Zat esimniń táýeldenýi
Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń táýeldenýi
Sabaqtyń maqsaty: 1. Zat esimniń maǵynasy týraly jalpy túsinik berý. Ol qandaı da bir zattyń, uǵymnyń ataýy ekenin túsindirý.
2. Oqýshynyń oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn, belsendiligin arttyrý.
3. Saýattylyqqa, durys mádenıetti sóıleı bilýge, jyldamdyqqa tárbıeleý.
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilik.
Túri: jańa bilimdi meńgertý, STO tehnologıasy.
Kórnekiligi: oqýlyq, sýretter, oıyn túrleri.
Pánaralyq baılanys: ana tili, matematıka
Sabaqtyń barysy:
İ Qyzyǵýshylyqty oıatý.
- Eki kóz ne úshin kerek?
Jaqsylardy kórý úshin.
- Eki qol ne úshin kerek?
Elge kómek berý úshin.
- Eki qulaq ne úshin kerek?
Aqyl, keńes tyńdaý úshin.
Olaı bolsa balalar búgingi sabaqta jaqsy qatysyp, óz bilimimizdi kórseteıik.
Rebýs, sózjumbaq sheshý arqyly toptyń atyn tabý.
İ top «Zat esim»
İİ top «Syn esim»
İİİ top «San esim»
İİ Mıǵa shabýyl.
Úı tapsyrmasyn suraý.
46 - jattyǵý
Kóp núkteniń ornyna táýeldik jalǵaýyn qoıyp jazý.
İİİ Maǵynany tanytý.
Balalar alda qandaı merekeler kele jatyr?
Ol merekede ulttyq qandaı oıyndar oınatylady?
Al endeshe ulttyq oıyndar jaıly tolyq bilgimiz kelse tapsyrmalardy oryndaıyq.
1) Túbir sózderdi táýeldengen sózdermen salystyrý.
Erejelerdi eske túsirý.
Kókpar oıyny.
Ulttyq at oıyny. Áýelgi ataýy «kók bóri» sózinen shyqqan. Buryndary mal baqqan kóshpeli halyqtar kók bórini soıyp alǵanda óligin at ústinde súırelep, bir - birinen ala qashyp, máz - meıram bolǵan. Keıin ol ulttyq oıynǵa aınalǵan. Kókparda basy kesilgen serke tartylady.
IV Oı qozǵaý
2) Jumbaq sheshý.
Aýzy bar, tili joq,
Terisi bar, júni joq.
Júregi bar, izi joq,
Qanaty bar ushpaıdy,
Sý astynda qystaıdy.
(balyq)
Táýeldengen sózderdi tabý. Qaramen jazylǵan sózdiń túbirin tabý.
Qyz qýý oıyny.
Ol – ulttyq at sporty oıyny.
Qazir bul oıynnyń erejesi jasalyp, bir júıege keltirildi. Qazaqstanda qyz qýýdyń alǵashqy sporttyq jarystary 1923 jyly ótkizildi.
Qyz qýý jarysynda atqa mingen jigit aınalyp qaıtatyn jerge deıin aldynda atpen shaýyp bara jatqan qyzdy qýyp jetip, onyń betinen súıýge tıisti. Bul – jigittiń jeńgeni. Qýyp jete almasa, qaıyra shapqanda qyz jigitti, onyń atyn qamshynyń astyna alady. Bul – qyzdyń jeńgeni.
3) 53 - jattyǵý Jaqshadaǵy sózderge tıisti táýeldik jalǵaýyn jalǵap jazý.
Teńge alý oıyny.
Jerde jatqan teńgeni atpen shaýyp kele jatyp ilip alý úlken eptilikti, at qulaǵynda oınaıtyn shabandozdyq tájirıbeni talap etedi. Teńgeni jerden ilip alǵandarǵa báıge beriledi
Erteden kele jatqan oıyndardyń biri. Teńge ilý de at sportyna jatatyn oıynnyń biri. Teńge alý oıyny tegis jerde ótkiziledi. Oıynǵa jasy 18 - den asqan adamdar ǵana qatysady.
V Oı tolǵanys.
4) Rebýs sheshý.
Kúndegi tamaǵy -
Balyqtyń shabaǵy.
Teńizge barǵandar,
Jaǵadan tabady.
