InfoHub Logo

Atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan Ótegen batyrdyń — Múıizdi atamyzdyń shubar tegenesi tarıhtyń tylsym túpkirinen kóp syr shertedi. Kezinde uly tulǵa týraly kóp zerttep, kóp derekter qaldyrǵan Ádil Dilebaev atamyzdyń shubar tegene jaıly kóp áńgimelegeni bar-dy. Ol kisiniń áńgimesinen bir túıgenimiz, Ótegen batyr men Abylaı hannyń aralas-quralas, nıettes, kóńil qımas dostar bolǵandyǵy.

Sonda Ádekeń bylaı degen edi:

— Múıizdi atamnyń kenje uly Tarpańnyń Ábjekeń balasy atalatyn bir atasynan ósip-óngen Joldasbaı Tolymbekuly seksen bir jasqa kelip, 1972 jyly qaıtys boldy. Shubar tegene osy ýaqytqa deıin sol kisiniń úıinde saqtalyp keldi.

Shubar tegeneniń ózi tipti úlken. Sol tegene «Ótegen batyrdyń shubar tegenesi» dep atalady. Emen aǵashynyń tamyrynan óte sheber, zerger adam istegen. Tórt jaǵyndaǵy erneýiniń tórt shyǵyrshyǵy bar. Adamnyń ustap kóterýine qolaıly. İshine 4-5 shelek sý sıady. Kishigirim iri qaranyń etin túgel salýǵa bolady. Toı-jıyn, as bergende, aıt namazynda halyq sol tegeneden dám tatyp otyrady.

Tegeneniń túsi — qara shubar. Sondyqtan «shubar tegene» dep atalady. Ol tegene týraly surastyrǵanymda, Ýálı Alǵadaıuly men Qydyrma Jápekuly biraz áńgime aıtty. Bul 1959 jyldyń maýsym aıy edi.

Shamasy budan 250 jyl buryn bolsa kerek, qazaqtyń sońǵy hany Abylaı úsh júzdiń batyrlary men bılerin Kókshetaýǵa jınap, keńes ashpaq bolyp, el-elge habar taratady. Keńes rossıa patshalyǵynyń qazaqtyń keń dalasyna ótip, qonys ala bastaýyna baılanysty shaqyrylypty.
Abylaı han: «Buǵan qalaı baǵynamyz, erikti túrde me, álde qarsylyq kórsetemiz be?» degen oımen májilis qurǵan desedi.

Keńeske úsh júzden ıgi jaqsylar jınalady. Oǵan uly júzden Tóle bı, Bóltirik sheshen, Ótegen batyr, Saýryq batyr, orta júzden Janǵutty, Kishi júzden Esbol datta qatysady. Jaýǵashty batyr da bolǵan deıdi. Májiliste barlyǵy keńese kele: «orys halqymen soǵyspalyq, olar
mádenıetti, ónerli halyq, zeńbirek, myltyq, ózge de qarý-jaraqtary kóp. Qara qazan, sary balanyń qamyna jaı kelisip, shartpen baǵynalyq. Orystar ózbek, qalmaq, taǵy basqalar sıaqty shoqpar-soıylmen soǵyspaıdy. Ushan-teńiz jerdi jalǵa beretin bolaıyq», — dep sheshedi.

Shartta mynalar kórsetiledi: 1) qazaqtan armıaǵa adam alynbaıdy; 2) otyryqshy bolmaı, malmen kóship júredi; 3) óz bıligin ózderi bı-bolystar arqyly sheshedi; 4) kóp áıel alýǵa quqyq beriledi; 5) qalyń malǵa qyz berip, qyz alysady.

Osylaı bes-alty másele engiziledi. Jáne de bekter men aqsúıekter el bıleıdi delinedi. Jer máselesine kelgende Oraldan beri qaraı Batys, Soltústik, ortalyq Qazaqstannan jer berýge kelisip tarqasady.

Bul jaǵdaıga kóńili tolǵan Abylaı han bıler men batyrlardy aq ordaǵa shaqyryp, úlken sharadan baldaı tátti sary qymyzdy quıǵyzyp otyryp:

— Endi, bekzadalar másele sheshilip, shartqa qol qoıylady. Azdan soń elderińe taraısyńdar, meniń senderge qoıar bir suraǵym bar. Sol suraýǵa jaýap berip, sheship ketseńizder! — depti.

Sonan soń Abylaı:

— Dúnıedegi eń asyl, eń qymbat qazyna ne? — dep surapty. Oǵan otyrǵandardyń árqaısysy ártúrli jaýap beripti. Bireýi — altyn, bireýi bastaǵy úı, óristegi qoı, jylqy deıdi.

Sonda Ótegen batyr:

— Taqsyr, men shesheıin, ruqsat etińiz! — depti.

— Aıt, endeshe, — dep Abylaı tańdanyp qalady.

— Úı túıede qalady, túıe qıada qalady, qoı qorada qalady. Jylqy qýsa — jaýdiki, soqsa — jeldiki, altyn da jerde qalady. Dúnıeniń eń qymbaty — osy otyrǵan sizder emessizder me? — degen eken.

Abylaı han:

— Myna kishkene batyr durys tapty, — deıdi. «Kishkene» degeni Ótegen olardyń ishindegi eń jasy kishisi eken. Ótegen batyr da sóz kezegi kelgende:

— Taqsyr, sizge bir suraý berýge bola ma? — depti.

— Nege bolmasyn, aıt! — degen eken Abylaı.

— Hanym, adam balasy kórgenge sene me, estigenge sene me, aıtqanǵa sene me? — deıdi.

— Kórgenge senedi ǵoı.

— Olaı bolsa, sizben birge boldym desem, maǵan kim senedi, — dep manaǵy qymyz quıylǵan tegeneni shyǵyrshyǵynan ustap turyp, Ótegen batyr ózine qaraı tarta bergende,

Abylaı sózge jyǵylyp:

— Al, al! — dep tegeneni Ótegen batyrǵa bergen eken deıdi.

Múıizdi atam sol tegenege «shubar» dep at qoıyp, kenje uly Tarpańnyń kishi áıeli Kermeqastyń úıine qoıady. Tarpań qaıtys bolǵan soń, báıbishe balalary Qoıkeldi, Jankeldi, Abaq degender daý shyǵaryp, Abaqtyń balasy Tólek degen kisi ákesi ekeýi Kermeqastan shubar tegeneni tartyp alady. Kermeqas báıbishege qatty nazalanyp, tegeneniń shetin pyshaqpen bir uryp:

— Osy jaryq bitkende bitermin, — dep tańba túsiredi. Tegenede sodan iz qalǵan eken.

Sodan kóp keshikpeı Abaqtyń balasy Tólek urlyq jalasyna jyǵylyp, kóp mal tólemek bolady da, bodaýyna tegeneni bermekke kelisedi.

Muny estigen Tolymbek degen kisi daý ıesine astyndaǵy atyn berip, tegeneni alyp qalady. Sol shubar tegene Joldasbaı qaıtys bolǵansha onyń qolynda bolady. Aǵamyz Joldasbaı qaıtys bolǵan soń, inisi ýálhan Bekbatyrovtyń úıinde saqtaýly tur.

Shubar tegene osylaı urpaqtan urpaqqa mura bolyp keledi. Al onyń kúlli qazaq úshin qasterli de qasıetti qutty aıaq ekendiginde daý joq.

---