Jan sózi
«Jan sózi»
1 - júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar men oqýshylar. Búkilálemdik kitap jáne kitap avtorlary kúnine arnalǵan is - sharaǵa qosh keldińizder.
2 - júrgizýshi: Dorogıe rebáta, ývajaemye gostı! My rady vas vıdet na nashem meroprıatıı posváshennyı Mejdýnarodnomý dnú knıgı ı avtorskogo prava...
Sahna syrtynan M. Jumabaev «Jan sózi» óleńi oqylady.
1. bet «Kúnnen týǵan balamyn, jarqyraımyn, janamyn.»
1. str. «Ia solnsem rojdennyı ı nebom».
Kúı v ıspolnenıı, ýchenıka SOSH №
Na sený vyhodıt ýchenık, olısetvoráúshıı ıýnogo Magjana. On chıtaet stıhotvorenıe «Men kim?»
1. ved Qasıetti qazaqtyń keń dalasynda Maǵjan keldi. Ol osy ómirge aıbyny kúshti asqaq rýhpen keldi. Maǵjan poezıasyndaǵy kók jol tolqyn, kókala aǵystyń biri - ómir men ólim, tirshilik pen ajal shaıqasy, ekeýiniń betpe-bet kelýi. Dante, Gete saryndary, Baıron, Pýshkın, Lermontov áýezderi, Blok, Fet, Merejkovskıı yrǵaqtary túıisip, toǵysyp kelip, qazaq aqynynyń qaıǵysyna qaıǵy qosyp, júregin terbep, jańa, sony, boı túrshigerdeı kúıler týdyrǵan. Perishte, kók, aspan, jel, teńiz, ózen, tulpar sekildi sózder Maǵjan poezıasynda únemi qaıtalanyp keledi. Olardyń estetıkalyq, sımvoldyq, kórkemdik orasan zor máni bar. Orys ádebıetinde qystalań, qıyn kezeńde Sergeı Esenın shyǵarmalary jurtshylyq arasyna qalaı tarasa, Maǵjan Jumabaev týyndylary da bizdiń ortamyzda solaı taraǵan.
2. ved Ochen rano, v vozraste 45 let, oborvalas jızn ıarkoı lıchnostı v kazahskoı lıteratýre, poeta, pısatelá, pedogoga ı perevodchıka M. Jýmabaeva. On ostavıl v nasledstvo potomkam svoe slovo, plamannye stıhı, kotorye tak ponátny ı blızkı nyneshnomý pokolenıý. Eto ı ponátno6 ved proızvelnıa bylı napısany v ıýnye gody ı polnyıýnosheskogo optımızma ı poetomý onı sozvýchny s ıdealamı nyneshneı molodejı. Ego nazyvalı ı kırgızskım Pýshkınym, sravnıvalı s Baıronom ı Shekspırom. Vneshnıe dannye sravnıvalı s Sergeem Esenınym - to lı volnamı vúshıhsá volos, tolko ne rýsyh, a chernyh kak smol ı raspahnýtoı navstrechý samoı jıznı ıskrennostú v glazah, tolko ne sınıh ı ozornyh, a temnyh, kak stepnaıa noch, ı kajetsá, chýt podernýtyh dymkoı pechalı, chto po ýtram taıala nad voılokom ıýrt rodnogo aýla. To lı po - esenınskı pronızıtelnym do slez polnymı glýbochaıshego lırızma stıhamı, mýzyka kotoryh ponátna dýshe. No kak by ne nazyvalı, ı s kem by nı sravnıvalı M. Jýmabaeva, on byl ı ostaetsá samım soboı, samobytnym kazahskım poetom, zanımaıýshım podobaıýshee mesto v mırovoı lıteratýre. Istınno nasıolalnogo poeta, kakım ıavláetsá M. Jýmabaev, vrád lı estsmysl sravnıvat s kem - lıbo. Ego talant ýnıkalen po svoeı prırode ı sýtı. I my segodná prıkosnemsá k ego tvorchestvý ı popadem v mır ego dýshı, perelıtyvaıa stranısy ego jıznı.
Otryvok ız stıhotvorenıe «Paıǵambar - Prorok» Elsov Almas.
1ved Halqymyzdyń ot - jalyndy, zor talanttarynyń biri, eski kúırep, jańa týǵan, aýma - tókpe zamanda ómir súrgen, aýyr taǵdyrdy basynan keshken, esil bozdaq aqyn Maǵjan Jumabaev qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysynda irgeli, áıgili shańyraqta 1893 jyly dúnıege kelgen. Aldymen Qyzyljarda medrese de Hasen molladan dáris alǵan Maǵjan, Ýfa qalasyna baryp medrese Ǵalıada tatar halqynyń uly jazýshysy Ǵalymjan Ibragımovtan oqıdy. Alǵashqy ádebı tájirıbe bastalyp, tyrnaq aldy, kók qaýyrsyn jyrlar týdyrady.
