Hrýshev kezeńindegi Qazaqstan ónerkásibiniń damýy, «Tyń epopeıasy»
Qazaqstan tarıhy 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: «Hrýshev kezeńindegi» Qazaqstan ónerkásibiniń damýy, «Tyń epopeıasy», N. Hrýshevtyń agrarlyq saıasattaǵy «jańa kýrsy», 1947 jylǵy reforma
Maqsaty:
Uly Otan soǵysy aıaqtalǵannan keıingi ýaqyttaǵy Qazaqstannyń ekonomıkasyn qaıta qurý, tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý týraly bilim berý.
Mindetteri:
Bilimdilik. Jalpy taqyryptyń ishindegi negizgi tarıhı faktilerdi anyqtaý, derekpen jumys jasaý jáne logıkalyq - qurylymdyq syzbalardy toltyra bilýge jattyqtyrý.
Tárbıelik: Otanǵa degen, onyń ótken tarıhyna degen mahabbat sezimin oıatý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń analız jasaý, salystyrý daǵdylaryn damytyp, jańa taqyrypty zertteýge degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
Sabaqtyń túri: ashyq sabaq
Sabaqtyń tıpi: dástúrli emes
Kórnekiligi: kespe qaǵazadar, slaıd.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen amandasý, olarǵa búgingi sabaqta sáttilik tileımin jáne bir - birine qarap sáttilik tileýge shaqyramyn.
Synypty 5 topqa bólemin.
İİ Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Top basylar saıysy» oıyny
1. Qazaqstanda birqatar kórkemóner qaıratkerleriniń soqqyǵa ushyraýyna alyp kelgen 1946 j BK (b) P OK - nyń qaýlylary qandaı jýrnaldarǵa qatysty boldy? («Zvezda», «Lenıngrad»).
1. Kózqarasy ǵylymǵa jat dep tanylǵan iri ǵalym kim? (Á. Marǵulan)
2. Máskeýde «Dárigerler isi», al Lenıngradta «Lenıngrad isi» qaralyp jatqanda, Qazaqstanda qandaı is qaraldy?(«Bekmahanov isi»).
2. Saıası qýǵyndaýlardyń jańa tolqynynyń bastalýyna baılanysty Qazaqstanda tastap ketýge májbúr bolǵan daryndy jazýshy kim?
3. Bekmahanovqa qandaı aıyp taǵyldy? (orys halqyna qarsy úgit júrgizýshi jáne ult - azattyq kóterilisti(K. Qasymulynyń) jaqtaýshy degen).
3. Bıologıa, medısına jáne geologıa ǵylymdary salasynda jemisti eńbek etip júrgen ǵalymdarǵa qandaı aıyp taǵyldy? (Kosmopolıt)
4. 1950 j. «Pravda» gazetinde «Qazaqstan tarıhy máselelerin markstik - lenındik turǵydan baıandaıdy» degen maqalanyń jarıalanýy qandaı jaǵdaıǵa alyp keldi?(E. Bekmahanovty resmı túrde saıası aıyptaýǵa).
4. KOKP - nyń HH sezine qaralǵan basty másele ne boldy? (Stalınniń jeke basyna tabynýshylyqty aıyptaý)
5. Qaı jyly E. Bekmahanovty kináli dep iske tartty?( 1951 j., sáýir)
5. HH ǵ. 40 - 50 - jyldary negizinen kimder saıası qýǵyndaýǵa ushyrady? (Qazaq zıalylary).
Qosymsha:
1. Saıası qýdalanǵan ult zıalylarynyń famılıalaryn atańdar: (A. Jubanov, S. Mukanov, Á. Marǵýlan, Q. Sátpaev, M. Áýezov).
2. Ózgeshe oılaıtyndardy saıası qýdalaýdyń ádisteri 50 - 60 - jyldary qandaı boldy? (partıadan shyǵarý, jumystan shyǵarý, psıhıatrıalyq emhanalarǵa jabý).
