InfoHub Logo

Aıbarova Shynar Aıbarqyzy
H. Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýnıversıteti
«Shetel tili: eki shetel tili» mamandyǵynyń 4 kýrs stýdenti
Ǵylymı jetekshisi: f.ǵ.k., aǵa oqytýshy Nurǵalıeva M.M
Atyraý q., Qazaqstan

Ańdatpa
Bul maqala sóıleý daǵdylary men qabiletterin qalyptastyrý máselelerin jáne oqýshylardyń aǵylshyn tilinde sóıleý daǵdylaryn úırený kezinde kezdesetin qıyndyqtardy boldyrmaý jáne jeńý joldaryn qarastyrýǵa arnalǵan. Oqýshylardyń qarym-qatynas daǵdylaryn qalyptastyrý ádisi retinde sóıleý daǵdylaryn oqytý prosesinde pikirtalasty qoldanýǵa erekshe nazar aýdarylyp otyr. Maqalada shet tili sabaqtarynda pikirtalas ádisin qoldaný qajettiligi anyqtalǵan jáne negizdelgen.

Anotasıa
Dannaıa statá posváshena rassmotrenıý problem formırovanıa rechevyh ýmenıı, navykov ı sposobov predotvrashenıa ı preodolenıa trýdnosteı, s kotorymı stalkıvaıýtsá ýchashıesá prı ızýchenıı navykov govorenıa na anglııskom ıazyke. Osoboe vnımanıe ýdeláetsá ıspolzovanıý dıskýssıı v prosese obýchenıa rechevym navykam kak sposobý formırovanıa kommýnıkatıvnyh navykov ýchashıhsá. V state vyıavlena ı obosnovana neobhodımostıspolzovanıa dıskýssıonnogo metoda na ýrokah ınostrannogo ıazyka.

Annotation
This article is devoted to the problems of the formation of speech skills and ways to prevent and overcome the difficulties that students face when learning English speaking skills. Special attention is paid to the use of discussion in the process of teaching speech skills as a way to form students ' communication skills. The article identifies and justifies the need to use the discussion method in foreign language lessons.

Kóptegen ǵalymdar qazirgi zamanǵy muǵalimderdiń óz oqýshylaryna bergisi keletin basty sheberligi shet tilinde sóıleý qabileti ekenine senimdi. Bul shyndyq, óıtkeni qazirgi álemde gramatıkany, erejelerdi bilý, oqı jáne jaza bilý jetkiliksiz. Sondaı-aq, óz oılaryńyzdy aǵylshyn tilinde naqty jáne aıqyn jetkize bilý mańyzdy.

Shet tilinde pikirtalas júrgizýdi úıretýde tyńdalym óte mańyzdy ról atqarady. Tyńdalym oqýshynyń shet tilinde jańa sóz tirkesterin, turaqty sóz tirkesterin, frazeologızmder men klıshelerdi este saqtaýǵa kómektesedi, ári qaraı bolashaqta pikirtalas qurastyrýdyna esh qıyndyqsyz eńserýine bolady.

Qazirgi ýaqytta oqýshylardyń aǵylshyn tilinde oıyn jetkizýde qorqýynyń 4 sebebi bar ekenin atap ótý mańyzdy:

1. Muǵalim tarapynan syn - eskertýler. Muǵalim oqýshynyń minsiz sóıleý maqsatynda  qateligi úshin synaı bastaýynan úreılený;
2. Belgili bir taqyryp boıynsha oı-sanasynań jetkiliksiz bolý qubylysy, ıaǵnı aıtar eshteńe bolmaǵan kezde oqýshylar talqylanǵan taqyrypty nashar baǵdarlaı alady, sonyń saldarynan ol týraly pikirler aıtýdan ózin alshaq ustaý;
3. Ana tili. Aǵylshyn tilinde sózdik qorynyń azdyǵyna baılanysty oqýshylardyń sabaq barysynda kóbine aǵylshyn tilinen ana tiline tez aýysýy;
4. Oqýshylardyń daıyndyq deńgeıi ár túrli. Úlken topqa sabaq berý kezinde muǵalim jaqsy sóıleıtin jáne óz oıyn ashyq aıtýǵa qoryqpaıtyn oqýshylardy keri baılanys kezinde kóbirek maqtasa, únemi únsiz júretin oqýshylardy eleı bermeıdi. Sońǵy sanattaǵy oqýshylar úshin beıimdelýge jáne sóıleýdi bastaýǵa kóp ýaqyt qajet.
5. Tyńdalym bizdiń este saqtaý qabiletimizge de baılanysty.  Bıologıa ǵylymynda adamdardyń este saqtaýynyń birneshe túrleri keltirilgeni aıqyn. Olardyń jiktelýi zertteý taqyrybyna da tyǵyz baılanysty. Árıne, biz este saqtaýdyń ár tıpiniń qalaı jumys isteıtinin bilemiz jáne onyń ár túrine sıpattama berýdiń qajeti joq. Eń bastysy - este saqtaýdyń ár túri tyńdalymdy úıretýde úlken ról atqarady. Eger este saqtaý bolmasa, tyńdalymnyń maǵynasy bolmaıdy, óıtkeni adam jańa estigenniń bárin umytyp ketedi [1].