2. ved Magjan Bekenýly Jýmabaev rodılsá 25 ıýná 1893 goda v ýrochıshe Sasykkýl Saryaıgyrskoı volostı Petropavlovskogo ýeza. V 1910 godý on postýpaet v merdrese Galıa, vysshee mýslmanskoe zavedenıe v gorode Ýfe. V 1912 godý v Kazanı vpervye vyhodát v pechatı proızvedenıa ıýnogo Magjana. V etot je perıod prı nastavnıchestve so storony M. Dýlatova ı A. Baıtýrsynova on ızýchaet rýsskıı ıazyk, znakomıtsá s rýsskoı ı evropeıskoı lıteratýroı, sotrýdnıchaet s gazetoı «Kazah». Magjan postýpaet v 1913 godý v Omskýıý ýchıtelskýıý semınarıý. V gody, provedennye v Omske, Magjan prınımaet aktıvnoe ýchastıe v sozdanıı obshestva «Bırlık» («Edınstvo»), redaktırýet ego rýkopısnyı jýrnal «Balapan».
1 ved Jańa zaman rýhy boıyn bılegen, tyrnaqaldy «Sholpan» (1912j. Qazan) kitaby shyqqan, asaý júrek, jas suńqar oryssha bilim alýǵa erekshe talaptanyp, 1913j. Omby qalasynda M. Dýlatovtan sabaq alyp, semınarıaǵa túsedi. El ómirindegi uly oqıǵalar jas azamat, órshil aqyndy óziniń umar - jumar, alasapyran kókala tolqynyna tartyp áketedi. Úsh revolúsıa dúmpýi, Alash qozǵalysy, adasýlar, dúnıetanymdaǵy silkinister, qoǵamdyq - áleýmettik tartystardyń poezıadaǵy kórinisteri, jeke bastaǵy shyrǵalańdar - osylardyń barshasy Maǵjannyń 1919 jyldyń kókteminen, Sovet qurlysyna bel sheship, bilek sybanyp kirisýine sebep boldy. Qyzyljardaǵy «Bostandyq týy» gazetinde redaktor bolady. 1922 jyly «Pedagogıka», «Saýatty bol» ( arab, latyn áripterimen basylǵan) kitaptary Tashkentte jaryq kórdi.
2 ved S pervyh shagov v poezıı Magjan obnarýjıvaet ıarkıı samobytnyı talant. Shırokoe prıznanıe prınes emý poetıcheskıı sbronık «Sholpan» (1912). Pervyı etap tvorcheskogo pýtı Jýmabaeva ohvatyvaet perıod s 1910 po fevral 1917 godov. Vse sılnee zvýchat motıvy nasıonalno - osvobodıtelnoı borby v stıhah poeta, smelo obrashaıýshegosá k ıstorıı. V stıhotvorenıı «Proshloe» Magjan nazyvaet ımena geroev borby protıv djýngarskıh porabotıteleı. Dlá nego podlınnyı geroı tot, kto «pomnıt o svoeı nasıı». Posle fevralskoı revolúsıı Jýmabaev, ımá kotorogo kak poeta ýje bylo ızvestno v krýgah kazahskoı ıntellıgensıı, byl vveden v sostav oblastnogo komıteta partıı «Alash». Hotá na vsekazahstanskıh sıezah etoı partıı on ızbıralsá kandıtatom v depýtaty ýchredıtelnogo sobranıa, aktıvnoı polıtıcheskoı deıatelnostı on ne vel. V dalneıshem, na vtorom etape svoego tvorcheskogopýtı (1917 - 1924) Jýmabaev stremıtsá otkazatsá ot stereotıpov v svoem mırovozrenıı. On zanımaetsá jýrnalısıkoı, rabotaet na nıve prosveshenıa, ızdaet v 1922 godý trýd pod nazvanıem «pedagogıka». Magjan nekotoroe vremá byl redaktorom gazety «Bostandyq týy» ( «Znamá svobody»), ızdavavsheısá v Omske, a s 1921 goda - v Petropavlovske.
1 ved Talantty aqynnyń alǵashqy óleńderi Ýfadaǵy, Ombydaǵy qabyrǵa gazetterinde, qoljazba, jýrnaldarda, óz kezindegi qazaqsha merzimdi baspasóz betinde jarıalanyp júrip, kózge túsedi. Aqynnyń eń kólemdi kitaby, kanondy nusqa dep qaraýǵa bolatyn eńbegi - 1923 jyly Tashkentte «maǵjan óleńderi» degen atpen shyqqan jınaq. Munyń syrtynda «Sholpan» jýrnalynda jarıalanǵan «batyr Baıan», «Aqjol» gazetinde basylǵan «Qorqyt», «Ertek», «Eńbekshi qazaqta» jaryq kórgen «Toqsannyń toby», t. b ártúrli basylymda shyqqan óleńderi bar. Maǵjan 1922 jyly Moskvada «Kúnshyǵys» baspasynda aýdarmashy boldy. Brúsov atyndaǵy kórkem ádebıet ınstıtýtynda 1928 j. oqıdy. Býrabaıda tehnıkýmda, Qyzyljar sovet - partıa mektebinde sabaq beredi. Balalar ádebıetin jazýda belsene eńbek etedi, ózide oqýlyqtar jazyp shyǵarady.