3. KSRO densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń bergen málimetteri boıynsha osy jyldary «ózgeshe oılaıtyn» qansha keńes azamaty jaza tartqan? (90 myńnan astam)
İİİ Úı tapsyrmasyn bekitý.
İÚ Jańa sabaq.
Jańa sabaqtyń taqyrybyn jáne josparyn jarıalaımyn, «Ara» oıyny tapsyrmalar abzastar boıynsha bólinip beriledi.
Soǵys jyldary Keńes Odaǵy ulttyq baılyǵynyń ⅓ aıyryldy. Óndiristegi jumys qolynyń jetispeýinen 11 mln. 365 myń adamdy Keńes Armıasy qatarynan áskerlerdi bosatý júrgizildi.
1945 jyly 23 maýsymda KSRO joǵarǵy Keńesi sesıasy qabyldaǵan demobılızasıa týraly Zań qabyldandy. Mıllıondaǵan jaýyngerler beıbit tirshilikke qaıta oraldy.
Áskerden qaıtqandardyń qatarynda Keńes Odaǵynyń Batyry Jálel Qızatovta boldy. Jaýapty qyzmetterdi atqarǵan keshegi jaýynger ózin saýatty maman retinde kórsete bildi, aýyldy jandandyrýda kóp eńbek sińirdi, depýtat bolyp saılanyp, mańyzdy zańdardy qabyldaýǵa tikeleı qatysty.
1946 jyly 18 naýryz - 1946 - 1950 jyldarǵa arnalǵan tórtinshi besjyldyq jospary týraly zań qabyldandy.
Mindetteri:
1. Qıraǵan halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirý.
2. Aýyr ónerkásipti qalpyna keltirip, tez qarqynmen damytý.
3. Jańa temirjol jelilerin salý.
4. Aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń ónimdiligin arttyrý.
Buryn soǵysqa qajet ónimder shyǵarǵan ónerkásip oryndary beıbit ónimderin shyǵarý úshin qaıta quryldy.
Besjyldyq qurylystary:
- 1946 - 1951 jyldary respýblıkada bolat prokaty, qara jáne tústi metalýrgıa, taý - ken jáne kómir ónerkásibi úshin qoldan jasalǵan talshyq óndirý júzege asyryldy.
- Temirtaý Metalýrgıa zaýytynda úı prokat stany, 2 marten peshi salyndy.
- Aqtóbe feroqorytpa zaýytynyń úshinshi kezegi iske qosyldy.
- Óskemende 1947 jyly qorǵasyn - myrysh kombınaty salyndy.
- Ekibastuzda kómir kesindisiniń qurylysy aıaqtaldy.
- Mańǵystaýda jańa kesindiniń qurylysy aıaqtaldy.
1950 jyly munaı óndirý 52%- ǵa artty.
50 jyldardyń basynda respýblıkadaǵy kásiporyn sany – 65 boldy.
Jeńil jáne tamaq ónerkásibi:
- Semeı ıleý - syǵyndy zaýyty ónim bere bastady.
- Qyzylorda tigin fabrıkasy iske qosyldy.
- Jambyl, Qyzylorda, Pavlodar teri zaýyttary salyndy.
Kólik júıesiniń damýy:
- 1950 jyly uzyndyǵy 483 km Moıynty – Shý temir joly salyndy:
- Jambyl - Sholaqtaý temirjol iske qosyldy.
Baılanys isi jaqsartyldy:
- Barlyq aýdan ortalyǵy telefon baılanysyna qosyldy:
- 1949 jyly kóktemde Almatyda eldiń 56 qalasymen baılanystyratyn avtomattyq stansıa salyndy.
- Radıo júıesi 2 ese artty.
Respýblıkanyń sharýashylyq ómirindegi ózgerister mamandanǵan jumysshylar qatarynyń ósýine yqpal etti.
1945 jyly – 1 mln 44 myń adam
1950 jyly – 1 mln 403 myń adam.
