InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Shákárim Qudaıberdiuly «Erinshek» (Ana tili 4 synyp)
Sabaqtyń maqsaty: 1) Shákárim Qudaıberdiulynyń ómirinen maǵlumat bere otyryp, «Erinshek» óleńiniń mazmunymen tanystyrý, túsindirý, ómirmen baılanystyra otyryp taqyryptyń mánin ashý, oılaryn júıeleý.
2) Óleńdegi negizgi oıdy jáne maqsaty men mazmunyn jan – jaqty damytý, oılaryn tıanaqtap qorytý.
3) Oqýshylarǵa jaǵymdy, jaǵymsyz qasıetterdi aıyra bilýge, jaqsy ádetti bilýge tárbıeleý.
Kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta
Qoldaný ádisteri: áńgimeleý, salystyrý, baıandaý, baılanystyrý, taldaý - jınaqtaý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq.
Sabaqtyń ótilý barysy:

İ Uıymdastyrý kezeńi:
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil
Óz tilińdi qurmette – dep ana tili sabaǵymyzdy bastaıyq.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylardan Sábıt Muqanovtyń «Jylqy» áńgimesiniń mazmunyn suraý.
İİİ. Bilimderin tekserý, tıanaqtaý.
- Áńgimede jylqynyń analyq meıirimi týraly ne aıtylǵan?
- Jylqynyń adamǵa qandaı paıdasy bar dep oılaısyń?
Sonymen myna tirek syzbaǵa jylqy jaıly ne bildik sony jazaıyq.

İV. Jańa bilimderdi qalyptastyrý kezeńi.
a) Kirispe.
Jańa sabaqty bastamas buryn rebýsty shesheıik.
Rebýs
(Erin sýreti, Shelek sýreti)
1 2 5
Qandaı sóz shyqty? (Erinshek)
Endeshe biz búgin Shákárim Qudaıberdiulynyń «Erinshek» óleńimen tanysamyz.
Shákárim Qudaıberdiuly 1858 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy, Abaı aýdanyndaǵy Shyńǵystaý bókterinde dúnıege kelgen. Shákárimniń ákesi Qudaıberdi Qunanbaıdyń úlken báıbishesi Kúnkeden týǵan. Abaımen ákesi bir, sheshesi bólek, ıaǵnı Shákárim Abaıǵa nemere ini bolyp keledi.
Shákárim – áleýmettik, rýhanı, aǵartýshylyq, qoǵamdyq oıdy ýaǵyzdaýshy qazaqtyń kórnekti aqyndarynyń biri. Ol – aýdarmashy, tarıhshy, ári fılosof. Shákárim 5 jasynan bastap aýyl moldasynan oqıdy. 7 jasynda ákeden jetim qalǵan ol Abaıdyń tárbıesinde bolady. Óz betimen bilim alyp, arab, parsy, túrik, orys tilderin jetik meńgeredi.
á) Oqýlyqpen jumys
- Oqýshylarǵa óleńdi mánerlep oqyp berý.
- Óleńdi oqýshylardyń oqýy.
- Óleńniń mazmunyn ashý.
- Óleńde adam boıyndaǵy qandaı jaǵymsyz qylyqtar synalady?
- Avtordyń qorytyndy oıy qandaı?
- Ol óleńniń qaı shýmaqtarynda jazylǵan?
b Sózdik jumysy
Ǵıbadat – qulshylyq
Hareket - áreket
v) Dáptermen jumys
Óleńge jáne myna kestege súıenip, erinshek adamnyń boıyndaǵy jaǵymsyz qylyqtardy dápterińe toltyryp jaz.
Erinshek adam qandaı bolady?
1....
2.....
3......

g) Sergitý sáti
Roza Rymbaevanyń oryndaýyndaǵy «Jalqaýbek» ánin qımylmen kórsetý.

V. Bekitý kezeńi
«Jalǵasyn tap» oıyny
Maqaldardy jalǵastyryp, maǵynasyn ashý.
1)........ isi - eki
2) Eńbekqor uıqydan shırap turady,
...........................................................
3) Eńbek etpeseń elge ókpeleme,
..................................................
4) Erinshek túske deıin uıyqtaıdy,
........................................................
5) Az jumysty qıynsynsań,
..............................................
VI. Qorytyndy.
Abaı óleńindegi bes dushpan men Shákárim óleńindegi jaǵymsyz qylyqtardy Venn dıagramsyna túsirý.
● Abaı
● Shákárim

Siz jalqaý emessiz be?
Shaı ishetin ústel ústi jınalmaǵan, kıimińizdiń árqaısysy ár jaqta, teledıdardan bastap súıikti kitabyńyzǵa deıin shań basqan. Bul ne? Iesiz qalǵan úı me? Joq! Bul úıge «jalqaýlyq» qonystanyp alǵan. Jalqaýlyq degenimiz – adam boıyndaǵy jaǵymsyz qylyq. Budan qalaı arylýǵa bolady? Muny qalaı jeńýge bolady? Degen suraqtar týyndaıdy. Jalqaýlyqtan arylý úshin adam kúndelikti tirshilikte óz aldyna maqsat – mindet qoıyp, ony qalaı da áreket jasap júzege asyrýym kerek degen talap qoıyp otyrýy qajet. Jáne jalqaýlyqtan qutylýdyń birneshe tásilderi de bar:
1. Ózińizge aıaýshylyq tanytpańyz. Munymen jalqaýlyqty eshýaqytta jeńe almaısyz.
2. Atqaratyn jumystardyń tizimin jazyńyz. Jalqaýlyq dendep bara jatsa, tizimdegi birinshi jumystan bastańyz. Árıne, birinshi kezde qıynyraq bolady. Biraq, jumysqa aldanyp ketesiz.
3. «Erteń» degen sózdi umytyńyz. Búgin bitetin isti eshýaqytta erteńge qaldyrmańyz. Erinshektiń – erteńi bitpes.
4. Kóńil sergitińiz. Kóshege shyǵyp taza aýada júrińiz. Úıdiń aýasyn jeldetińiz.
5. Muńaımaı, ashyq - jarqyn júrińiz. Durys tamaqtanyp, ýaqytyly demalyńyz.
6. Árbir jańa kúnińizdi josparlańyz. Kúndelikti sabaqqa kúnde daıyndyqpen kelińiz. Sizde eshqandaı bos ýaqyt bolmaý kerek. Ár túrli úıirmelerge qatysyńyz. Jalqaýlyq – siz jalqaýlanǵandy qandaı jaqsy kóredi.
7. Ata - anańyzǵa úı sharýasymen aınalysýyna kómektesińiz.
8. Ádebı, ertegi, jumbaq, maqal - mátel kitaptardy kóp oqyńyz. Bilimińizdi molaıtýǵa kómektesedi.
9. Ómirdi súıińiz. Árbir saǵat, árbir mınýt, árbir sekýndyn baǵalańyz.
10. Atqarylǵan jumystyń nátıjesinen raqattanyńyz. Nátıjeli jumys bar jerde, jalqaýlyq júrmeıdi.
11. Syltaýratýdy qoıyńyz – bári óz qolyńyzda!

VIİ. Úıge tapsyrma
a) «Erinshek» óleńin mánerlep oqyp, óleńniń mazmunyn aıtý.
á) «Eńbek etseń erinbeı» taqyrybyna shyǵarma jazý.
VIİİ. Baǵalaý