InfoHub Logo

«Matematıka áleminde» synyptan tys tárbıe sharasy (prezentasıasymen)
«V mıre matematıkı» vneklassnaıa rabota

Oıyn saıysynyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa synyptan tys jumys barysynda matematıka pánderinen alǵan bilimderin jınaqtaý, tolyqtyrý.
2. Oqýshylardyń logıkalyq oılaý, ıntellektýaldyq qabiletin, sana - sezimin jan - jaqty damytý, zerektiligin qalyptastyrý, qyzyǵýshylyǵyn, belsendiligin arttyrý, tanymdyq, shyǵarmashylyq izdenisterin ushtaý.
3. Oqýshylardy jaýapkershilikke, shapshańdyqqa, Otan súıgishtikke, tatýlyqqa tárbıeleı otyryp, tapqyrlyqqa baýlý.

Sel zanátıa:
• Realızasıa prınsıpa ýmstvennogo razvıtıa ýchashıhsá;
• Razvıtıe poznavatelnoı ı tvorcheskoı deıatelnostı ýchashıhsá.
Zadachı obýchenıa:
• Prıvıt navykı samostoıatelnogo poıska novyh zakonomernosteı;
• Probýjdat ıh lúboznatelnost
Zadachı vospıtanıa:
• Sodeıstvovat estetıcheskomý, trýdovomý vospıtanıý ýchashıhsá, vospıtyvat soznatelnýıý dısıplıný.
Zadachı razvıtıa:
• Razvıvat logıcheskoe myshlenıe, památ, ýchıt gramotno, provodıt rassýjdenıa, razvıvat kúltýrý kollektıvnogo ýmstvennogo trýda.

Túri: toptyq jarys
Qoldanylatyn tehnologıa: aqparattyq tehnologıa
Kórnekiligi: mýltımedıa, ınteraktıvti taqta, logıkalyq esepter.

Júrý barysy:
Júrgizýshi: Qaıyrly kún qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar!
Nazarlaryńyzǵa “Matematıka áleminde” atty saıysymyzdy usynbaqpyz.
Orys ǵalymy M. Lomonosov «Aqyl - oıdy tártipke keltiretin – matematıka, sondyqtan ony oqý kerek», – degen bolatyn. Olaı bolsa, búgin sizder matematıkanyń jumbaqty da, tartymdy álemimen tanysasyzdar. Sizder bul álemniń qanshalyqty qyzyqty, ári san túrli ekendigine kóz jetkizesizder. Saıysta sizderge ár túrli suraqtar men tapsyrmalar usynylady. Saıysta jeńý úshin sizder belsendilik tanytyp, berilgen suraqtarǵa ózgelerden tezirek oılanyp, jaýap berýlerińiz kerek jáne tapsyrmalardy durys oryndaýlaryńyz qajet.

Ýchıtel: Dorogıe rebáta ı ývajaemye ýchıtelá! My rady prıvetstvovat vas vseh na ıgre “V mıre matematıkı”
Oıynymyzdyń aldynda bilim saıysynyń ádil baǵasyn berer ádil - qazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
Baq pen bap synalar bul jarysqa qatysyp otyrǵan oqýshylarǵa sát sapar tileı otyryp, saıysymyzdy bastaımyz. Eń aldymen búgingi oıynymyzdyń ótilý barysymen tanys bolaıyq.

Búgingi oıynymyz 5 týrdan turady:
1 týr. Matematıkalyq estafeta (matematıcheskaıa estafeta)
2 týr. Erýdıt
3 týr. Sıqyrly taıaqshalar (Volshebnye palochkı)
4 týr. Sózjasam (Slovesnık)
5 týr. Kim shapshań? (Kto bystree?)
Al endi İ týrdy bastaıyq.
A teper nachınaem I týr.

İ týr: Synnyń da syny bar ǵoı synalatyn,
Ár túrli bilim syryn uǵa alatyn.
Jyldamdyq kerek munda ári ótkirlik,
Synalyp ár sekýndpen júre alatyn.