2 ved Naprájennyı ı tvorcheskı plodotvornyı perıod jıznı Jýmabaeva svázan s pereezdom v 1922 godý v Tashkent, gde on sozdaet poemý «Batyr Baıan», sıkl stıhov o Týrkestane, statı ob Akan - serı, Býhare - Jyraý, Abýbakıre Dıvaeve. On sotrýdnıchaet s gazetoı «Ak jol» ı jýrnalom «Sholpan». Zdes je, v Tashkente, a takje v Kazanı v 1922 - 23 godah odın za drýgım vyhodát v svet dva sbornıka stıhotvorenıı Jýmabaeva, v kotoryh proıavılıs otlıchıtelnye cherty ego darovanıa. Magjan prınadlejıt k tomý pokolenıý poetov, kotorye pervymı v regıone Sredneı Azıı ı Kazahstana vossoedınılı dva potoka dýhovnogo razvıtıa narodov Vostoka ı Zapada. On jadno sledıl za mırovym lıteratýrnym prosesom, stremás popastv strýıý hýdojestvennyh techenıı sovremennostı. Podobno zapadnym ı rýsskım sımvolısam Jýmabaev pytalsá zaglánýt v «zapredelnyı mır», gde po ego glýbokomý ýbejdenıý, taıatsá ıstınnye ıdeı, on staralsá sosredotochıtsá ısklúchıtelno na perejıvanıah, zamenıt obraz sımvolom. V etot je perıod vleta nachınaetsá volna obvınenıı v nasıonalızme, pantúrkızme, samolúbovanıı. Etı navety prodoljalıs ı v perıod ego ýcheby v 1923 - 26 godah v Moskovskom lıteratýrno - hýdojestvennom ınstıtýte, vozglavláemom V. Brúsovym, kotoryı vysoko senıl talant kazahskogo poeta. Paralelno Magjan rabotal v Moskovskom Vostochnom ızdatelstve. Letom 1927 goda on vozvrashaetsá na rodıný ı zanımaetsá prepodavatelskoı deıatelnostú a Petropavlovske, Borovom. V eto vremá on sozdaet rád patrıotıcheskıh stıhov, vospevaıýshıh novýıý jızn. Jýmabaev prınımaet aktıvnoe ýchastıe v sozdanıı lıteratýry dlá deteı, pıshet ýchebnıkı.
1ved 1929 jyly aqynǵa jazyqsyz jala jabylyp, túrmege qamalady, odan karelıaǵa jer aýdarylady, M. Gorkıı jáne onyń áıeli Peshkovanyń aralasýymen 1936 jyly bosap shyǵady. Biraq qaıta ýshyqqan repressıa tyrnaǵyna ilinedi. M. Jumabaevtyń qalamgerlik sapary bas - aıaǵy jıyrma jylǵa jetpeı tym erte úzildi. On jyldaı ómir abaqtyda, lagerde, qýǵyn - súrginde, azap - qorlyqta ótip, 1938 jyly jazyqsyzdan - jazyqsyz ajal oǵyna ushyrady.
2 ved V 1929 godý po lojnomý obvınenıý Jýmabaeva osýdılı na 10 let lıshenıa svobody, on otbyval nakazanıe na Severe, zatem v 1935 godý blagodará hodataıstvý M. Gorkogo byl osvobojden dosrochno. Odnako, prebyvanıe na svobode dlılos nedolgo. Prorabotav ýchıtelem rýsskogo ıazyka ı lıteratýry v sredneı shkole, Jýmabaev po prıglashenıý S. Seıfýllına prıbyl v Alma - Atý. 30 dekabrá 1937 goda po zlostnomý navetý poet vnov podvergaetsá arestý. V ejovskıh zastenkah 19 marta 1938 goda Jýmabaev byl rasstrelán.
1ved Maǵjan óz zamanynyń asqan bilimdi azamaty boldy. Ol matematıkany, mýzykany, beıneleý ónerin oqyp úırendi. Orys, parsy, arab, túrik tilderin jetik meńgerdi. Kóptildilikke degen talpynys qaıdan týdy? Bul suraqqa uly Abaıdyń sózimen jaýap berýge bolady: «Ózge halyqtyń tili men mádenıetin bilseń, sen onymen teń bolasyń» degen.
2 ved «Vysokaıa poetıcheskaıa odarennost Eto ot prırody... plús glýbokıe znanıa matematıkı, mýzykı, ızobrazıtelnogo ıskýsstva»,- tak pısal Valerıı Brúsov o Magjane.
M. Jumabaev «Qaraǵym»
1ved Ár halyq óziniń eń basty baılyǵy - ana tilin qasterleýge tıis, óıtkeni til halyqtyń rýhanı tirliginiń kózi dep sanalady. Maǵjan aqyn da týǵan tilin jyrlady.
