InfoHub Logo

Qoǵamymyzda bolyp jatqan áleýmettik-ekonomıkalyq ózgerister men elimizdiń bilim berý salasynyń álemdik bilim keńistigine ótýi bilim berý salasynda, sonyń ishinde kásiptik bilim berý ýaqyt talabyna saı ózgerister engizýdi talap etip otyr.

Qazirgi kezeńde bilim ǵylym  salasynda ınovasıalyq pedagogıkalyq tehnologıalar qanshalyqty  mańyzdy bolsa, tárbıe baǵytynda da zamanaýı tehnologıalar uǵymy keńinen qoldanylatyn uǵymdardyń birine aınaldy.

Bolashaq quzyretti mamandardy ósirip, damytý máselesi memlekettik saıasattyń ajyramas bóligi bolyp otyr. Jańa zaman mamany erteńgi elimizdiń bolashaǵy. Kásibı quzyretti mamandy qalyptastyryp, damytý úshin, tulǵanyń ishki dúnıesi men onyń qyr syryn anyqtap, múmkinshilikteri men qabiletiniń damýyna jaǵdaı týǵyzý qajet.

Árıne, ol úshin bilim berý mekemelerinde stýdentterdiń jeke basynyń qalyptasýy men damýynda pedagogtardyń zamanaýı tárbıe tehnologıalaryn qoldana bilý saýattylyǵyna da baılanysty. Sondyqtan, tárbıeniń jańa  pedagogıkalyq tehnologıalardy qoldaný negizinde keleshek urpaqtyń erkin damýyna, jan-jaqty bilim alýyna, belsendi, shyǵarmashyl bolýyna jaǵdaı jasaý qazirgi  tańdaǵy árbir pedagogtyń mindeti.

Zamanaýı tárbıe tehnologıasy – tárbıe maqsattaryna qol jetkizýge múmkindik beretin oqytý formalarynyń, ádisteriniń, joldarynyń, tásilderiniń jáne tárbıe quraldarynyń jıyntyǵy. Bul damytý, oqytý jáne tárbıe prosesterine yqpal etetin tásilderdiń biri.

Kolejdegi tárbıe jumysynyń negizgi maqsaty – deni saý, ulttyq sana-sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesi bıik, mádenıetti, parasatty, eńbekqor, isker, boıynda izgi qasıetter qalyptasqan, dúnıetanymy mol tulǵa, kóshbasshylyq qasıetterdi meńgergen jeke tulǵany  qalyptastyrý.

Kolejde «Jeke tulǵany qalyptastyrý» modeline saı rýhanı-adamgershilik tárbıeniń baǵyttaryna negizdelgen tárbıe jumysy júrgizilip, jan-jaqty damyǵan, quzyretti, jigerli de qaısar, belsendi jastar tárbıelenip, qazirgi stýdent, erteńgi muǵalimniń ulttyq sanasyn, patrıottyq sezimin qalyptastyrý baǵytynda júıeli jumys júrgiziledi. Oqý ornynda kolej dırektory, p.ǵ.d. Sh.H.Qurmanalınanyń avtorlyǵymen jasaqtalǵan «Jeke tulǵany qalyptastyrý modeli» atty tárbıelik jumys júıesi jolǵa qoıylyp, ár stýdenttiń jeke tulǵa retinde qalyptasýyna áser etedi. Modeldiń 5 bólimi (Januıa, Ujym, Qoǵam, Álem, Men – jeke tulǵa) rýhanı-adamgershilik tárbıeniń 11 baǵyty (Meniń elimniń tarıhy, «Meniń armanym, maqsatym jáne meniń bolashaǵym», «Men bolmasam, kim?»,  «Ultaralyq qarym-qatynas mádenıeti», «Genderlik kózqaras», «Qarym-qatynas etıkasy», «Meniń ómirimdegi din»,  «Men jáne qorshaǵan orta», «Meniń halqymnyń salt-dástúrleri», «Týǵan til», «Meniń otbasym») boıynsha jan-jaqty damyǵan quzyretti mamandardy tárbıeleýde birneshe tárbıelik sharalar júzege asyryldy. Tárbıeniń jańa modeli qoǵam ómirindegi erejeler men salt-dástúrlerge sáıkes  jeke tulǵanyń sana-sezimin, adamgershilik qasıetterin damytýǵa, rýhanı-adamgershilik qundylyqtardy qalyptastyrýǵa, sonymen birge qarym-qatynas etıkasy men mádenıetti qalyptastyrýǵa jaǵdaı jasaıdy.

Tárbıe tehnologıalar men ınovasıalyq quraldar kolejde jas erekshelikterin eskere otyryp, ózindik baǵyttary men maqsattary bar ekendigi málim.

