Qazaq halqynyń mádenıeti
Sabaqtyń taqyryby: §46. Qazaq halqynyń mádenıeti
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik: Oqýshylarǵa HÚİ – HÚİİ ǵasyrlardaǵy qazaqtyń materıaldyq jáne rýhanı mádenıetiniń damýy týraly túsinik berý.
á) Tárbıelik: Búgingi mádenı jetistikterimizdiń bastaý bulaǵy – mádenıet eskertkishterin qadirlep, qasterleýge, mádenıettilikke, adamgershilikke, ımandylyqqa tárbıeleý.
b) Damytýshylyq: Rýhanı jáne materıaldyq mádenıettiń damý barysyn búgingi mádenı jetistiktermen ushtastyra otyryp óz betinshe qorytyndy jasaýǵa
daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq – jaýap, baıandaý, toppen jumys, dıskýssıalyq órnek
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, karta, sýretter, asyqtar, konvertter, sandyqsha
Pánaralyq baılanys: Geografıa, ádebıet, dintaný, matematıka
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý, synyp oqýshylaryn túgeldeý, oqýshylardyń nazaryn
sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: Synyp oqýshylary úsh topqa bólinedi:
İ top – «Handar»
İİ top – «Bıler»
İİİ top – «Batyrlar»
Úı tapsyrmasy «Altyn qaqpa» oıyny arqyly suralady. Suraqtar konvertke salynady. Ár konvertte úsh suraqtan bolady.
1. Tas qaqpanyń suraqtary:
1. Jońǵarlar kimder?
2. Sibir ataýynyń shyǵýy týraly ne aıtasyń?
3. Sibir handyǵynyń qulaýy nátıjesinde Qazaq handyǵynda qandaı ózgerister boldy?
2. Kúmis qaqpanyń suraqtary:
1. Jońǵar shapqynshylyǵynyń basty sebebi nede?
2. Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama oqıǵasy qaı jyldary boldy?
3. Ańyraqaı shaıqasynyń mańyzy nede?
3. Altyn qaqpanyń suraqtary:
1. Kóshim tusynda Sibir handyǵynyń kúsh qýatynyń artý sebebi nede?
2. Reseıdiń Sibir handyǵyn jaýlap alýdaǵy maqsaty ne edi?
3. Sibirdi jaýlap alý saıasaty qalaı júzege asyryldy?
4. Altyn sandyq suraqtary:
1. Sen qalmaq ta, biz qazaq,
Qarpysqaly kelgenbiz.
Sen temir de, biz kómir,
Eritkeli kelgenbiz.
Eki eliktiń laǵyn
Telitkeli kelgenbiz.
Tanymaıtyn jat elge
Tanytqaly kelgenbiz.
Tanysýǵa kelmeseń,
Shabysqaly kelgenbiz.
Sen qabylan da, biz arystan,
Alysqaly kelgenbiz.
Jańa úıretken jas tulpar,
Jarysqaly kelgenbiz
Tutqyr sary jelimbiz,
Jabysqaly kelgenbiz.
Berseń, jóndep bitimdi aıt.
Bermeseń, dirildemeı jónińdi aıt.
Ne turysatyn jerińdi aıt! – Bul kimniń kimge aıtqan sózi?
Jaýap: Qazybek bıdiń qalmaq hany Qońtaıshyǵa aıtqany.
2. Bul aýyr oqıǵa qazaq tarıhynda «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» dep ataldy. Munyń bylaı atalýy: jaýdan qashyp jaıaý shubyrǵan qalyń qaýym ári boldyryp, ári asharshylyqtan buralyp, Alqakól jaǵasyna kelip sulap jatqanda, kóp ishinen bir aqsaqal adam shyǵyp: «Adam balasy ómirde kórgen jaqsylyq pen jamandyqtyń bárin umytpaýy kerek, biz osy kórgen kúnimizdi ne dep atasaq bolar?» dep surapty. Sonda taǵy bir qarıa turyp: munyń aty «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» bolsyn depti. Muńyn mánisi ne?
Jaýap: Atameken, mal - múlkinen aıyrylyp, jaıaý – jalpy, ash - jalańash bosqan el shubyra - shubyra tabany aǵaryp, azyp – tozdy degen sóz eken.
