Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 6 kún buryn)
Týǵan jer – altyn besigim
Jaýapty muǵalim: Jortarova Nurgúl

Sabaq taqyryby: «Týǵan jer – altyn besigim»
Maqsaty: Týyp - ósken jerimiz Qazaqstan Respýblıkasyn qurmetteý;
Otan otbasynan, týǵan jerden bastalatynyn bilý;
Týǵan jerim Balqash qalasy týraly tereńirek bilý;
Sabaqtyń túri: shyǵarmashylyq
Ótkizilý orny: №408 ózin - ózi taný bólmesi.
Kórnekilikter: slaıd, beıne taspa, syzbalar.

Sabaq barysy:
Kirispe sóz: Jańa kezeńdegi bilim berýdiń ózekti máselesi jas urpaqqa - adamgershilik rýhanı tárbıe berý. Qundy qasıetterge ıe bolý, rýhanı baı adamdy qalyptastyrý onyń týǵan kezinen bastalýy kerek.
Halyqta «Aǵash túzý ósý úshin oǵan kóshet kezinde kómektesýge bolady, al úlken aǵash bolǵanda ony túzete almaısyń» dep beker aıtylmaǵan. Sondyqtan balanyń boıyna jastaıynan izgilik, meıirimdilik, qaıyrymdylyq, ıaǵnı adamgershilik qundy qasıetterdi sińirip, óz - ózine senimdilikti tárbıeleýde otbasy men pedagogtar sheshýshi rol atqarady. Rýhanı - adamgershilik tárbıe - eki jaqty proses.
Otbasy - shaǵyn qoǵam. Otbasynda áke de, ana da bala tárbıesinde eleýli oryn alady. Uly Abaı atamyz aıtpaqshy bala bul dúnıeniń ketigin taýyp, qashan bir kirpishi bolyp qalanǵanyńsha ata - ana bala ómirine jaýapty. Mine osyǵan oraı ata - anaǵa, ustazǵa kómekke kelgen pán ózin - ózi taný páni. Ózin - ózi taný pániniń qudirettiligi sonda; bala júregine tez arada jol taýyp, onyń qorshaǵan ortaǵa degen kóz qarasyn múldem tek jaqsy jaǵynan qaraýǵa baýlıdy. Aınalasyndaǵy adamdarǵa syılasymdyqpen qarap, jyly lebizder tileýden bastaýyn tabady.
Balanyń ómirge belsendi kóz qarasynyń baǵyty úlkender arqyly tárbıelenedi. Tárbıeleý, bilim berý jumysynyń mazmuny men formalary balalardyń múmkindigin eskerý arqyly naqtylanady. Adamgershilikke, eńbekke tárbıeleý kúndelikti ómirde, úlkenderdiń qoldan keletin jumysyn uıymdastyrý prosesinde, oıyn jáne oqý isinde josparly túrde iske asady.

Shattyq sheńberi: «Jas dáýirdiń túlegimiz» mýz: I. Núsipbaev sózi: E. Ótetileýuly.
Baý-baqsha belder
Orman taý kólder
Kórikti sheksiz dalamyz
Dáýleti tasqan
Sáýleti asqan
Kóńildi aýyl qalamyz
Q - sy
Jadyrap kúndeı
Jaınaǵan gúldeı
Baqytty bizder balamyz

Áńgimelesý:
Oqýshylardyń ózin - ózi taný sabaǵyna qyzyǵýshylyǵyn arttyrý týǵan jer týraly tanyp bilýge baýlý maqsatynda áńgimelesý ádisi qoldanylady,

Áńgimelesý:
Otan degen ne?
Týǵan jer degen ne?
Týǵan jerdi qorǵaýǵa seniń úlesiń?
Balqash qalam 75ke toldy.

Dáıeksóz:
Biz baldyrǵan balamyz,
Shyrqap ánge salamyz.
Týǵan jerdiń tórinde,
Alaý bolyp janamyz.