Birinshi kýrsta «Til tabysýǵa úırenemiz!» baǵyty boıynsha stýdentterdi qoǵamdyq ómirge beıimdeý úshin uıymdastyrylǵan keshendi is- sharalar jeke tulǵanyń ıntellektýaldyq, áleýmettik  psıhologıalyq qabiletterin arttyrýǵa baǵyttaldy. Bul baǵyttaǵy jumystar «Bizdiń kolej J.Dosmuhamedov atynda» stýdentterdi kolej qaǵıdalarymen tanystyrý, «Ózin-ózi taný – ómir talaby» psıhologıalyq trenıńter, «Mamandyǵym - maqtanyshym» semınar, «Qyzǵa qyryq úıden tıym» taqyrybynda dóńgelek ústel, stýdentterdiń ishinen mýzyka, vokal, bı, óner, kórkem sóz oqý nomınasıalary boıynsha eń daryndylardy anyqtaý úshin «Seniń juldyzdy sátiń» festıvali jyl saıyn dástúrli túrde ótkiziledi.

Ekinshi kýrsta «Oılaýǵa úırenemiz» baǵyty boıynsha «Matematıkalyq regata», «Qyzyqty ınformatıka», «Intellekt-shoý», «Búgingi stýdent – erteńgi quzyretti maman» taqyrybynda ótkizilgen saıystar aqparattyq oqý alańyn qurýǵa baǵyttaldy. Stýdentterdiń  shyǵarmashylyq, ıntellektýaldyq qabilettiligin arttyrý maqsatynda «Tapqyr dostar» ıntellektýaldy saıysy, quqyqtyq tárbıe berý maqsatynda «Quqyq – ádilet pen parasat joly»,  patrıottyq tárbıe berýde «Táýelsiz elim - baqytym» atty sharalar uıymdastyryldy.

Ustazdar jáne ardagerler kúnine oraı «Ardagerler – aqyldyń kórigi eken, ustazdarym – ulaǵat serigi eken» atty merekelik shara joǵary deńgeıde ótti. Barlyq toptarda pedagogıkalyq eńbek ardagerleri jáne kolej janynan qurylǵan «Urpaqtar sabaqtastyǵy» klýby múshelerimen kezdesý ótkizildi. Osyndaı sharalar «Oılaýǵa úırenemiz» uranyn basshylyqqa alyp, stýdentterdi qalyptan tys jaǵdaıdan jol taýyp shyǵýǵa, oqý baǵdarlamasyn modeldeýge, aqparattyq oqý alańyn qurýǵa úıretý maqsatynda júzege asyryldy.

Úshinshi kýrsta «Shyǵarmashylyqqa, ózin-ózi basqarýǵa úırenemiz!» baǵytynda ótkizilgen tárbıe sharalary stýdentterdiń óz betimen izdenýine, pikirin ashyp aıtýǵa kez- kelgen jaǵdaıdan jol taýyp shyǵýyna úıretý maqsatynda uıymdastyryldy. «Jahansha jastary» KTK toby oblystyq jarystarǵa qatysty.  Halyqaralyq stýdentter kúnine arnalǵan «Stýdenttik ómir» atty shara ótkizildi. Stýdentterdiń dıplom aldy mashyqqa daıyndyǵyn baıqaý maqsatynda «Erkin eldiń bolashaǵy» atty saıys ótkizildi. Nátıjesinde stýdentter úsh jyl boıy meńgergen bilimderin kórsetip, kásibı bilikteriniń joǵary ekenin baıqatty. Stýdentterdiń kásibı bilikterin arttyrý maqsatynda «Mamandyǵym - maqtanyshym», «Pedagogıkalyq oskar» atty sharalar dástúrge aınaldy.

«Jeke tulǵany qalyptastyrý» modeli kolej stýdentteriniń mártebesin kóterýge, jeke  tulǵanyń  áleýmettik,  adamgershilik,  etıkalyq   qasıetterin  qalyptastyrýǵa baǵyttaldy.

Joǵaryda kórsetilgen sharalardy ótkizý barysynda qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalardyń birneshe túrine toqtalaıyq.

Oıyn arqyly oqytý tehnologıasynyń maqsaty dıdaktıkalyq, tárbıelik, damytýshylyq, áleýmettendirýshilik maqsatqa jetý. Oıyn tehnologıasynyń ereksheligi oıyndyq is-árekettiń psıhologıalyq mehanızmi jeke bastyń ózindik talap-talǵamdaryna súıenedi. Stýdenttiń boıyndaǵy bilimdilik, tanymdyq, shyǵarmashylyq qasıetterin asha túsýdi kózdeıdi. İskerlik jáne taǵy basqada oıyndar stýdentterge ómirde kezdesken qıynshylyqtardy jeńý jolyn úıretip qana qoımaıdy, olardyń uıymdastyrýshylyq qabiletterin de qalyptastyrady.