2 ved Ego poezıa ne na mınýtý ne prekrashala svoeı jıznı. On ochen lúbıl svoı narod, svoı ıazyk. O rodnom ıazyke on pısal volnýıýshıe strokı.
M. Jumabaev «Qazaq tili»
1ved Ulynyń ulylyǵyn erte tanyǵan M. Áýezovtiń Maǵjan jyrynan basqanyń bári kúmándi, odan basqanyń sózi óte senimsiz deýi tegin emes. Kemeńger Muhtar qazaq ádebıetinde Maǵjan syndy tulǵany Abaıdan keıingi aqyn dep tanydy.
1ved Bilem anyq: janǵa jaıly Maı sulý,
Jarq - jurq etken maıda naızaǵaı sulý.
Qyzyqty orman, kóńildi erkin keń dala,
Kúmis tabaq kókte júzgen Aı sulý.
2 ved Ego stıhotvorenıa, posváshennye lúbovnoı tematıke, takıe, kak «Lúbı, selýı, dýsha moıa, moı svet...», «pýstnebo ne smeetsá, Gýlsým moıa b smeıalas...», «Zachem ty plachesh, Jamılá?» ı mnogıe drýgıe, v to vremá eshe ne bylı polojeny na mýzyký ı tem ne menee kajdyı pel, ımenno pel, stıhı Magjana Jýmabaeva na svoı lúbımyı motıv.
M. Jumabaev «Súıemin»
1ved Qandaı bir aqyn úshin de qasıetti, óshpes bir taqyryp bar - ol tarıh. Týǵan jer men el tarıhy. Maǵjan aqyn da týǵan jerge, týǵan elge ystyq sezimin bildire aldy, ata babasy túrikti, turan jerin eske alyp, bul dala, atameken ejelgi túrik, kóshpeli qazaq jeri ekendigin jyrlady.
2 ved M. Jýmabaev vsegda ostavalsá na storone shırokıh narodnyh mass, ıspytytavshıh dvoınoı gnet. Osobenno gnevno zvýchal golos poeta v perıod massovoı mobılızasıı kazahskoı bednoty na tylovye raboty. Ob etom on napısal sıkl stıhotvorenıı v 1916, v kotorom naıbolle sılnym, talantlıvym ıavláetsá «Oramal - Platok»
1ved Elbasynyń ózi de Maǵjannyń shyǵarmashylyǵyna erekshe qurmet kórsetýde. Óziniń árbir sózinde Maǵjannyń nasıhat sózderin keıingi jastarǵa úlgi etip sóıleıdi. Onyń kókeıindegi nárse Maǵjan armandaǵan - birlik, tynyshtyq, eldiń tutastyǵy... Sergeldeń qıyn shaqtan eldi aman alyp shyqty. Kún saıyn jaınap kele jatqan Astana... Táýelsiz Qazaqstannyń tórtkúl dúnıege tanyla bastaýy.... Osynyń bári - zor maqtanysh. Iá, búgin táýelsiz Qazaqstan beıbitshilik pen kelisim besiginde terbelip keledi.
2 ved Eto gordostza ýspehı kajdogo kazahstansa, ı jelanıe dobıtsá vysot na svoem poprıshe, v chem by ono nı sostoıalo. I etot ýspeh kajdyı doljen posvátıt Rodıne, chtoby ee, podnát ee ımıj v mıre... Iz glýbıny vremen Magjan vıdıt sovremennýıý molodej, energıchnýıý, talantlıvýıý, gordıtsá ıh dostıjenıamı.
M. Jumabaev «Men jastarǵa senemin»
1 ved Mine, eliniń egemendik alyp, kóginde óz baıraǵy shalqýyn kóksegen aıaýly aqynnyń armany júzegen asqan zamanda onyń rýhy ózi sheksiz súıgen elimen qaıta máńgilik qaýyshty.
2 ved Na nebosklone kazahskoı poezıı zasıala ıarchaıshaıa zvezda Magjana. Nyne nastýpıl novyı rasvet ego slavy. Narod snova obrel svoego velıkogo syna, ego bessmertnye proızvedenıa, v kotoryh bylı vospety býınoe plamá jıznı, vysokye poryvy chıstoı chelovecheskoı dýshı, dramy ı tragedıı sýrovoı ı jestokoı epohı, vypavsheı na ego dolú.
Pesná «Iapyraı»
1ved. Qurmetti qonaqtar men oqýshylar búgingi is - shara óz máresine jetti. At salysqandaryńyzǵa kópten - kóp rahmet. Kelesi kezdeskenshe saý - salamat bolyńyzdar.
2 ved Dorogıe rebáta ı ývajaemye gostı! Na etom my zavershaem nashe meroprıatıe. Spasıbo vsem za ýchastıe, do svıdanıa do novyh vstrech!
1 - júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar men oqýshylar. Búkilálemdik kitap jáne kitap avtorlary kúnine arnalǵan is - sharaǵa qosh keldińizder.