Biz kún saıyn tyńdalym prosesimen betpe-bet kezdesemiz: biz aǵylshyn tilinde mýzyka tyńdaımyz, mezgil-mezgil aǵylshyn tilinde qysqa hronometrajdy fılıderdi kóremiz nemese sýbtıtrlerdi qosamyz. Eger eshteńe estilmese, biz áleýmettik jelilerde jańalyqtar oqımyz, keıde aǵylshyn tilinde, fılmder men telehıkaıalardy kóremiz . Aǵylshyn tildi klýbtarǵa baryp, ózge ult ókilderimen oı almasyp, áleýmettik jelilerde nemese Skype-ta erkin sóılesemiz.

Ómir tolqyny osylaısha damıdy, biz aǵylshyn tilin bilýge nemese bilmeýge táýeldi bola túsemiz. Qazirgi ýaqytta aǵylshyn tilin bilýge suranysqa ıe mamandyqtar men kásipterdiń sany óte kóp. Bos jumys oryndary bar uıymdar bar, olarda úmitkerdiń aǵylshyn tilin bilýi barlyq talaptardyń tiziminen birinshi nómir bolady. Sapaly, tıimdi jáne nátıjeli yntymaqtastyq úshin orta deńgeıdegi jáne aǵa menejerlerdiń óz deńgeıinde aǵylshyn tilinde qalaı sóılesý kerektigin bilýi qajet, sonymen qatar kompanıa qyzmetkerleriniń kópshiligi nemese barlyǵy da qajet. Qazirgi ýaqytta óz tilimizde qarapaıym qarym-qatynas jasaý úshin aǵylshyn tilindegi sózder men sóz tirkesterin qoldaný úrdisi baıqalady.

Aǵylshyn tiliniń árbir oqýlyǵynda tyńdalym bólimin damytý úshin tańdaýly múmkindikter qarastyrylǵan. Bul tendensıa basqa tilde sóıleıtin adamnyń aǵylshynsha sóıleýge kóbirek úırenýi úshin oryn alady, ásirese eger jattyǵý sheteldik mádenıettiń ortasynda ótkizilmegen jaǵdaıda. Mysaly, eger oqýshy qazaqtildige qaraǵanda aǵylshyn tilinde sóıleıtin elde ómir súrgen bolsa, aqparatty tyńdaý sapasy áldeqaıda tıimdi bolady. Bul qazirdiń ózinde ǵylymı dáleldengen fakt. Adam ózine beımálim jaǵdaıda ornalasqan jaǵdaı kezinde onyń sol qorshaǵan ortaǵa beıimdelýden basqa amaly qalmaıdy. Tildi bilmeı, eger adam, ásirese orta mektep oqýshysy, shetelde júrse, ol qarapaıym qajettilikterdi: tamaq pen kıim satyp alýdan bastap, qarym-qatynastyń qarapaıym qajettiligine deıin qamtamasyz ete almaıdy. Mundaı jaǵdaıda adamǵa aqparatty «lezde» sińirýden basqa tańdaý qalmaıdy, sondyqtan adamdar ony únemi estigen nemese kez-kelgen jaǵdaıda basqa adamdarmen qarym-qatynasta ana tilin qoldanbasa, aǵylshyn tilin tezirek úırenedi degen boljam bar [2].