Oıyn-áleýmettik qyzmet. Ol stýdenttiń jasyna qaraı ózin qorshaǵan ortany tanyp bilýge qushtarlyǵyn arttyrady.

Problemalyq oqytý tehnologıasy - stýdenttiń óz betimen izdenýge úıretý, tanymdyq jáne shyǵarmashylyq qabiletterin damytý. Iaǵnı, stýdentterdiń belsendiligi arttyrý, sharaǵa qyzyqtyratyndaı másele týdyrý, stýdent materıaldy sezim músheleri  arqyly ǵana qabyldap qoımaıdy, bilimge degen qajettiligin qanaǵattandyrý maqsatynda meńgeredi.

Ózdiginen damý tehnologıasy - bul stýdentti jan-jaqty damytý, derbestikke tárbıeleý, sanasynda nárseler álemi men  oılaý áreketiniń birigýi, munda tárbıe úrdisi stýdenttiń damýyna sáıkes tabıǵı bolýy kerek, sonda ǵana ol ózin damyta alady.

Bul tehnologıanyń ereksheligi oqytýdyń biryńǵaı baǵdarlamasy bolmaıdy, árkim tabıǵat bergen damý jolymen júredi. Ár stýdenttiń is-áreketi óz eńbegine oraı úlkenderdiń, qurbylar tarapynan baǵalanady. Mundaǵy basty másele stýdent ózin-ózi baǵalaıdy.

Yntymaqtastyq pedagogıkasy - pedagogtyń talap etý pedagogıkasynan qarym-qatynas pedagogıkasyna kóshýi. Stýdenttke izgilik turǵysynan qaraý, oqytý men tárbıeniń ajyramas birligi: pedagog - stýdent, stýdent-pedagog, stýdent-stýdent, ıaǵnı stýdent te pedagog te sýbektiler bolyp tabylady. Sonymen qatar, stýdenttiń basyna izgilik qarym-qatynas, ekeýniń arasyndaǵy ózara túsinýshilik, yntymaqtastyq qarym-qatynas jasaý. Bul tehnologıanyń negizgi maqsaty - stýdentti azamat etip tárbıeleý, olardyń tanymdyq kúshin qalyptastyrý jáne damytý, stýdenttiń jany men júregine jylylyq uıalatý.

Damyta oqytý tehnologıasy - stýdentti oqyta otyryp, damytý. Onyń  boıynda erkindik, maqsatkerlik, ar-namys, maqtanysh sezim, derbestik, adamgershilik, eńbeksúıgishtik, belsendilik t.b. qasıetter damytý.

Sonymen qatar, bilim berý mekemesinde ınovasıalyq bilim berý quraldaryn qoldanýdyń da mańyzy zor. Inovasıalyq bilim berý quraldaryna: aýdıo, vıdeo, quraldar, kompúter, ınteraktıvti taqta, ınternet, mýltımedıalyq qural, elektrondyq oqýlyqtar, men oqý ádistemelik keshender, ınovasıalyq aqparattyq bank, ınovasıalyq saıt jáne taǵy basqalary jatady. Qazirgi tańda kóptegen ınteraktıvtik baǵdarlamalyq bólimder, qozǵalmaly obektiler qurýǵa múmkindik beretin vektorlyq jáne grafıkalyq jabdyqtar kóptep shyǵyp, qoldanys tabýda. Osyndaı quraldardyń biri-mýltımedıalyq oqýlyqtardy oqý ordalary keńinen paıdalaný. Bul jaǵdaıda árbir pedagog uıymdastyryp otyrǵan sharasy ári qyzyqty, ári nátejeli bolady, sonymen birge mýltımedıalyq quraldar arqyly pedagog ýaqytty tıimdi jáne utymdy paıdalanar edi.

Bilim berý mekemelerde aqparattyq kommýnıkatıvtik tehnologıa quraldaryn qoldanýdaǵy maqsat – ár stýdenttiń tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý. Stýdenttiń tanymdyq qyzyǵýshylyqtyń bolýy olardyń sharalarda belsendik tanytýǵa, jaǵymdy minez qulyqtaryn qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.

