InfoHub Logo

Poezıanyń adamzat tarıhynda alar orny sonaý kóne dáýirlerde-aq belgilenip talqylanǵan. Sodan beri ol adamzatpen birge jasap keledi, jasaı da bermek. Zamanǵa saı onyń da qubylyp túrlenip, jetilip ósip, órkendep quldyraǵan kezderi bolǵan. Bıleýshiniń, kósemderdiń soıylyn soǵyp, negizgi baǵyty halyqqa qyzmet etýden adasqan tustary da joq emes. Tek qashanda bolmasyn óziniń altyn saǵasyna qaıta talasa oralady. Buǵan árige at sabyltpaı-aq keńestik kezeńdi eske alsaq ta jetkilikti.

Bir qyzyǵy, ózderin keńestik kezeńniń kórer kózi, sóıler sózi dep eseptegen. Mundaı aqyndar sol kezdegi keńes odaǵyn mekendegen ulttar men ulystardyń arasynda az emes edi. Keńestik dáýirdi shabyttana jyrlaǵandardyń arasynda asqan talant ıeleri de, joqqa barlary da kóptep kezigetin. Al solardyń arasynda ózińdi joǵaltyp almaý, merzimdi baspasózdiń ózińniń jan dúnıeńdi tebirentken dúnıelerdi bastyrýy  qıynnyń qıyny edi.

Óıtkeni kez kelgen óleńnen komýnıstik partıanyń ulylyǵyn, marksızm-lenınızm ıdeıasyn talap etip, sosıalısik realızmdi qolyna sham alyp izdeıtin sol zamanda aqynnyń jan tebirenisi ómirge, ózi ómir súrip otyrǵan kezeńge azamattyq kózqarasy olar úshin erikkenniń ermegi syndy kórinetin. Oǵan tótep berýge kúsh-qaırat, tózim, óz talantyńa degen senim, eń bastysy, óziń ómir súrip otyrǵan ortańa, qala berdi otanyńa degen sheksiz súıispenshilikti qajet etedi. Sondaı jannyń biri – bizdiń áriptesimiz,  orys aqyny Olga Grıgoreva. Ol Novosibir qalasynda  ómirge kelgen.

1971j. Almaty oblysyna kóship kelgen. 1974 j. sol kezdegi S.M. Kırov atyndaǵy qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalısıka fakúltetine túsedi. 1979 j. oqýdy bitirgen Olga Nıkolaevna «Traktoro stroıtel» gazetinde jumys isteı bastaıdy. Pavlodar oblystyq «Zvezda Prıırtyshá» gazetinde qyzmet etti. Óleń jazýdy mektep qabyrǵasynan bastaǵan onyń 1985 jyly Almatydaǵy «Jalyn» baspasynan «Danılkın korablık» atty balalarǵa arnaǵan alǵashqy jyr jınaǵy jaryq kórdi.

Onyń qalamynan týǵan balalarǵa arnalǵan jınaqty balalyq bal dáýren qyzyǵyna toımaı eseıip kele jatqan sábı oqyrmandar qyzyǵa paraqtady. Jappaı, aqyn retinde qalyptasýyna qalamdy, eń bastysy, ár sózdi ornymen qoldanyp, óleńdi qysqa da, nusqa jazýyna izdenispen ótken sol jyldardyń izi saırap jatqandaı. Ol onyń ár óleńinen ásirese Ertistiń aq aıdyny aımalap jatqandaı kórinetin Pavlodar qalasyna arnaǵan jyrlarynda erekshe kórinis tabatyndaı:

Vlúbıvshıs ı etot gorod malenkıı-

Kak okazalos, navsegda,

Lúblú smotret, kak vechnym strannıkom

Techót Irtyshskaıa voda.

Lúblú brodıt po starym ýlısam,

Gde snova osen pravıt bal,

I verıt – vsó na svete sbýdetsá,

Kol v Pavlodare zagadal!

Osy eki shýmaq óleńde uly Ertistiń ulylyǵyn aıǵaqtaıtyn, ne bolmasa kúnnen-kúnge, jyldan- jylǵa kórkeıip kele jatqan Pavlodar qalasynyń kóz mereıin qandyryp, kelesheginen úlken úmit kúttiretindeı  asqan teńeý de, jyltyr sóz de joq.

Soǵan qaramastan «máńgilik jıhankezdeı aǵyp jatqan Ertis sýyna qaraýdy unatamyn, kóne kóshelerdi kezýdi unatamyn» degen joldar jaryq dúnıede barlyǵy da Pavlodarda tilegen tilek bolǵandyqtan, oryndalatyna senemin dep túıindeıdi.

Al jer betinde ómir súrip jatqan taǵdyrlastaryna, dáýirlesterine aqyn ana óziniń kishkentaı qalasynda otyryp, kemel keleshek, jarqyn bolashaq, beıbit aspannan basqa ne tileýi múmkin?!

Tek osy adamǵa, anaǵa tán pák tilegin qalaı astarlap sheberlikpen jetkize bilgen deseńshi! Al mundaı oıly joldar aqyn óleńderinde kóptep kezdesedi.