«Matematıkalyq estafeta» (matematıcheskaıa estafeta)
Bul týrda sizderge matematıkalyq suraqtar beriledi. Sol suraqqa jaýap berýlerińiz qajet. Ár durys jaýap 5 upaımen eseptelinedi. Suraqqa jaýap berilmegen jaǵdaıda, qarsy toptar jaýap bere alady.(V etom týre vam zadaetsá matematıcheskıe voprosy. kajdyı pravılnyı otvet osenıvaetsá po pátıballnoı sısteme. Eslı komanda ne smojet otvetıt na vopros, mogýt otvetıt drýgıe komandy)

5 a synyby:
1. Qandaı san barlyq sandarǵa qaldyqsyz bólinedi? (Kakoe chıslo delıtsá na vse chısla bez ostatka?) 0
2. Bir januıadaǵy 5 uldyń bir – birden qaryndasy bar. Januıada barlyǵy qansha bala bar? (V seme 5 synoveı. Ý kajdogo estsestra. Skolko deteı v seme?) 6
3. Ústeldiń 4 buryshy bar. Eger bir buryshyn kesip tastasa, neshe burysh qalady? (Ý stola 4 ýgla, odın ýgol otpılılı. Skolko ýglov ý stola?) 5

5 á synyby:
1. Januıada 3 ul bar. Ár uldyń 1 ákesá bar. Januıada neshe kisi bar? (V seme 3 syna. Ý kajdogo estotes. Skolko chelovek v seme?) 4
2. adamnyń 10 qolynda neshe saýsaq bar? (Na rýkah 10 palsev, skolko palsev na 10 rýkah?) 50
3. Eń kishi natýral san. (naımenshee natýralnoe chıslo) 1

5 b synyby:
1. Gorelo 7 svecheı, dve pogaslı, skolko svecheı ostalos? (7 maı sham janyp tur. Ekeýi sónip qaldy, qansha maı sham qaldy?) 2
2. Para loshadeı probejala 40 km. Po skolko km probejala kajdaıa loshad? (Eki jup jylqylar 40 km shaýyp shyqty, ár jylqy qansha km shapty?) 40km
3. Chto tájelee: kılogramm vaty ılı kılogramm jeleza? (1 kılogramm maqta aýyr ma, 1 kılogramm temir aýyr ma?) ravny, teń

6 a synyby:
1. Tórteýi 4 saǵat shahmat oıynyn oınady. Árqaısysy qansha saǵat shahmat oınady? (Chetvero 4 chasa ıgralı shahmat, skolko chasov ıgral kajdyı?) 4
2. Qatar turǵan úsh sannyń qosyndysy da, kóbeıtindisi de 6 - ǵa teń. Ol qandaı sandar? (Sýmma posledovatelnyh treh chısel ı proızvedenıa etıh chısel ravna k 6 - tı. Kakıe etı chısla?) 1, 2, 3
3. Bir aıaǵymen turǵan áteshtiń salmaǵy 50kg, eki aıaǵymen turǵan áteshtiń salmaǵy neshe kg.
(Petýh, stoıa na odnoı noge vesıt 3 kg. Skolko on vesıt stoıa na dvýh nogah?) 3

6 á synyby:
1. Bólmede 4 mysyq otyr. Ár mysyqtyń aldynda 3 mysyq otyr. Bólmede barlyǵy neshe mysyq otyr? (V komnate sıdát 4 koshkı. Pered kajdoı koshkoı sıdát 3 koshkı. Skolko koshek nahodátsá v komnate?) 4
2. Teńdeýde de, ósimdikte de bar. (Estý ýravnenıa ı ý rastenıa) túbir, koren
3. 41 - jaı san ba? (41 – eto prostoe chıslo?) da, ıa

6 b synyby:
1. Skolko greskıh orehov v pýstom stakane? (Bos ydystyń ishinde qansha jańǵaq bar?) 0
2. Perpendıkýlár túzýler neshe gradýs jasap qıylysady? (Skolko gradýsov sostavláet perpendıkýlárnye prámye?) 90
3. 5 almany 5 qyzǵa teń bólip berý kerek jáne de sebette bir alma qalý kerek. (V korzıne lejat 5 ıablok. Kak razdelıt etı ıablokı mejdý pátú devochkamı, chtoby kajdoı devochke dostalos po odnomý ıabloký ı chtoby odno ıabloko ostalos v korzıne) 1 almany sebetpen qosa berý kerek