2 - júrgizýshi: Dorogıe rebáta, ývajaemye gostı! My rady vas vıdet na nashem meroprıatıı posváshennyı Mejdýnarodnomý dnú knıgı ı avtorskogo prava...
Sahna syrtynan M. Jumabaev «Jan sózi» óleńi oqylady.
1. bet «Kúnnen týǵan balamyn, jarqyraımyn, janamyn.»
1. str. «Ia solnsem rojdennyı ı nebom».
Kúı v ıspolnenıı, ýchenıka SOSH №
Na sený vyhodıt ýchenık, olısetvoráúshıı ıýnogo Magjana. On chıtaet stıhotvorenıe «Men kim?»
1. ved Qasıetti qazaqtyń keń dalasynda Maǵjan keldi. Ol osy ómirge aıbyny kúshti asqaq rýhpen keldi. Maǵjan poezıasyndaǵy kók jol tolqyn, kókala aǵystyń biri - ómir men ólim, tirshilik pen ajal shaıqasy, ekeýiniń betpe-bet kelýi. Dante, Gete saryndary, Baıron, Pýshkın, Lermontov áýezderi, Blok, Fet, Merejkovskıı yrǵaqtary túıisip, toǵysyp kelip, qazaq aqynynyń qaıǵysyna qaıǵy qosyp, júregin terbep, jańa, sony, boı túrshigerdeı kúıler týdyrǵan. Perishte, kók, aspan, jel, teńiz, ózen, tulpar sekildi sózder Maǵjan poezıasynda únemi qaıtalanyp keledi. Olardyń estetıkalyq, sımvoldyq, kórkemdik orasan zor máni bar. Orys ádebıetinde qystalań, qıyn kezeńde Sergeı Esenın shyǵarmalary jurtshylyq arasyna qalaı tarasa, Maǵjan Jumabaev týyndylary da bizdiń ortamyzda solaı taraǵan.
2. ved Ochen rano, v vozraste 45 let, oborvalas jızn ıarkoı lıchnostı v kazahskoı lıteratýre, poeta, pısatelá, pedogoga ı perevodchıka M. Jýmabaeva. On ostavıl v nasledstvo potomkam svoe slovo, plamannye stıhı, kotorye tak ponátny ı blızkı nyneshnomý pokolenıý. Eto ı ponátno6 ved proızvelnıa bylı napısany v ıýnye gody ı polnyıýnosheskogo optımızma ı poetomý onı sozvýchny s ıdealamı nyneshneı molodejı. Ego nazyvalı ı kırgızskım Pýshkınym, sravnıvalı s Baıronom ı Shekspırom. Vneshnıe dannye sravnıvalı s Sergeem Esenınym - to lı volnamı vúshıhsá volos, tolko ne rýsyh, a chernyh kak smol ı raspahnýtoı navstrechý samoı jıznı ıskrennostú v glazah, tolko ne sınıh ı ozornyh, a temnyh, kak stepnaıa noch, ı kajetsá, chýt podernýtyh dymkoı pechalı, chto po ýtram taıala nad voılokom ıýrt rodnogo aýla. To lı po - esenınskı pronızıtelnym do slez polnymı glýbochaıshego lırızma stıhamı, mýzyka kotoryh ponátna dýshe. No kak by ne nazyvalı, ı s kem by nı sravnıvalı M. Jýmabaeva, on byl ı ostaetsá samım soboı, samobytnym kazahskım poetom, zanımaıýshım podobaıýshee mesto v mırovoı lıteratýre. Istınno nasıolalnogo poeta, kakım ıavláetsá M. Jýmabaev, vrád lı estsmysl sravnıvat s kem - lıbo. Ego talant ýnıkalen po svoeı prırode ı sýtı. I my segodná prıkosnemsá k ego tvorchestvý ı popadem v mır ego dýshı, perelıtyvaıa stranısy ego jıznı.
Otryvok ız stıhotvorenıe «Paıǵambar - Prorok» Elsov Almas.
1ved Halqymyzdyń ot - jalyndy, zor talanttarynyń biri, eski kúırep, jańa týǵan, aýma - tókpe zamanda ómir súrgen, aýyr taǵdyrdy basynan keshken, esil bozdaq aqyn Maǵjan Jumabaev qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysynda irgeli, áıgili shańyraqta 1893 jyly dúnıege kelgen. Aldymen Qyzyljarda medrese de Hasen molladan dáris alǵan Maǵjan, Ýfa qalasyna baryp medrese Ǵalıada tatar halqynyń uly jazýshysy Ǵalymjan Ibragımovtan oqıdy. Alǵashqy ádebı tájirıbe bastalyp, tyrnaq aldy, kók qaýyrsyn jyrlar týdyrady.