«Daıte zemlú povıdat» atty óleńinde:

Tak obıdno ýmırat,

Nıchego ne ývıdav:

Nı sedogo okeana,

Nı Ýkraınskıh dýbrav.

Nı Parıja, nı taıgı,

Nı pýstynı Karakým,

Nı ıarangı, nı baıgı...

Chto eshó prıdót na ým?

Chto ýspela posmotret..

Myna jaryq dúnıede jarqyn ómir keship, aq bas teńizdermen Ýkraınany ne Parıjdi , ne Taıgany, Qaraqumnyń shólderin kórmeý – orny tolmas ókinish qoı! Muny siz óleńdi oqý barysynda  eriksiz moıyndaısyz.

Chısto pole, step da step

K televızorý prısádý-

Nad planetoı proletet.

Eta mysl vpılas kleshom:

Munyń bári eki aqynnyń biri jazǵan jyrlardan kezdestirýge bolatyny jáne shyndyq.  Osylaı deı tura, óleńniń sońǵy joldaryn oqyǵanda siz aqyn Olga Grıgorevanyń buryn birde-bir aqynnyń  aýzynan shyqpaǵan tosyn oı baılamyn qanatty qaǵıdasyna tirelesiz.

«Daıte Zemlú povıdat!»

Pojıvý-ka ıa eshó.

Ranovato pomırat! 

Sol sát jerlesimiz ádebıettanýshy, mýzyka tanýshy, jazýshy, kompozıtor eki joǵarǵy oqý ornynyń profesory Naým Grıgorevıch Shaferdiń, Olga Grıgorevanyń poezıasyna arnalǵan «Doverchıvye tetradı» atty etúdteri oıǵa oraldy.

Ol Olga Grıgorevanyń óleńderi túgelge derlik ómirden arna tartady.  Sodan da bolar bir sáttik eleýsiz shyndyq ǵasyrlyq shyndyqqa ulasady. O. Grıgoreva oılanýǵa jáne kúdiktenýge shaqyrady degen eken.

Onyń bul oıy men aqynnyń jınaqtaryna engen óleńmen jaqyn tanysqan saıyn tolyq kelisemin.

Qazaqstandaǵy orys aqyndarynyń janyna qaıaý túsirgen taqyryptardyń biri dep atap kórsetedi Naým Shafer. Qantamyrlarymen baılanysty eki eldiń bólinýi osy taqyrypty sál-pál keńinen qozǵar bolsaq, Keńes odaǵynyń ydyraýy odaq quramynda bolǵan Respýblıkalardyń qaı- qaısysynda bolmasyn turatyn halyqtarǵa ońaı soqqan joq.

Ony sol Respýblıkalarda turatyn aqyndardyń jyrlarynan ańǵarýǵa bolady.

Máselen, Ýkraınanyń belgili aqyny Oleg Kolokolov óziniń «Marıa Petrovna» atty óleńinde sol bir keleńsiz kezeńniń suryqsyz sýretin Marıa Petrovnanyń qasiretti taǵdyry arqyly beıneleıdi. Qyryq jyl ustaz bolǵan jetpis jastaǵy ol óziniń jańa zeınetaqysyn tosyp otyr.

I vot, nakones, dojdalas...

Sıdıt ý nadorvannoı pachkı,

Ne svodıt ızmýchennyh glaz

S lıhoı pensıonnoı podachkı.

Sóıtip otyryp, artymnan jaman sóz ermesin dep, barlyq kórshilerine qaryzdaryn sýǵa, gazǵa, páterge tólegen tusta muzdatqyshynyń úni óship, ámıany bos qalǵan edi . Sonan soń:

Za chaıkoı nad sınım Dneprom

Nad serym asfáltom vzletela.

... Ne vyderjav. Kto-to zaplakal

A mımo promchal «Mersedes».

S holodnym sıanıem laka.

Mine osy joldardy oqyǵanda, Olga Nıkolaevnanyń «Razvodyndaǵy» keıipkerlerdiń taǵdyryna ishteı táýba etip, aqyn sheberligine taǵy da bir tánti bolasyń.

I mechýs ıa mejdý materú-Rossıeı,

I lúbımym  Kazahstanom, kak otsom...

Kóz jastary kóldeı bolǵan balalardyń jandary jaralanǵan-aq bolar. Ult aralyq qantógissiz ótken ajyrasýǵa táýba delik. Óıtkeni ákesiniń basyna barýǵa, anasymen qatysýǵa tolyq múmkindikteri bar ǵoı.

Al beıshara Marıa Petrovna ...

Tosyn oı pikiri men qanatty qaǵıdasy jaqyn tirkesterimen oqyrmannyń talǵamyn sony bıikterge bastaýmen kele jatqan aqyn Olga Grıgoreva tek tamasha aqyn ǵana emes, bilgir ádebıettanýshy da. Jyr áleminde alar bıigiń bıikteı bersin, qalamdas qaryndas!

Súleımen Baıazıtov               

---