip ne solǵyndatyp kórsetedi Ábden, tym, eń, ylǵı, kileń, sál, tipti, múldem, dál, naǵyz, keremet,orasan, eren, áreń, asa, óte
6. Maqsat ústeý Qımyldyń bolý maqsatyn bildiredi Ádeıi, ádeıilep, jorta, qasaqana
7. Sebep-saldar ústeý Qımyldyń bolý sebebin, saldaryn bildiredi Bosqa, bekerge, joqqa, qur, bosqa, lajsyzdan, amalsyzdan, sharasyzdan
İİİ. «Tapqyr dostar» oıynynyń ótý maqsaty men kezeńderimen tanystyrý
İ top «Tulpar»
İİ top «Suńqar»
İİİ top «Juldyz»
1. Ár top ózderin tanystyrady
İ týr «Sóz tapqanǵa qolqa joq»
Maqsaty: Ár oqýshy áripter tandap alady da, qoıylǵan suraqtarǵa sol áripterden bastalatyn sózdermen jaýap beredi.
İ top «Tulpar» E B Á
1. Sen búgin neshede turdyń?
2. Sen qandaı úıirmege barasyń?
3. Kúrdeli ústeýge mysal aıt
4. Jaılaýǵa qashan barasyń?
5. Sen neni armandaısyń?
6. Jazǵy demalysta qalaı demaldyń?
7. Seniń mineziń qandaı?
8. Erinshektiń nesi bitpeıdi?
9. Búgin neshesi?
10. Sabaq neshede bastalady?
İİ top «Suńqar» Q A T
1. Sen qandaı kitapty súıip oqısyń?
2. Kúrdeli ústeýge mysal aıt
3. Sen keshe neshede turdyń?
4. Kitaphanaǵa qashan barasyń?
5. Sen neni armandaısyń?
6. Qysqy demalysta qalaı demaldyń?
7. Sen qazir qandaı kóńil-kúıdesiń?
8.Qandaı adamnyń bir isi artyq?
9. Erteń neshesi?
10. Sabaq neshede aıaqtalady?
İİİ top «Juldyz» M O K
1. Sen keshe qaıda bardyń?
2. Kúrdeli ústeýge mysal keltir
3. Sen keshe neshede uıyqtadyń?
4. Qalaǵa qashan barasyń?
5. Seniń armanyń qandaı?
6. Jazǵy demalysta qaıda barasyń?
7. Seniń súıikti pániń
8. Ustaz óz jemisin qashan kóredi?
9. Aldy kúni neshesi boldy?
10. Erteń qaıda barasyń?
İİ týr. «Oılan, tap»
Maqsaty: Berilgen sóz tirkesteriniń maǵynasyn ashý
İ top «Tulpar»
1. Shaı qaınatym ýaqyt (az ǵana ýaqyt)
2. Sút pisirim ýaqyt (5-10 mınýttyq ýaqyt)
3. Aq pen qyzyl arasynda (alys)
4. Qan sonarda (alǵashqy qar jaýǵan kún)
5. Aıaq astynan (oılamaǵan jerden)
İİ top «Suńqar»
1. Qas pen kózdiń arasy (óte jaqyn)
2. Qas qaraıý (kesh batý)
3. Tóbege jaı túskendeı (oılamaǵan jerden)
4. Kirpik qaqqansha (kóz ilmeý)
5. İsi dalaǵa ketý (paıdasy bolmaý)
İİİ top «Juldyz»
1. Qas qaǵym sát (tez arada)
2. Tús aýa (tústen keıin)
3. Tún aýa (tún ortasy ótkende)
4. Tal tús (kúndiz, dál tús kezi)
5. Tústen keıin (kúnniń 2 jartysy)
İİİ týr. «Sen bilesiń be?»
Maqsaty: Uıashyq artynda jasyrylǵan suraqtarǵa jaýap berý
10 – Qazaq tilinde neshe sóz taby bar? (9)
20 – Ústeý maǵynasyna qaraı neshege bólinedi? (7)
30 – Ózdik etistiń jurnaqtaryn ata ( -yn, -in, -n)
40 – Belgisizdik esimdikterdi atap ber (keıbireý, qaısibir, áldeqaıda, árkim)
50 – Zat esim, syn esim, san esim ornyna qoldanylatyn sóz taby (Esimdik)
60 – Birde esim sózdiń, birde etistiktiń qyzmetin atqaratyn etistiktiń túri (Esimshe)
70 – Ústeýdiń qaı túri Qalaı? Ne maqsatpen? Degen suraqtarǵa jaýap beredi? (Maqsat)
80 – İlgeri, keıin, munda, joǵary, tómen qaı ústeýdiń túrine jatady? (Meken)
90 – Qımyldyń ataýyn ǵana bildiretin etistiktiń túri (Tuıyq etistik)
İV týr. «Kim tapqyr»
Maqsaty:Berilgen sózderdi kórermenderge jasyryp tapqyzý
İ top «Suńqar» Alma, dostar, qustar, oqýshy, kitap, aqsha
İİ top «Tulpar» Qyzdar, ana, japyraq, bıdaı, dala, oıynshyq
İİİ top «Juldyz» Mektep, ustaz, gúl, qalam, aına, dápter
İV. Qorytyndy