Bizdiń oıymyzsha, aǵylshyn tilin oqytýdyń tıimdi ádisteri retinde birneshe usynystardy tańdaýǵa bolady: aǵylshyn tili sabaqtarynda oqýshylarmen ana tilinde sóılesýdi mınımýmǵa deıin tómendetińiz, óıtkeni bul bilim alýshylar úshin óte demotıvasıalyq sát bolyp tabylady. Oqýshynyń sanasynda birde-bir sóz aǵylshyn tilinde jetkiliksiz bolsa, óz oıyn aıtýda ana tildi qoldanýǵa aýystyrýǵa bolady degen tujyrym óte qate bolyp tabylady. Oqytýdyń osy tásiliniń ornyna oqýshylardy sabaqta únemi tek aǵylshyn tilinde sóıleýge shaqyryp otyrý mańyzdy, al eger oqýshy belgili bir sózdi bilmese, onda oǵan osy sózdiń sınonımin izdeýge nemese sol sóz tirkesine sáıkes qysqasha anyqtma jaıly aǵylshyn tilinde oıyn bildirgeni tıimdi. Bul ádis tıimdi, birinshiden, oqýshylardy sózdik qoryn tolyqtyrýǵa degen umtylys paıda bolady, ekinshiden, bul oqýshylarǵa tezirek túsindirýge, shet tilindegi óz pozısıasyn qamtýǵa múmkindik beredi, úshinshiden, bul basqalarǵa jaqsy tájirıbe bolady. Synyptaǵy oqýshylar úshin jańa sózderdi estip, dápterge jazyp, sodan keıin jattaı alý múmkindigine ıe bolady.

Ekinshi tıimdi ádis - mektepterdegi shet tili sabaqtarynyń sanyn kóbeıtý. Bul saǵat sanymen jáne nátıjesinde sóıleýdiń qazirgi saǵat sanymen salystyrǵanda kóbeıýi úshin de qajetti proses. Tildi meńgerýdiń jetkilikti joǵary deńgeıine jetý úshin oqýshylar ony úzdiksiz, kún saıyn oqyp úırenýi óte tıimdi. Ókinishke oraı, buǵan shynaıy ómirde qol jetkizý ońaı emes, óıtkeni orta mektepterde shet tilinen basqa, jalpy oqý pánderi de bar. Bir pándi alyp tastap, onyń ornyna qosymsha bir saǵat aǵylshyn tilin qoıý múmkin emes [3].

Árıne, aǵylshyn tilindegi mátinderdi tyńdaý ádistemesi de óte mańyzdy. Brıtandyq aǵylshyndardyń ana tilinde sóıleıtinderdi ǵana emes, basqa aksentterdi de tyńdaý qajet jáne múmkin ekenin atap ótken jón. Bul oqýshynyń ekpindi  túsinýi jáne suraqtarǵa esh qıyndyqsyz jaýap bere alýy úshin mańyzdy. Ókinishke oraı, bul ádis kóbine shet tilderi oqytý fakúltetterindegi ýnıversıtetterde nemese shet tilin tereńdetip oqytatyn mektepterde basym bolady.

Sonymen, aǵylshyn tilin úırenýdiń joǵaryda atalǵan barlyq ádisteri, qandaı-da bir jolmen, oqýshyny shet tilinde joǵary deńgeıdegi tildik kedergisiz qarym-qatynas jasaýǵa úıretýmen baılanystyrady.

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi

1. Passov, E. I. Ýrok ınostrannogo ıazyka v sredneı shkole [Tekst] / E.I. Passov. -M.: Prosveshenıe, 2016. -223 s.
2. Gordıenko, N. P.Ispolzovanıe  dıskýssıı  kak  metoda  formırovanıa kommýnıkatıvnyh     navykov     nastarsheı     stýpenı     obýchenıa ınostrannomý  ıazyký  v  sredneı  obsheobrazovatelnoı  shkole  [Tekst]  / N.P. Gordıenko // Molodoı ýchenyı. -2015. -No 8. –1114c.
3. Zareskaıa, E. N.Rıtorıka:  Teorıa  ı  praktıka  rechevoı  kommýnıkasıı [Tekst] / E.N. Zareskaıa. -M.: Delo, 2015. -480 s.

---