(shaǵala)
«Hantalapaı» oıyny búkil qazaq jerine keń taraǵan. Oıynǵa ekeýden 10 adamǵa deıin qatysady. Asyqtyń kóp bolǵany jaqsy. Kóp asyqtyń ishinde bireýin qyzyl túske boıaıdy. Sol asyq «han» dep atalady. Oıyndy bastaıtyn bala asyqtyń bárin qos ýysyna jınap alyp, otyrǵan balalardyń aldyna shashyp jiberedi. Balalar «hannyń» qalaı túskenin baqylap otyrady. «Han» alshy tússe, balalar jarysa «han talapaı» dep daýys¬tap, «handy» óz qolyna túsirýge tyrysady. «Han» kimniń qolyna tússe, sol bala jeńiske jetken bolyp esepteledi.
5) Bes joldy óleń qurastyrý.
İ top asyq
İİ top jylqy
İİİ top aýyl
Aýdaryspaq oıyny.
Aýdaryspaqqa tártip boıynsha at ústindegi aıqasty jaqsy meńgergen, tıanaqty daıyndalǵan salt atty jigitter qatysady. Al daıyndyǵy jetkiliksiz, tájirıbesi az adamǵa bul saıys ońaıǵa soqpaıdy. Oıynda aty beldi, jaramdy, ózi myqty, atqa otyrysy myǵym, bilikti jigitter jeńip shyǵady. Saıyp kelgende, aýdaryspaqta negizgi jeńisti at pen saıysker jigittiń birlesken jiti qımyly sheship jatady. Ospadarlyq, jula qashý, salyp qalý, qol qaıyrý sıaqty aıla - amaldardy qoldanýǵa bolmaıdy. Aýdarysý at pen jigittiń úndesken qımyl - birlestigine súıene otyryp, kúsh - jigerdiń basymdyǵyn kórsetetin qalypty, baısaldy sheberlikke ulasyp jatýy shart.
VI Oı qorytý.
Zat esim
Alaman báıge.
Munda júırik, jarys attar 25 - 100 shaqyrymdyq qashyqqa shabady. Onyń jolynda aınalyp ótetin kól, saı - sala, bel - belester tárizdi kedergili jerler bolýǵa tıisti. Alaman báıge úlken toıda, úlken asta, torqaly toılar men zor merekelerde jarıalanady.
Úıge tapsyrma.
Sózderdi úsh jaqta, jekeshe, kópshe túrde táýeldep jazý
Sabaqtyń maqsaty: 1. Zat esimniń maǵynasy týraly jalpy túsinik berý. Ol qandaı da bir zattyń, uǵymnyń ataýy ekenin túsindirý.
2. Oqýshynyń oı - órisin, sózdik qoryn, dúnıetanymyn, belsendiligin arttyrý.
3. Saýattylyqqa, durys mádenıetti sóıleı bilýge, jyldamdyqqa tárbıeleý.
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, kórnekilik.
Túri: jańa bilimdi meńgertý, STO tehnologıasy.
Kórnekiligi: oqýlyq, sýretter, oıyn túrleri.
Pánaralyq baılanys: ana tili, matematıka
Sabaqtyń barysy:
İ Qyzyǵýshylyqty oıatý.
- Eki kóz ne úshin kerek?
Jaqsylardy kórý úshin.
- Eki qol ne úshin kerek?
Elge kómek berý úshin.
- Eki qulaq ne úshin kerek?
Aqyl, keńes tyńdaý úshin.
Olaı bolsa balalar búgingi sabaqta jaqsy qatysyp, óz bilimimizdi kórseteıik.
Rebýs, sózjumbaq sheshý arqyly toptyń atyn tabý.
İ top «Zat esim»
İİ top «Syn esim»
İİİ top «San esim»
İİ Mıǵa shabýyl.
Úı tapsyrmasyn suraý.
46 - jattyǵý
Kóp núkteniń ornyna táýeldik jalǵaýyn qoıyp jazý.
İİİ Maǵynany tanytý.
Balalar alda qandaı merekeler kele jatyr?
Ol merekede ulttyq qandaı oıyndar oınatylady?
Al endeshe ulttyq oıyndar jaıly tolyq bilgimiz kelse tapsyrmalardy oryndaıyq.
1) Túbir sózderdi táýeldengen sózdermen salystyrý.
Erejelerdi eske túsirý.
Kókpar oıyny.
Ulttyq at oıyny. Áýelgi ataýy «kók bóri» sózinen shyqqan. Buryndary mal baqqan kóshpeli halyqtar kók bórini soıyp alǵanda óligin at ústinde súırelep, bir - birinen ala qashyp, máz - meıram bolǵan. Keıin ol ulttyq oıynǵa aınalǵan. Kókparda basy kesilgen serke tartylady.
