InfoHub Logo

Oral qalasy, Qaratóbe aýdany,
Tólen negizgi orta mektebinen
bastaýysh synyp muǵalimi
Marden Úmit Aıshýaqqyzy

Taqyryby: Qystap qalatyn qustar
Maqsaty:
1. Balalardyń qystap qalatyn qustardy atap, olar jaıly túsinikterdi keńeıtý.
2. Qustarǵa degen qamqorlyq kózqarasyn damytý.
3. Qustardy qorǵaýǵa, janashyrlyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik materıal: sýretter, úlestirmeli materıaldar, kórnekilik toptamalar - slaıdtar, Interaktıvti taqta.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń túri: ujymdyq túrde birlesip bilim alý.
Sabaqtyń ádisi: kórnekilik, suraq - jaýap, izdendirý, dáleldeý, áńgimeleý.
Pánaralyq baılanys: eńbekke baýlý, ana tili,

Sabaqtyń barysy:
İ. Shattyq sheńberi (Qorshaǵan ortamen sálemdesý.)
Sálemetsiz be, ashyq aspan!
Sálemetsiz be, kúnniń kózi,
Sálemetsizder me, ósimdikter men janýarlar!
Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar!

İİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Test(Ózin - ózi tekserý)
1. Jyl qustaryn ata?
a) kókek aqqý, qarlyǵash, qaratorǵaı, láılek
b) kepter, úki, saýysqan, toqyldaq
v) toty; á) bulbul; b) tyrna; v) torǵaı.
2. Qanattary úshkir ári uzyn, quıryqtary eki aıyr qus. Qandaı qus?
A) (Qarlyǵash.) b) qaratorǵaı. V) saýysqan
3. Óz atyn birneshe márte qaıtalaıtyn, esh jerge uıa salmaıtyn, turaqty turaǵy joq qustyń túri.
A) Kókek B) AQQÝ V) TOQYLDAQ
4. Qustar nemen qorektenedi?
a) et, sút.
á) torǵaı, jándikter;
v) eginniń masaqtarymen, jándikterimen.
5. Qustar tabıǵatqa qandaı paıda keltiredi?
A) zıandy jándikterdi qurtady
Á) tabıǵatqa sán beredi.
B) aýany tazartady.

İİİ. Jańa sabaq
Sózjumbaq.
A Q Q Ý
U Z A Q
S A Ý Y S Q A N
Q A R A T O R Ǵ A I
J A P A L A Q
Q A R Ǵ A

1. Kóldiń kórki, sáni eken,
Ushqanda sazdy án eken.
Aqyndar ony maqtanǵan
Adamdar qorǵap saqtaǵan,
Bul qandaı qus eken? (Aqqý)

2. Ushqany qyzyq jalpyldap,
Ózi sondaı qarqyldaq. (Uzaq)
3. Shyqylyqtap bir turmaıdy,
Óreden qurt urlaıdy. (Saýysqan)

4. Kóktemde qustar qaıtqanda,
Eń aldymen keletin.
Ózimiz kútip alatyn,
Uıa jasap beretin,
Bul qandaı qus, balalar? (Qaratorǵaı)

5. Kúndiz tipti ushpaıdy,
Túnde tyshqan ustaıdy.
Kózi shamǵa uqsaıdy. (Japalaq)

6 Ózi sondaı qap qara,
Qarqyldap ushady. (Qarǵa)

Sýrette berilgen jyl qustaryn aınaldyra qorsha.

İV. Mátinmen jumys
(Oqýshylarǵa abzastarǵa bólip oqytý) Muǵalim ózi túsindiredi.
Slaıd kórsetý.

Saýysqan – ala qanatty, uzyn quıryqty qus. Qazaqstandaǵy eń quıryǵy uzyn qus. Onyń quıryǵy 35 sm. Ol óte saq. Ereksheligi – jyltyr, áshekeıli zattarǵa áýestigi. Onyń uǵymtaldyǵy da sonshalyq – kádimgi qaratorǵaı men toty sekildi, adamnyń aıtqan sózin jattap alady. Kez kelgen tamaqty qorek etedi. Qaýyrsyndary birińǵaı qara emes, jasyl reńkti keledi, búıirindegi qaýyrsyny appaq.

Sýyqtorǵaı – aǵash qýystaryn, inderdi, úı – jaılardy mekendeıdi. Butalardyń dánimen, jemisimen qorektenedi. Keıde toqyldaq qoreginiń qar betine túsken qaldyǵyn terip jeıdi.

Qarǵa – basy, qanaty, quıryǵy qara, al arqasy men baýyry surǵylt, tumsyǵy úshkir, tyrnaqtary ótkir. Túrli tamaq qaldyqtaryn tyrnaqtarymen qar astynan shuqyp jeıdi. Bul óte aqyldy qus. Onyń balapanyn sóıleýge úıretýge bolady. Qarǵalar uzaq ómir súredi.