2. ved Magjan Bekenýly Jýmabaev rodılsá 25 ıýná 1893 goda v ýrochıshe Sasykkýl Saryaıgyrskoı volostı Petropavlovskogo ýeza. V 1910 godý on postýpaet v merdrese Galıa, vysshee mýslmanskoe zavedenıe v gorode Ýfe. V 1912 godý v Kazanı vpervye vyhodát v pechatı proızvedenıa ıýnogo Magjana. V etot je perıod prı nastavnıchestve so storony M. Dýlatova ı A. Baıtýrsynova on ızýchaet rýsskıı ıazyk, znakomıtsá s rýsskoı ı evropeıskoı lıteratýroı, sotrýdnıchaet s gazetoı «Kazah». Magjan postýpaet v 1913 godý v Omskýıý ýchıtelskýıý semınarıý. V gody, provedennye v Omske, Magjan prınımaet aktıvnoe ýchastıe v sozdanıı obshestva «Bırlık» («Edınstvo»), redaktırýet ego rýkopısnyı jýrnal «Balapan».
1 ved Jańa zaman rýhy boıyn bılegen, tyrnaqaldy «Sholpan» (1912j. Qazan) kitaby shyqqan, asaý júrek, jas suńqar oryssha bilim alýǵa erekshe talaptanyp, 1913j. Omby qalasynda M. Dýlatovtan sabaq alyp, semınarıaǵa túsedi. El ómirindegi uly oqıǵalar jas azamat, órshil aqyndy óziniń umar - jumar, alasapyran kókala tolqynyna tartyp áketedi. Úsh revolúsıa dúmpýi, Alash qozǵalysy, adasýlar, dúnıetanymdaǵy silkinister, qoǵamdyq - áleýmettik tartystardyń poezıadaǵy kórinisteri, jeke bastaǵy shyrǵalańdar - osylardyń barshasy Maǵjannyń 1919 jyldyń kókteminen, Sovet qurlysyna bel sheship, bilek sybanyp kirisýine sebep boldy. Qyzyljardaǵy «Bostandyq týy» gazetinde redaktor bolady. 1922 jyly «Pedagogıka», «Saýatty bol» ( arab, latyn áripterimen basylǵan) kitaptary Tashkentte jaryq kórdi.
2 ved S pervyh shagov v poezıı Magjan obnarýjıvaet ıarkıı samobytnyı talant. Shırokoe prıznanıe prınes emý poetıcheskıı sbronık «Sholpan» (1912). Pervyı etap tvorcheskogo pýtı Jýmabaeva ohvatyvaet perıod s 1910 po fevral 1917 godov. Vse sılnee zvýchat motıvy nasıonalno - osvobodıtelnoı borby v stıhah poeta, smelo obrashaıýshegosá k ıstorıı. V stıhotvorenıı «Proshloe» Magjan nazyvaet ımena geroev borby protıv djýngarskıh porabotıteleı. Dlá nego podlınnyı geroı tot, kto «pomnıt o svoeı nasıı». Posle fevralskoı revolúsıı Jýmabaev, ımá kotorogo kak poeta ýje bylo ızvestno v krýgah kazahskoı ıntellıgensıı, byl vveden v sostav oblastnogo komıteta partıı «Alash». Hotá na vsekazahstanskıh sıezah etoı partıı on ızbıralsá kandıtatom v depýtaty ýchredıtelnogo sobranıa, aktıvnoı polıtıcheskoı deıatelnostı on ne vel. V dalneıshem, na vtorom etape svoego tvorcheskogopýtı (1917 - 1924) Jýmabaev stremıtsá otkazatsá ot stereotıpov v svoem mırovozrenıı. On zanımaetsá jýrnalısıkoı, rabotaet na nıve prosveshenıa, ızdaet v 1922 godý trýd pod nazvanıem «pedagogıka». Magjan nekotoroe vremá byl redaktorom gazety «Bostandyq týy» ( «Znamá svobody»), ızdavavsheısá v Omske, a s 1921 goda - v Petropavlovske.
1 ved Talantty aqynnyń alǵashqy óleńderi Ýfadaǵy, Ombydaǵy qabyrǵa gazetterinde, qoljazba, jýrnaldarda, óz kezindegi qazaqsha merzimdi baspasóz betinde jarıalanyp júrip, kózge túsedi. Aqynnyń eń kólemdi kitaby, kanondy nusqa dep qaraýǵa bolatyn eńbegi - 1923 jyly Tashkentte «maǵjan óleńderi» degen atpen shyqqan jınaq. Munyń syrtynda «Sholpan» jýrnalynda jarıalanǵan «batyr Baıan», «Aqjol» gazetinde basylǵan «Qorqyt», «Ertek», «Eńbekshi qazaqta» jaryq kórgen «Toqsannyń toby», t. b ártúrli basylymda shyqqan óleńderi bar. Maǵjan 1922 jyly Moskvada «Kúnshyǵys» baspasynda aýdarmashy boldy. Brúsov atyndaǵy kórkem ádebıet ınstıtýtynda 1928 j. oqıdy. Býrabaıda tehnıkýmda, Qyzyljar sovet - partıa mektebinde sabaq beredi. Balalar ádebıetin jazýda belsene eńbek etedi, ózide oqýlyqtar jazyp shyǵarady.