IV Oı qozǵaý
2) Jumbaq sheshý.
Aýzy bar, tili joq,
Terisi bar, júni joq.
Júregi bar, izi joq,
Qanaty bar ushpaıdy,
Sý astynda qystaıdy.
(balyq)
Táýeldengen sózderdi tabý. Qaramen jazylǵan sózdiń túbirin tabý.
Qyz qýý oıyny.
Ol – ulttyq at sporty oıyny.
Qazir bul oıynnyń erejesi jasalyp, bir júıege keltirildi. Qazaqstanda qyz qýýdyń alǵashqy sporttyq jarystary 1923 jyly ótkizildi.
Qyz qýý jarysynda atqa mingen jigit aınalyp qaıtatyn jerge deıin aldynda atpen shaýyp bara jatqan qyzdy qýyp jetip, onyń betinen súıýge tıisti. Bul – jigittiń jeńgeni. Qýyp jete almasa, qaıyra shapqanda qyz jigitti, onyń atyn qamshynyń astyna alady. Bul – qyzdyń jeńgeni.
3) 53 - jattyǵý Jaqshadaǵy sózderge tıisti táýeldik jalǵaýyn jalǵap jazý.
Teńge alý oıyny.
Jerde jatqan teńgeni atpen shaýyp kele jatyp ilip alý úlken eptilikti, at qulaǵynda oınaıtyn shabandozdyq tájirıbeni talap etedi. Teńgeni jerden ilip alǵandarǵa báıge beriledi
Erteden kele jatqan oıyndardyń biri. Teńge ilý de at sportyna jatatyn oıynnyń biri. Teńge alý oıyny tegis jerde ótkiziledi. Oıynǵa jasy 18 - den asqan adamdar ǵana qatysady.
V Oı tolǵanys.
4) Rebýs sheshý.
Kúndegi tamaǵy -
Balyqtyń shabaǵy.
Teńizge barǵandar,
Jaǵadan tabady.
(shaǵala)
«Hantalapaı» oıyny búkil qazaq jerine keń taraǵan. Oıynǵa ekeýden 10 adamǵa deıin qatysady. Asyqtyń kóp bolǵany jaqsy. Kóp asyqtyń ishinde bireýin qyzyl túske boıaıdy. Sol asyq «han» dep atalady. Oıyndy bastaıtyn bala asyqtyń bárin qos ýysyna jınap alyp, otyrǵan balalardyń aldyna shashyp jiberedi. Balalar «hannyń» qalaı túskenin baqylap otyrady. «Han» alshy tússe, balalar jarysa «han talapaı» dep daýys¬tap, «handy» óz qolyna túsirýge tyrysady. «Han» kimniń qolyna tússe, sol bala jeńiske jetken bolyp esepteledi.
5) Bes joldy óleń qurastyrý.
İ top asyq
İİ top jylqy
İİİ top aýyl
Aýdaryspaq oıyny.
Aýdaryspaqqa tártip boıynsha at ústindegi aıqasty jaqsy meńgergen, tıanaqty daıyndalǵan salt atty jigitter qatysady. Al daıyndyǵy jetkiliksiz, tájirıbesi az adamǵa bul saıys ońaıǵa soqpaıdy. Oıynda aty beldi, jaramdy, ózi myqty, atqa otyrysy myǵym, bilikti jigitter jeńip shyǵady. Saıyp kelgende, aýdaryspaqta negizgi jeńisti at pen saıysker jigittiń birlesken jiti qımyly sheship jatady. Ospadarlyq, jula qashý, salyp qalý, qol qaıyrý sıaqty aıla - amaldardy qoldanýǵa bolmaıdy. Aýdarysý at pen jigittiń úndesken qımyl - birlestigine súıene otyryp, kúsh - jigerdiń basymdyǵyn kórsetetin qalypty, baısaldy sheberlikke ulasyp jatýy shart.
VI Oı qorytý.
Zat esim
Alaman báıge.
Munda júırik, jarys attar 25 - 100 shaqyrymdyq qashyqqa shabady. Onyń jolynda aınalyp ótetin kól, saı - sala, bel - belester tárizdi kedergili jerler bolýǵa tıisti. Alaman báıge úlken toıda, úlken asta, torqaly toılar men zor merekelerde jarıalanady.
Úıge tapsyrma.
Sózderdi úsh jaqta, jekeshe, kópshe túrde táýeldep jazý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