3. Jońǵar shapqynshylyǵynan bosyp, el údere kóshkende ol úıin jyqpaı, jurtta qalypty - mys.
Qalmaqtyń áskerbasy buǵan tańdanyp, kóshpegen sebebin suraǵanda, ol:
- Bıyl shańyraǵyma bir qarlyǵash uıa salyp edi, bul búkil dúnıejúzin topan sý basqanda Nuq paıǵambardyń kemesin sýǵa batýdan saqtap qalǵan, jylanǵa adam balasynyń jem bolý qaýpi týǵanda, sodan qorǵaǵan qus edi. Men óz bolashaǵymdy qorǵap qalǵan qustyń uıasyn buzyp, balapandaryn qyryp kete almadym, - deıdi.
Muny estigen qalmaq qontaıshysy «bul kisi áýlıe» eken dep, onyń ózine de, mańaıyndaǵy eline de tımepti – mis. Bul kisi kim? Bul kisini óz atymen atamaı áli kúnge deıin qandaı atpen qadirleıdi?
Jaýap: Tóle bı «Qarlyǵash áýlıe», «Qarlyǵash bı»
İİİ. Jańa sabaq:
Jańa sabaqtyń jospary:
1. Mádenıetke jalpy sıpattama
2. Rýhanı mádenıet týyndylary.
3. Materıaldyq mádenıet qazynalary.
HÚİ – HÚİİ ǵǵ qazaq halqynyń mádenıeti – qazaq jerinde ómir súrip, qazaq ultyn quraǵan rýlar men taıpalardyń materıaldyq mádenıeti men rýhanı mádenıetiniń zańdy jalǵasy. Ol jańa zamanǵa saı damyp otyrdy. Qazaq halqynyń mádenıeti - ózindik sıpaty bar dástúrli mádenıet. Qazaq halqynyń ózine tán materıaldyq jáne rýhanı mádenıeti de damyp, jetilip otyrdy.
Qazaq halqynyń qalyptasýyna baılanysty, qazaq halqyna tán materıaldyq jáne rýhanı mádenıettiń sıpatty belgileri ornyqty. Bul qalyptasqan mádenıet qazaq halqynyń óz ata – babalarynyń mádenı qazynalaryn qamtyǵan mádenıet boldy. Qazaq halqynyń mıftik ańyzdary, aspan álemi jónindegi túsinikteri, baıyrǵy qazaq kúntizbesi, baı ádebı muralar, kórkemónerdiń san alýan túrleri, shejirelik shyǵarmalar, halyq emshiligi jáne materıaldyq mádenıet muralary t. b. urpaqtan – urpaqqa jalǵasyp kele jatqan kóne mádenıet kýálikteri ekeni anyq. Halyq buqarasy materıaldyq mádenıet, rýhanı mádenıet jetistikteriniń jasaýshylary boldy.
HÚİ – HÚİİ ǵasyrlarda qazaq halqy mádenıetiniń órkendep, damýyna feodaldyq soǵystar kedergi boldy. Ásirese HÚİ – HÚİ ǵǵ Jońǵar shapqynshylyǵy qazaq halqynyń mádenıetine aýyr zardabyn tıgizdi.
Qazaq halqynyń aýyz ádebıeti HÚİ – HÚİİ ǵǵ keńinen órkendedi. Halyq arasynda kóp taraǵan batyrlyq epostar: «Qobylandy», «Er Tarǵan», «Qambar», «Alpamys», «Er Qosaı» t. b. HÚİ – HÚİİ ǵǵ ómir súrgen jyraýlar: Dospambet, Marǵasqa, Jıembet, Shalkıiz, Aqtamberdi, Buhar, Úmbeteı.
HÚİ – HÚİİ ǵǵ – qazaqtar resmı túrde ıslam dinin ustandy. Islamdy taratýshylar – Túrkistan, Buhara, Astarhannyń dinbasylary.
Turǵyn úı túrleri: kıiz úı jáne shymnan, balshyqtan, tastan salynǵan jyly úı. Jazǵy úı túrleri: kıiz úı jáne arba ústine tigilgen jyljymaly úı – kúıme.
Qysqy kıimderi: kúpi, shıdem, ishik, ton, shalbar, jarǵaq shalbar, tymaq.
Ulttyq taǵam túrleri: et, sút, maı, qymyz, shubat, aıran, qatyq, qurt, irimshik, jent.
İÚ. Sergitý sáti. «Kim júırik?» matematıkalyq oıyn.
Matematıkalyq esepterdi sheship tarıhı datany taýyp, sol jylǵa qatysty tarıhı oqıǵany ataý kerek.