2 ved Naprájennyı ı tvorcheskı plodotvornyı perıod jıznı Jýmabaeva svázan s pereezdom v 1922 godý v Tashkent, gde on sozdaet poemý «Batyr Baıan», sıkl stıhov o Týrkestane, statı ob Akan - serı, Býhare - Jyraý, Abýbakıre Dıvaeve. On sotrýdnıchaet s gazetoı «Ak jol» ı jýrnalom «Sholpan». Zdes je, v Tashkente, a takje v Kazanı v 1922 - 23 godah odın za drýgım vyhodát v svet dva sbornıka stıhotvorenıı Jýmabaeva, v kotoryh proıavılıs otlıchıtelnye cherty ego darovanıa. Magjan prınadlejıt k tomý pokolenıý poetov, kotorye pervymı v regıone Sredneı Azıı ı Kazahstana vossoedınılı dva potoka dýhovnogo razvıtıa narodov Vostoka ı Zapada. On jadno sledıl za mırovym lıteratýrnym prosesom, stremás popastv strýıý hýdojestvennyh techenıı sovremennostı. Podobno zapadnym ı rýsskım sımvolısam Jýmabaev pytalsá zaglánýt v «zapredelnyı mır», gde po ego glýbokomý ýbejdenıý, taıatsá ıstınnye ıdeı, on staralsá sosredotochıtsá ısklúchıtelno na perejıvanıah, zamenıt obraz sımvolom. V etot je perıod vleta nachınaetsá volna obvınenıı v nasıonalızme, pantúrkızme, samolúbovanıı. Etı navety prodoljalıs ı v perıod ego ýcheby v 1923 - 26 godah v Moskovskom lıteratýrno - hýdojestvennom ınstıtýte, vozglavláemom V. Brúsovym, kotoryı vysoko senıl talant kazahskogo poeta. Paralelno Magjan rabotal v Moskovskom Vostochnom ızdatelstve. Letom 1927 goda on vozvrashaetsá na rodıný ı zanımaetsá prepodavatelskoı deıatelnostú a Petropavlovske, Borovom. V eto vremá on sozdaet rád patrıotıcheskıh stıhov, vospevaıýshıh novýıý jızn. Jýmabaev prınımaet aktıvnoe ýchastıe v sozdanıı lıteratýry dlá deteı, pıshet ýchebnıkı.
1ved 1929 jyly aqynǵa jazyqsyz jala jabylyp, túrmege qamalady, odan karelıaǵa jer aýdarylady, M. Gorkıı jáne onyń áıeli Peshkovanyń aralasýymen 1936 jyly bosap shyǵady. Biraq qaıta ýshyqqan repressıa tyrnaǵyna ilinedi. M. Jumabaevtyń qalamgerlik sapary bas - aıaǵy jıyrma jylǵa jetpeı tym erte úzildi. On jyldaı ómir abaqtyda, lagerde, qýǵyn - súrginde, azap - qorlyqta ótip, 1938 jyly jazyqsyzdan - jazyqsyz ajal oǵyna ushyrady.
2 ved V 1929 godý po lojnomý obvınenıý Jýmabaeva osýdılı na 10 let lıshenıa svobody, on otbyval nakazanıe na Severe, zatem v 1935 godý blagodará hodataıstvý M. Gorkogo byl osvobojden dosrochno. Odnako, prebyvanıe na svobode dlılos nedolgo. Prorabotav ýchıtelem rýsskogo ıazyka ı lıteratýry v sredneı shkole, Jýmabaev po prıglashenıý S. Seıfýllına prıbyl v Alma - Atý. 30 dekabrá 1937 goda po zlostnomý navetý poet vnov podvergaetsá arestý. V ejovskıh zastenkah 19 marta 1938 goda Jýmabaev byl rasstrelán.
1ved Maǵjan óz zamanynyń asqan bilimdi azamaty boldy. Ol matematıkany, mýzykany, beıneleý ónerin oqyp úırendi. Orys, parsy, arab, túrik tilderin jetik meńgerdi. Kóptildilikke degen talpynys qaıdan týdy? Bul suraqqa uly Abaıdyń sózimen jaýap berýge bolady: «Ózge halyqtyń tili men mádenıetin bilseń, sen onymen teń bolasyń» degen.
2 ved «Vysokaıa poetıcheskaıa odarennost Eto ot prırody... plús glýbokıe znanıa matematıkı, mýzykı, ızobrazıtelnogo ıskýsstva»,- tak pısal Valerıı Brúsov o Magjane.
M. Jumabaev «Qaraǵym»
1ved Ár halyq óziniń eń basty baılyǵy - ana tilin qasterleýge tıis, óıtkeni til halyqtyń rýhanı tirliginiń kózi dep sanalady. Maǵjan aqyn da týǵan tilin jyrlady.