Pedagog – stýdenttiń boıyna bilim nárin sebetin, jan-jaqty tárbıe beretin basty tulǵa. Bolashaqta kolej túlekterinen jańashyl pedagog daıarlaýǵa qoıylatyn talaptar stýdentterdi oqytý men tárbıeleýdiń jańa tehnologıalar túrlerimen qarýlandyra otyryp, qazirgi ýaqyttaǵy kásiptik daǵdylaryn ıgerýge baǵyttalǵan oqytýdyń jańa joldaryn engizýdi kózdeıdi.

Naqty bilim berý júıesi tulǵany damytý men áleýmettendirýdiń úderisiniń mańyzdy kezeńi, aıta ketsek, ómirsheń qaǵıdalar men negizgi qundylyqtardyń sanaly qalyptasý kezeńi ekeni barshamyzǵa málim. Sonymen qatar ol oqýshylardyń syrtqy ortamen qarym-qatynas jasaý qabileti, ózgermeli ómirge beıimdelý sharty, jeke bas qabiletterin damytýdyń tetigi, áleýmettik-mádenı damýynyń ólshemi, áleýmettik daǵdylaryn damytýdyń negizi, qatysymdyq, aqparattyq  problemalardyń sheshimin tabý quzyrettilikteriniń birligi, bilim, bilik daǵdylarynyń quzyrettilikke ulasý joly bolyp tabylatyn fýnksıonaldy saýattylyqtyń sıpatty belgilerin damytýǵa yqpal etý mańyzdy ról atqarady.

Tulǵany qalyptastyrý jolynda orta bilim berý júıesinde orny zor, sebebi negizgi qundylyqtar men ómirlik qaǵıdalar osy ýaqytta qalyptasady. Mektep jasynda balalar óziniń mádenı-ulttyq, etnıkalyq qajettilikterin júzege asyryp, onyń boıynda gýmanısik, jalpy adamzattyq qasıetterdiń qalyptasýyna qolaıly jaǵdaı jáne orta jasalady.

Búgingi tańda muǵalimniń aldynda turǵan mindeti – áleýmettik-belsendi tulǵa qalyptastyrýǵa yqpal etetin, jaǵymdy bilim berý jáne tárbıeleý ortasyn qurýda álemdik mádenıet pen jalpyadamzattyq qundylyqtardy, etnostar men halyqtyń mádenı dástúrin bilý jáne ózindik tájirıbesin qoldaný.

Zamanaýı mektep muǵalimderine oqý tárbıe úderisin uıymdastyrýda kelesi mindetterdi sheshý kómektesedi:

— oqýshylar boıynda ultjandylyqty, azamattylyqty jáne namysqorlyq qasıetterdi jáne otanshyldyq sanany qalyptastyrý, Otanǵa degen maqtanyshqa tárbıeleý.

— tulǵanyń jalpyazamattyq qundylyǵyn, belsendi azamattyq ustanymyn qalyptastyrýǵa yqpal etýi, rýhanı-adamgershilik dástúrdi saqtaý jáne qaıta jańǵyrtý;

— jalpyadamzattyq qasıetterdiń negizinde jan jaqty mádenıetti, ózgermeli ómir jaǵdaılaryna beıim tulǵany qalyptastyrý.

— oqýshylardyń bilim alý ýájderi men tanymdyq qyzyǵýshylyqtaryn qalyptastyra otyryp oılaý múmkindikterin damytý;

— ómirge, adamdarǵa qurmetke tárbıeleý;

— ózin ózi jetildirý baǵdarlamalarynyń kómegimen minez qulqyn tárbıeleý;

— salaýatty ómir salty týraly kózqarysyn qalyptastyrý, mádenı-sporttyq is sharalarǵa qatysýǵa tartý.

Jeke tulǵany tárbıeleýde joǵaryda kórsetilgen mindetterdi júzege asyrý mekteptegi oqýshylardyń akademıalyq pánderi, qosymsha bilim berý, bos ýaqytty uıymdastyrý jáne áleýmettik ómirdiń tárbıelik áleýeti arqyly iske asyrylady. Sonymen qatar tulǵanyń negizgi sapalary otanshyldyq, tózimdilik, senimdilik, jaýapkershilik, kreatıvtilik, tapqyrlyq, kóshbasshylyq, ıaǵnı fýnksıonaldyq saýatty tártip qalyptasady. Túpki maqsatbilim alýshylardyń ózin ózi jetildirý men damytýǵa jeteleıtin, kez kelgen jaǵdaıda kommýnıkatıvtik-qyzmettik áreketterdi úsh tilde kórsetýge múmkindik beretin birneshe tildi meńgerý, óziniń salt dástúri men tarıhyn biletin, áleýmettik jáne saıası ózin ózi anyqtaýǵa qoldaý kórsetetin kópmádenıetti tulǵany damytý.

