K dybysy men árpi
Saýat ashý 1 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: K dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: Jańa sabaqty túsindirý «K» dybysynyń daýyssyz dybys ekenin uǵyndyrý «K» dybysy sózdiń barlyq býynynda keletinin qorytyndylaý. Durys, uqypty oqýǵa, saýatty jazýǵa úıretý.
Sabaqtyń tárbıelik máni: Jándikterdi qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Damyta oqytýǵa negizdelgen jumystar men
tapsyrmalar. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń júrý barysy:
I Uıymdastyrý bólimi
II Úı jumysy
E e dybysy men árpin oqytý. Ne? Neshe? Nesheý? Suraqtaryna toqtalý.
«Tez oıla» oıyny. Ótilgen áripterden sóz quraý. ¬ Sóılem, sóz, dybys, árip, býyn anyqtamasyna toqtalý. Eńbek týraly óleń.
III Jańa sabaq
Búgin bárimiz ortalyq júıege baǵyna otyryp, ortalyqtyń árbir tapsyrmasyna satylap jaýap beremiz.
Oqý ortalyǵy
Balalar, bul ortalyqta rebýs sheship, búgingi sabaǵymyzdyń taqyrybyn shyǵaryp alaıyq.
«shelek» «er» «mysyq» «shıe» (keme)
Balalar! Qandaı sóz shyqty? Bizge tanys emes árip qaı árip? (Kk) Endeshe búgingi ótetin taqyrybymyz Kk dybysy men árpi. Kk dybysy keme sózinde sonymen qatar kámpıt sózinde t. b sózderdiń basynda keledi eken. Endeshe oqýlyǵymyzdy ashyp Kk dybysy men «Keme» mátinimen tanysaıyq. Mánerlep oqý. Oqýshylarǵa oqytý. Kebeje – órnektelip jasalǵan jáshiktiń bir túri.
Mátindegi sóılemderge suraq qoıyp, jaýap alý.
Balalar! Oqý ortalyǵynyń tapsyrmalaryn jaqsy oryndadyq, endi kelesi ortalyqqa qaraı júremiz.
Óner ortalyǵy
1. Sergitý sáti Qanatymyzdy jaıamyz,
Kóbelek bop ushamyz.
Jupar ıisi ańqyǵan,
Gúlge kelip qonamyz.
2. Qıma sýrettermen jumys
Quraǵan sýretterden qandaı sóz shyǵatynyn aıtý, dybystyq taldaý jasaý. Sóılem quratý.
3. Kúz óleńin suraý
Jazý ortalyǵy
Kk dybysyn, árpin aýada jazý. Jazý úlgisin kórsetý. Dáptermen jumys
Sózdik dıktant
Eńbek, kespe, el, elý, kerege
Matematıka ortalyǵy
Bul ortalyqta dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme beremiz.
Berilgeni: «Keleshek» sózinde qansha dybys, qansha árip bar? Onyń nesheýi daýysty, nesheýi daýyssyz, neshe býyn bar ekenin aıtý.
Sheshýi: «Keleshek» sózinde 7 dybys 7 árip bar.
Onyń tórteýi (4 daýyssyz dybys) k, l, sh, k
Daýyssyz dybystar erkin, sozylyp aıtylmaıdy. Býyn quramaıdy.
3(daýysty dybys) 3 - e. Daýysty dybystar erkin, sozylyp aıtylady. Býyn quraıdy.
Keleshek = 7 O=4 (k, l, sh, k)
3 (e, e, e) 3 O
IV Qorytyndy
1. Kk dybysy qandaı dybys?
2. Sózdiń qaı jerlerinde kezdesedi?
3. Qandaı mátinmen tanystyq?
V Úıge tapsyrma
Kk dybysy men árpin oqý. Mátindi durys oqýǵa daǵdylaný. «Kóbelek» sózine áńgime qurap kelý.