Sabaqtyń taqyryby: «Hrýshev kezeńindegi» Qazaqstan ónerkásibiniń damýy, «Tyń epopeıasy», N. Hrýshevtyń agrarlyq saıasattaǵy «jańa kýrsy», 1947 jylǵy reforma
Maqsaty:
Uly Otan soǵysy aıaqtalǵannan keıingi ýaqyttaǵy Qazaqstannyń ekonomıkasyn qaıta qurý, tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý týraly bilim berý.
Mindetteri:
Bilimdilik. Jalpy taqyryptyń ishindegi negizgi tarıhı faktilerdi anyqtaý, derekpen jumys jasaý jáne logıkalyq - qurylymdyq syzbalardy toltyra bilýge jattyqtyrý.
Tárbıelik: Otanǵa degen, onyń ótken tarıhyna degen mahabbat sezimin oıatý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń analız jasaý, salystyrý daǵdylaryn damytyp, jańa taqyrypty zertteýge degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
Sabaqtyń túri: ashyq sabaq
Sabaqtyń tıpi: dástúrli emes
Kórnekiligi: kespe qaǵazadar, slaıd.
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen amandasý, olarǵa búgingi sabaqta sáttilik tileımin jáne bir - birine qarap sáttilik tileýge shaqyramyn.
Synypty 5 topqa bólemin.
İİ Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Top basylar saıysy» oıyny
1. Qazaqstanda birqatar kórkemóner qaıratkerleriniń soqqyǵa ushyraýyna alyp kelgen 1946 j BK (b) P OK - nyń qaýlylary qandaı jýrnaldarǵa qatysty boldy? («Zvezda», «Lenıngrad»).
1. Kózqarasy ǵylymǵa jat dep tanylǵan iri ǵalym kim? (Á. Marǵulan)
2. Máskeýde «Dárigerler isi», al Lenıngradta «Lenıngrad isi» qaralyp jatqanda, Qazaqstanda qandaı is qaraldy?(«Bekmahanov isi»).
2. Saıası qýǵyndaýlardyń jańa tolqynynyń bastalýyna baılanysty Qazaqstanda tastap ketýge májbúr bolǵan daryndy jazýshy kim?
3. Bekmahanovqa qandaı aıyp taǵyldy? (orys halqyna qarsy úgit júrgizýshi jáne ult - azattyq kóterilisti(K. Qasymulynyń) jaqtaýshy degen).
3. Bıologıa, medısına jáne geologıa ǵylymdary salasynda jemisti eńbek etip júrgen ǵalymdarǵa qandaı aıyp taǵyldy? (Kosmopolıt)
4. 1950 j. «Pravda» gazetinde «Qazaqstan tarıhy máselelerin markstik - lenındik turǵydan baıandaıdy» degen maqalanyń jarıalanýy qandaı jaǵdaıǵa alyp keldi?(E. Bekmahanovty resmı túrde saıası aıyptaýǵa).
4. KOKP - nyń HH sezine qaralǵan basty másele ne boldy? (Stalınniń jeke basyna tabynýshylyqty aıyptaý)
5. Qaı jyly E. Bekmahanovty kináli dep iske tartty?( 1951 j., sáýir)
5. HH ǵ. 40 - 50 - jyldary negizinen kimder saıası qýǵyndaýǵa ushyrady? (Qazaq zıalylary).
Qosymsha:
1. Saıası qýdalanǵan ult zıalylarynyń famılıalaryn atańdar: (A. Jubanov, S. Mukanov, Á. Marǵýlan, Q. Sátpaev, M. Áýezov).
2. Ózgeshe oılaıtyndardy saıası qýdalaýdyń ádisteri 50 - 60 - jyldary qandaı boldy? (partıadan shyǵarý, jumystan shyǵarý, psıhıatrıalyq emhanalarǵa jabý).
3. KSRO densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń bergen málimetteri boıynsha osy jyldary «ózgeshe oılaıtyn» qansha keńes azamaty jaza tartqan? (90 myńnan astam)
İİİ Úı tapsyrmasyn bekitý.