Búgingi tańda oqý jáne tárbıe baǵytynda NZM tájirıbesi respýblıkanyń mektepterine taratylýda. Osy rette Zıatkerlik mektepterdegi tárbıe júıesin keltirýdi jón kórip otyrmyz. Ondaǵy is sharalar shyǵarmashylyq jáne asa ónegeli, básekeli ortada tabysty áreket etýge qabiletti, mádenıeti joǵary jáne azamattyq jaýapkershilik júktegen, óz Otanyna berilgen jeke tulǵa qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan.

Tárbıe júıesi pándik oqý baǵdarlamalarynyń, qosymsha bilim berý baǵdarlamalarynyń, demalys qyzmetiniń mazmunyn mynadaı baǵyttar arqyly ıntegrasıalaý jolymen iske asyrylýda: patrıottyq tárbıe, ıntellektýaldy damý, adamgershilik tárbıe, fızıkalyq jáne psıhologıalyq damý, alýan mádenıetti damý, kóshbasshylyq qasıetti damytý, kórkem-estetıkalyq damý. Oqýshylardyń sabaqta jáne sabaqtan tys qyzmette ıntegrasıalanýy  áleýmettik-gýmanıtarlyq sıkl pánderindegi «Alashtaný», «Abaıtaný» ulttyq quramdas bólik, túıindi pánaralyq taqyryptar, «Óner» jáne «Dene tárbıesi» pánderin jáne qosymsha bilim berý baǵdarlamalaryn oqytýdaǵy kózqarastardyń baılanysy arqyly júzege asyrylady. Bilim berý qyzmetiniń osy ıntegrasıasynyń nátıjesinde tárbıeleý jumysy nysandar men ádister kesheni arqyly uıymdastyrylady, sonyń ishinde áleýmettik jobalar men praktıkalar, Qazaqstan boıynsha ólketaný ekspedısıalary, múddeler boıynsha sabaqtar (sporttyq, kórkem, tehnologıalyq jáne ıntellektýaldy), tańdamaly kýrstar, oqýshylardyń ózin-ózi basqarýy men qoǵamdastyqtar («Shańyraq» jáne basqalary), dramalyq jáne teatr kórsetilimderi, ıntellektýaldy jáne isker oıyndar, jelilik is-sharalar jáne t.b.

Nazarbaev Zıatkerlik mektepterinde oqýshylar qaýymdastyǵy «Shańyraq» jobasy negizinde uıymdastyrylady. Qaýymdastyqtyń maqsaty – biryńǵaı toptar qurý arqyly oqýshylardy aýyzbirlikke, birtutastyqqa beıimdeý, joǵary synyp pen tómengi synyp oqýshylary arasynda baýyrmaldyq, qamqorlyq qarym-qatynas qalyptastyrý bolyp tabylady. «Shańyraq» oqýshylar qaýymdastyǵyna jas aralyǵyndaǵy jáne oqytý tili ártúrli eki synyp biriktiriledi (Mysaly, 12 jáne 9, 11 jáne 8, 10 jáne 7). Ár «Shańyraqtyń» óz aty, belgileri, urany bar. «Shańyraq» oqýshylar qaýymdastyǵy arasynda ártúrli jarystar men saıystar (sporttyq, zıatkerlik, mádenı) ótedi, qatysqany men jeńisteri úshin oqýshylardyń ár qaýymdastyǵy upaı sandaryn jınaqtap jyl sońynda jeńiske jetken topqa «Órken» kýbogy tapsyrylady jáne «Týǵan elge taǵzym» ólketanýlyq-zertteý ekspedısıasyna joldama beriledi. Jan jaqty damyǵan tulǵa qalyptastyrýdaǵy atalǵan qaýymdastyqtyń artyqshylyqtary ár jastaǵy oqýshylardyń ózara yntymaqtastyǵy artady, joǵary synyp oqýshylarynyń tómengi synyp oqýshylaryna qamqorlyq tanytýy ózara áriptestik mádenıetin qalyptastyrady, kóshbasshylyq qabiletterin damytady, sabaqqa daıyndyq barysynda jáne sabaqtan tys ýaqytty uıymdastyrýda bir-birine kómek kórsetedi, birtutas komanda, korporatıvti rýh qalyptastyrý bolyp tabylady. Osynyń negizinde  táýelsiz oqýshy, azamattyq ustanymy belsendi, óz eliniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna úles qosýǵa daıyn senimdi jeke tulǵany qalyptastyrýǵa qoldaý kórsetetini anyq.

Nur-Sultan qalasy Aqjol-RA bastaýysh mektebi
Imanbaeva Aıjan Esenovna

---