2 ved Ego poezıa ne na mınýtý ne prekrashala svoeı jıznı. On ochen lúbıl svoı narod, svoı ıazyk. O rodnom ıazyke on pısal volnýıýshıe strokı.
M. Jumabaev «Qazaq tili»
1ved Ulynyń ulylyǵyn erte tanyǵan M. Áýezovtiń Maǵjan jyrynan basqanyń bári kúmándi, odan basqanyń sózi óte senimsiz deýi tegin emes. Kemeńger Muhtar qazaq ádebıetinde Maǵjan syndy tulǵany Abaıdan keıingi aqyn dep tanydy.
1ved Bilem anyq: janǵa jaıly Maı sulý,
Jarq - jurq etken maıda naızaǵaı sulý.
Qyzyqty orman, kóńildi erkin keń dala,
Kúmis tabaq kókte júzgen Aı sulý.
2 ved Ego stıhotvorenıa, posváshennye lúbovnoı tematıke, takıe, kak «Lúbı, selýı, dýsha moıa, moı svet...», «pýstnebo ne smeetsá, Gýlsým moıa b smeıalas...», «Zachem ty plachesh, Jamılá?» ı mnogıe drýgıe, v to vremá eshe ne bylı polojeny na mýzyký ı tem ne menee kajdyı pel, ımenno pel, stıhı Magjana Jýmabaeva na svoı lúbımyı motıv.
M. Jumabaev «Súıemin»
1ved Qandaı bir aqyn úshin de qasıetti, óshpes bir taqyryp bar - ol tarıh. Týǵan jer men el tarıhy. Maǵjan aqyn da týǵan jerge, týǵan elge ystyq sezimin bildire aldy, ata babasy túrikti, turan jerin eske alyp, bul dala, atameken ejelgi túrik, kóshpeli qazaq jeri ekendigin jyrlady.
2 ved M. Jýmabaev vsegda ostavalsá na storone shırokıh narodnyh mass, ıspytytavshıh dvoınoı gnet. Osobenno gnevno zvýchal golos poeta v perıod massovoı mobılızasıı kazahskoı bednoty na tylovye raboty. Ob etom on napısal sıkl stıhotvorenıı v 1916, v kotorom naıbolle sılnym, talantlıvym ıavláetsá «Oramal - Platok»
1ved Elbasynyń ózi de Maǵjannyń shyǵarmashylyǵyna erekshe qurmet kórsetýde. Óziniń árbir sózinde Maǵjannyń nasıhat sózderin keıingi jastarǵa úlgi etip sóıleıdi. Onyń kókeıindegi nárse Maǵjan armandaǵan - birlik, tynyshtyq, eldiń tutastyǵy... Sergeldeń qıyn shaqtan eldi aman alyp shyqty. Kún saıyn jaınap kele jatqan Astana... Táýelsiz Qazaqstannyń tórtkúl dúnıege tanyla bastaýy.... Osynyń bári - zor maqtanysh. Iá, búgin táýelsiz Qazaqstan beıbitshilik pen kelisim besiginde terbelip keledi.
2 ved Eto gordostza ýspehı kajdogo kazahstansa, ı jelanıe dobıtsá vysot na svoem poprıshe, v chem by ono nı sostoıalo. I etot ýspeh kajdyı doljen posvátıt Rodıne, chtoby ee, podnát ee ımıj v mıre... Iz glýbıny vremen Magjan vıdıt sovremennýıý molodej, energıchnýıý, talantlıvýıý, gordıtsá ıh dostıjenıamı.
M. Jumabaev «Men jastarǵa senemin»
1 ved Mine, eliniń egemendik alyp, kóginde óz baıraǵy shalqýyn kóksegen aıaýly aqynnyń armany júzegen asqan zamanda onyń rýhy ózi sheksiz súıgen elimen qaıta máńgilik qaýyshty.
2 ved Na nebosklone kazahskoı poezıı zasıala ıarchaıshaıa zvezda Magjana. Nyne nastýpıl novyı rasvet ego slavy. Narod snova obrel svoego velıkogo syna, ego bessmertnye proızvedenıa, v kotoryh bylı vospety býınoe plamá jıznı, vysokye poryvy chıstoı chelovecheskoı dýshı, dramy ı tragedıı sýrovoı ı jestokoı epohı, vypavsheı na ego dolú.
Pesná «Iapyraı»
1ved. Qurmetti qonaqtar men oqýshylar búgingi is - shara óz máresine jetti. At salysqandaryńyzǵa kópten - kóp rahmet. Kelesi kezdeskenshe saý - salamat bolyńyzdar.
2 ved Dorogıe rebáta ı ývajaemye gostı! Na etom my zavershaem nashe meroprıatıe. Spasıbo vsem za ýchastıe, do svıdanıa do novyh vstrech!
You Might Also Like
-
Etistik týraly berilgen uǵymdy keńeıtý. Etistiktiń ózge sózdermen baılanysyn taba bilýge úıretý. Baılanystyryp sóıleý daǵdylaryn jetildirý.