İÚ Jańa sabaq.
Jańa sabaqtyń taqyrybyn jáne josparyn jarıalaımyn, «Ara» oıyny tapsyrmalar abzastar boıynsha bólinip beriledi.
Soǵys jyldary Keńes Odaǵy ulttyq baılyǵynyń ⅓ aıyryldy. Óndiristegi jumys qolynyń jetispeýinen 11 mln. 365 myń adamdy Keńes Armıasy qatarynan áskerlerdi bosatý júrgizildi.
1945 jyly 23 maýsymda KSRO joǵarǵy Keńesi sesıasy qabyldaǵan demobılızasıa týraly Zań qabyldandy. Mıllıondaǵan jaýyngerler beıbit tirshilikke qaıta oraldy.
Áskerden qaıtqandardyń qatarynda Keńes Odaǵynyń Batyry Jálel Qızatovta boldy. Jaýapty qyzmetterdi atqarǵan keshegi jaýynger ózin saýatty maman retinde kórsete bildi, aýyldy jandandyrýda kóp eńbek sińirdi, depýtat bolyp saılanyp, mańyzdy zańdardy qabyldaýǵa tikeleı qatysty.
1946 jyly 18 naýryz - 1946 - 1950 jyldarǵa arnalǵan tórtinshi besjyldyq jospary týraly zań qabyldandy.
Mindetteri:
1. Qıraǵan halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirý.
2. Aýyr ónerkásipti qalpyna keltirip, tez qarqynmen damytý.
3. Jańa temirjol jelilerin salý.
4. Aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń ónimdiligin arttyrý.
Buryn soǵysqa qajet ónimder shyǵarǵan ónerkásip oryndary beıbit ónimderin shyǵarý úshin qaıta quryldy.
Besjyldyq qurylystary:
- 1946 - 1951 jyldary respýblıkada bolat prokaty, qara jáne tústi metalýrgıa, taý - ken jáne kómir ónerkásibi úshin qoldan jasalǵan talshyq óndirý júzege asyryldy.
- Temirtaý Metalýrgıa zaýytynda úı prokat stany, 2 marten peshi salyndy.
- Aqtóbe feroqorytpa zaýytynyń úshinshi kezegi iske qosyldy.
- Óskemende 1947 jyly qorǵasyn - myrysh kombınaty salyndy.
- Ekibastuzda kómir kesindisiniń qurylysy aıaqtaldy.
- Mańǵystaýda jańa kesindiniń qurylysy aıaqtaldy.
1950 jyly munaı óndirý 52%- ǵa artty.
50 jyldardyń basynda respýblıkadaǵy kásiporyn sany – 65 boldy.
Jeńil jáne tamaq ónerkásibi:
- Semeı ıleý - syǵyndy zaýyty ónim bere bastady.
- Qyzylorda tigin fabrıkasy iske qosyldy.
- Jambyl, Qyzylorda, Pavlodar teri zaýyttary salyndy.
Kólik júıesiniń damýy:
- 1950 jyly uzyndyǵy 483 km Moıynty – Shý temir joly salyndy:
- Jambyl - Sholaqtaý temirjol iske qosyldy.
Baılanys isi jaqsartyldy:
- Barlyq aýdan ortalyǵy telefon baılanysyna qosyldy:
- 1949 jyly kóktemde Almatyda eldiń 56 qalasymen baılanystyratyn avtomattyq stansıa salyndy.
- Radıo júıesi 2 ese artty.
Respýblıkanyń sharýashylyq ómirindegi ózgerister mamandanǵan jumysshylar qatarynyń ósýine yqpal etti.
1945 jyly – 1 mln 44 myń adam
1950 jyly – 1 mln 403 myń adam.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: bilimdilik - memlekettik tildi qurmetteý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý, tilimizge degen súıispenshiligimizdi týdyrý; damytýshylyq - oqýshylardyń bilimge degen qushtarlyǵyn arttyrý,...