Toqyldaq – Qazaqstannyń turǵylyqty qusy. Túsi shubar, óte jyldam qımyldaıtyn eńbekqor qus. Aǵashtardyń qabyqtarynyń arasyndaǵy býnaqdenelilermen qorektenedi. Qar ústine túsken qaldyǵyn torǵaılar terip jeıdi. Osylaı ózge qustarǵa da jemin tabýyna kómektesedi. Óte sýyq, aıazdy kúni adam turaǵyna jaqyn keledi.

Kepter – basy kishkentaı, tumsyǵy túzý, sıraǵy qysqa qus. Kepterdiń qolǵa úıretilgen túrin halyq arasynda “kógershin” dep ataıdy. Ósimdik tuqymymen, astyq tuqymdarynyń dánimen qorektenedi.
Shymshyq – sur, qońyr tústi, qaýyrsyndy kishkentaı, otyryqshy qus. Aýyl mańaıynda, aýlada júrip, jemin tabady.

Qur – orman qusy. Itmuryn, buta arasynda tirshilik etedi. Qorazy iri, túsi qara qanatynan qıǵash ornalasqan aq jolaq aıqyn baıqalady. Quıryǵynyń qaýyrsyny syrtyna qaraı qaıyrylyp ornalasady. Negizgi qoregi - ósimdikter. Ol alysqa usha almaıdy. Aıazdy kúnderi qar astyna kirip, sonda túneıdi. Kún kózi shyqqan kezde ǵana qardan shyǵyp jemin izdeıdi.

Qyzyqty málimetter.
Tabıǵattyń sáni de, áni de qalyqtaı ushqan qustar. Olardyń ásem ánderi boıymyzdy balqytyp, eriksiz eliktiredi. Olar – bizdiń qanatty dostarymyz. Olar – tabıǵat saqshylary. Egistiktiń, baý - baqshanyń senimdi serigi. Sondyqtan ata - babamyz qustardy qadirlep, qurmettegen. Olar batyr uldaryn suńqarǵa, sulý qyzdaryn aqqýǵa teńegen. (Bıshi qustar beınerolık)
Qazaqstanda qustardyń 480 túri bar eken. Sonyń ishinde azaıyp ketken qustar Qyzyl kitapqa engizilip, qorǵaýǵa alyndy. Ata - babamyz qusty asa qadirlegen. Ertede jońǵar shapqynshylyǵy kezinde aýyl adamdary elin - jerin tastap qasha jónelgen eken. Sol aýylda Tóle bı atamyz ǵana qozǵalmaı, kıiz úıin jyqpapty. Qalmaqtyń ásker basy sebebin surasa, Tóle bı úıiniń tóbesin kórsetipti. «Qarlyǵash shańyraǵyma uıa saldy, balapandary áli jas, usha almaıdy» depti. Jas ásker basy Tóle bıdiń adamgershiligine rıza bolypty. Sodan Tóle bı atamyzdy «Qarlyǵash bı» atapty, al qarlyǵashty «Áýlıe qus» dep ataǵan eken.

Qazaqtar qustarǵa qarap aýa raıyn da boljaı bilgen.
• Qus júnin úrpıtse, jańbyr jaýady, aýa raıy ózgeredi.
• Sary shymshyq ysqyrsa - shynymen kúz bolǵany.
• Qarǵa qarqyldasa - qar jaýady.
• Jyl qusy qaptap ketse - kóktem erte keledi.
• Kókek qatty ári jıi shaqyrsa – kún jylıdy.
• Saýysqan shaqyldasa, qonaq keledi.
• Erte kóktemde qarǵa sýǵa shomylsa, kún jylıdy.
Aıtsaq ánimiz, ardaqtasaq sánimiz, tabıǵattyń kórki qustardy qorǵaý árqaısymyzdyń paryzymyz.

VI. Dáptermen jumys. Sózdik jumys.
- Oqýshylar myna sózderge kóńil aýdaraıyq.
Uıa - qustyń balapan basyp shyǵaratyn orny.
Mamyq - qustyń úlpildegen jumsaq júni. - Endi osy sózderdi qatesiz, taza, boıamaı dápterimizge kóshirip alaıyq. Oqýshy shyǵarmashylyǵy (beınerolıkter)

V. Toptyq jumys
İ top. Qustar qalaı dybystaıdy?
Qarǵa ------------ qarqyldaıdy
Saýysqan ------- shaqyldaıdy
Shymshyq ------ shıqyldaıdy
Toqyldaq ------ toqyldaıdy
Qur -------------- qurqyldaıdy
İİ top. Qustar týraly ereje qura.

İİİ top – eńbek sabaǵy. Geometrıalyq fıgýradan balapan qurastyrý.

IV top.– Sýretke qarap áńgime qurastyr.

VI. Sabaqty qorytyndylaý
QUSTAR
↓
DOSYMYZ
BAILYQ
ORMAN EMSHİSİ
TABIǴATTYŃ SÁNİ MEN ÁNİ

Qamqorshymyz qustarǵa,
Tabıǵatty súıemiz.
Aıalaımyz olardy,
Jaqsy kórip bárimiz.

VII. Baǵalaý
Úıge tapsyrma: 1. Qystap qalatyn qustar mátinin oqý.