VI Baǵalaý
Sabaqtyń taqyryby: K dybysy men árpi
Sabaqtyń maqsaty: Jańa sabaqty túsindirý «K» dybysynyń daýyssyz dybys ekenin uǵyndyrý «K» dybysy sózdiń barlyq býynynda keletinin qorytyndylaý. Durys, uqypty oqýǵa, saýatty jazýǵa úıretý.
Sabaqtyń tárbıelik máni: Jándikterdi qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Damyta oqytýǵa negizdelgen jumystar men
tapsyrmalar. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń júrý barysy:
I Uıymdastyrý bólimi
II Úı jumysy
E e dybysy men árpin oqytý. Ne? Neshe? Nesheý? Suraqtaryna toqtalý.
«Tez oıla» oıyny. Ótilgen áripterden sóz quraý. ¬ Sóılem, sóz, dybys, árip, býyn anyqtamasyna toqtalý. Eńbek týraly óleń.
III Jańa sabaq
Búgin bárimiz ortalyq júıege baǵyna otyryp, ortalyqtyń árbir tapsyrmasyna satylap jaýap beremiz.
Oqý ortalyǵy
Balalar, bul ortalyqta rebýs sheship, búgingi sabaǵymyzdyń taqyrybyn shyǵaryp alaıyq.
«shelek» «er» «mysyq» «shıe» (keme)
Balalar! Qandaı sóz shyqty? Bizge tanys emes árip qaı árip? (Kk) Endeshe búgingi ótetin taqyrybymyz Kk dybysy men árpi. Kk dybysy keme sózinde sonymen qatar kámpıt sózinde t. b sózderdiń basynda keledi eken. Endeshe oqýlyǵymyzdy ashyp Kk dybysy men «Keme» mátinimen tanysaıyq. Mánerlep oqý. Oqýshylarǵa oqytý. Kebeje – órnektelip jasalǵan jáshiktiń bir túri.
Mátindegi sóılemderge suraq qoıyp, jaýap alý.
Balalar! Oqý ortalyǵynyń tapsyrmalaryn jaqsy oryndadyq, endi kelesi ortalyqqa qaraı júremiz.
Óner ortalyǵy
1. Sergitý sáti Qanatymyzdy jaıamyz,
Kóbelek bop ushamyz.
Jupar ıisi ańqyǵan,
Gúlge kelip qonamyz.
2. Qıma sýrettermen jumys
Quraǵan sýretterden qandaı sóz shyǵatynyn aıtý, dybystyq taldaý jasaý. Sóılem quratý.
3. Kúz óleńin suraý
Jazý ortalyǵy
Kk dybysyn, árpin aýada jazý. Jazý úlgisin kórsetý. Dáptermen jumys
Sózdik dıktant
Eńbek, kespe, el, elý, kerege
Matematıka ortalyǵy
Bul ortalyqta dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme beremiz.
Berilgeni: «Keleshek» sózinde qansha dybys, qansha árip bar? Onyń nesheýi daýysty, nesheýi daýyssyz, neshe býyn bar ekenin aıtý.
Sheshýi: «Keleshek» sózinde 7 dybys 7 árip bar.
Onyń tórteýi (4 daýyssyz dybys) k, l, sh, k
Daýyssyz dybystar erkin, sozylyp aıtylmaıdy. Býyn quramaıdy.
3(daýysty dybys) 3 - e. Daýysty dybystar erkin, sozylyp aıtylady. Býyn quraıdy.
Keleshek = 7 O=4 (k, l, sh, k)
3 (e, e, e) 3 O
IV Qorytyndy
1. Kk dybysy qandaı dybys?
2. Sózdiń qaı jerlerinde kezdesedi?
3. Qandaı mátinmen tanystyq?
V Úıge tapsyrma
Kk dybysy men árpin oqý. Mátindi durys oqýǵa daǵdylaný. «Kóbelek» sózine áńgime qurap kelý.
VI Baǵalaý
You Might Also Like