1. 728 h 2 + 0 = 1456 (Qazaq handyǵy qurylǵan jyl)
2. 415 h 4 + 50 = 1710 (Qaraqorymda jońǵarlarǵa qarsy úsh júzdiń bas qosqan jyl)
3. 560 + 1200 – 108 = 1652 (Salqam Jáńgir han qaıtys bolǵan jyl)
4. (8425 / 5) – 5 = 1680 (Táýke hannyń taqqa otyrǵan jyly)
5. 483 + 164 + 996 = 1643 ( Orbulaq shaıqasy bolǵan jyl)
6. (1901 + 110) - (1568 – 143) = 300 (2011 – 1711 ıaǵnı Abylaı hannyń bıyl 300 jasqa kelgen jyly)
Ú. Bekitý jumysy. «Hantalapaı» oıyny (suraqtarǵa jaýap).
Úsh toptan úsh oqýshy shyǵyp asyqty shıiredi. Kimniń asyǵy alshy tússe suraq sol toptyń múshelerine qoıylady. Eger ol top jaýap bere almasa, kelesi top músheleri jaýap beredi. Oıyn ary qaraı jalǵasa beredi. Durys jaýap bergen topqa ár jaýaby úshin bir asyqtan berilip otyrady. Asyqty kóp jınaǵan top jeńiske jetedi.
1. Qazaq halqynyń HÚİ - HÚİİ ǵasyrlardaǵy mádenıetiniń damý ereksheligi qandaı?
2. Rýhanı mádenıet degenimiz ne? Oǵan mádenıettiń qaı salalary jatady?
3. Qazaq aýyz ádebıetiniń baı murasy urpaqtan – urpaqqa qalaı jetti?
4. Jazba ádebıet murasynan qandaı eńbekterdi ataı alasyńdar?
5. Halyqtyń kúntizbesiniń ereksheligi nede? «Juldyzdy áýe kartasy» degendi qalaı túsinesiń?
6. Qazaqtar arasynda ıslam dinin kimder taratty?
7. Materıaldyq mádenıet degenimiz ne?
8. Kıiz úıdiń jabdyqtaryn atańdar.
9. Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn atańdar.
Úİ. «Dıskýssıalyq órnek» (keste)
Úİİ. Qorytyndylaý
Qazirgi tańda oqýshylardyń boıyna ata - baba dástúri men el - halqynyń tarıhyn qasterleýge, al eń bastysy, otansúıgishtikti nyǵaıtý úshin ultynyń rýhanı - mádenı qundylyqtaryn sińirý qajet.
«Salynǵan jol, turǵyzylǵan ǵımarat, tipti eń ozyq ǵylymı jańalyq sanalatyn jańa tehnologıanyń ózi jyl saıyn tozady, eskiredi. Al babalarymyz aıtqandaı, eshqashan azbaıtyn, tozbaıtyn, kerisinshe ýaqyt ótken saıyn san qyrynan jarqyrap, urpaq sanasyna shuǵyla shashatyn máńgi ólmeıtin qudiretti kúshtiń aty – ǵylym men mádenıet. Endeshe sol ata – babalarymyzdyń tarıhı - mádenı murasyn birlesip túleteıik» - dedi elimizdiń Prezıdenti N. Nazarbaev óz sózinde.
Búginde mundaı toqtamǵa, ıaǵnı óz tamyry men ótkenine, ana tiline, ata dinine, diline álemniń biraz memleketi bet bura bastady. Onyń jolyn árkim ózinshe tanyp, ózinshe baǵamdaýda. Solardyń qatarynda álemdik qaýymdastyqtyń nazaryna iligip, birqatar bedeldi halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolyp úlgergen Qazaqstan orta merzimdi memlekettik 2004 - 2006, 2007 - 2009 jyldarǵa arnalǵan «Mádenı mura» baǵdarlamasyn qabyldaǵan tuńǵysh el.
Árbir memlekettiń órkenıettiligin onyń mádenı muraǵa degen kózqarasyna qaraı tanyp - baǵamdaýǵa bolady. Óz elińniń mádenı murasyna uqypty qaraý men basqa mádenıettiń qundy elementterin qabyldaý – adamzat órkenıeti damýynyń sara joly.
Úİİİ. Oqýshylardy baǵalaý
İH. Úıge tapsyrma: §46 – ny oqyp kelý
«Men óz mádenıetimdi maqtan tutamyn» taqyrybynda shaǵyn áńgime jazyp kelý.
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