Áńgimelesý:
Otan degen ne?
Týǵan jer degen ne?
Týǵan jerdi qorǵaýǵa seniń úlesiń?
Balqash qalam 75ke toldy.
I. Kezekti Qaıyrjan Dıastyń anasy - Beısekına Kúlzıaǵa beremiz. Otbasynda Týǵan ólkenmizdi balalaryna qalaı jetkizedi eken.
Balqashty onyń tuńǵysh qurylysshylary arman - qala dep ataǵan. Tarıhshylar kýágerlik etkendeı, bir de bir nysan dáp osyndaı óte kúrdeli – tabıǵı, áleýmettik, óndiristik jaǵdaıda turǵyzylmaǵan. Qala týra taqyr jerde boı kóterdi. Shóldegi kóldiń jaǵalaýynda ara - kidik kóshpendilerdiń qystaqtarynan basqa eshteńe de bolmaǵan.
Balqash mysynyń tarıhy lenıngradtyq geolog Mıhaıl Rýsakov 1928 jyly Qońyrattyń qyrattarynan kenniń asa baı kózderin ashqan kezden bastaldy. Arada jyl ótkennen keıin jan - jaqty barlaý júrgizildi de, sonan soń Balqash ken alybyn salý týraly sheshim qabyldandy. Úlken ken orny bar ekeni 25 maýsym 1929 jyly dáleldendi(Qońyrat rýdnıgi ashyldy). 1936 - 1937 jyly ken baıytý fabrıkasy iske qosyldy. 1937 jyly 11 sáýirde Prıbalhashstroı kenti, Qaraǵandy oblysynyń quramyna kiretin qalaǵa aınaldyrylyp, Balqash kóliniń atyna saı ataý berildi. Qalada – iri eldi pýnkt, ónerkásip ortalyǵy, ákimshilik, saýda ortalyǵy bar. Mıhaıl Rýsakov 02. 11. 1892 jyly Chernovs - Tobol selosynda qarapaıym sharýa otbasynda týǵan. 1911 jyly 8 jyldyq mektepti altyn medalmen bitirgen. Geolog bolý óz jerin, elin, tabıǵatqa degen qushtarlyǵyn kórsetti.
KSRO - nyń ár túkpirinen kelgen mys zaýytynyń qurylysshylary áýelde shatyrlarda, jerkepelerde jáne kıiz úılerde turdy. 1936 jyldyń qańtarynda alǵashqy kóp qabatty úı paıdalanýǵa berildi. Qala ádemirek bola túsýi úshin kógaldandyrý baǵdarlamasy júrgizildi. Kóshetter, topyraq salynǵan arbalar legi birinen soń biri kelip jatty. 1935 jyly botanıkalyq baqshanyń negizi qalandy.
Jańa qala Qazaqstannyń kartasynda 1937 jyly paıda boldy, al arada jyl ótken soń, 1938 jyldyń 24 qarashasynda alǵashqy tazartylmaǵan mys alyndy.
Balqash kóptegen eńbek áýletterin berdi. Bul qalamen Dinmuhamed Qonaevtyń da eńbek joly tyǵyz baılanysty. Ol 1936 jyly Máskeýdegi tústi metaldar ınstıtýtyn támamdaǵannan keıin Qońyrat kenishine jumysqa keldi, osynda qatardaǵy baltashydan ken basqarmasynyń bastyǵyna deıingi joldan ótti.
Lenıngradtyq geolog Mıhaıl Rýsakov 1928j.
Balqash kóptegen eńbek áýletterin berdi. Bul qalamen Dinmuhamed Qonaevtyń da eńbek joly tyǵyz baılanysty. Ol 1936 jyly Máskeýdegi tústi metaldar ınstıtýtyn támamdaǵannan keıin Qońyrat kenishine jumysqa keldi, osynda qatardaǵy baltashydan ken basqarmasynyń bastyǵyna deıingi joldan ótti.

Balqash – iri eldi pýnkt. Ákimshilik, saýda jáne ónerkásiptik ortalyq. Adamdar turatyn, jumys isteıtin jáne demalatyn jer. Balqash terıtorıasy – 5, 9 myń2 km halqy – 74, 5 myń adam Ulty – 60 ult ókili turady. Balqash óńiri... Qazaqstan kartasynda bul aımaq sary túspen boıalǵan. Shól dala túsi Samolet qanatynyń astynda kósilip jatqan sheksiz sary dala. Osynaý ulan - baıtaq ólkeniń kókshil noqaty men İle ózeni atyrýynyń kógildir ıregi ǵana kóz kidirtedi. Alaıda osy óńirmen jaıaý júrip ótsek, erekshe bir ǵajaıyp álemniń kýási bolamyz. Syrt kózge kóriksizdeý shalynǵanymen tabıǵat bul qýań aımaqqa ózindik syıyn aıamaı tókken. Munda shyń - quzdary tań - tamasha taýlar da, torańǵyly toǵaılar da, jaǵalaýy maqpal qummen kómkerilgen typ - tymyq kól shyǵanaqtary da bar. Boz betegeniń kúmis tolqyndary oınaǵan dala kórinisiniń ózi de erekshe ǵajap. Bul Balqash óńiri. Balqash kóliniń ózi jer endiginiń boıymen 600 kılometrge sozylyp jatyr.
Qabylǵazy Amandyqtyń anasy Zamzágúl Balhashtan shyqqan daryndylar týraly sóz etedi

El qorǵaǵan er baba
Narmanbet Ormanbetuly
Shashýbaı Qoshqarbaıuly
Kúlásh Baıseıitova
Manarbek Erjanov

Raqymjan Qoshqarbaev
Reıhstagqa alǵashqylardyń biri bolyp jeńis týyn qadaǵan bahadúr jerlesimiz - Raqymjan Qoshqarbaev «Halyq qaharmany» bolyp, dańqqa bólendi. Soǵys jyldary óshpes erliktiń úlgisin kórsetken áıgili batyr jaýyngerler qatarynda
N. Kuljanov, J. Aqbergenov syndy taǵy basqa da jerlesterimizdiń esimderin maqtanyshpen aıtamyz.
Eńbek maıdanynda da myńdaǵan qala eńbekkerleri onyń ishinde, ásirese, áıelder eren erlik úlgilerin kórsetti. Soǵys jyldarynda tek qana mys zavodynda 2875 áıel eńbek etti. Olar zaýyt sehtarynda, kenishterde, fabrıkalarda ýaqytpen sanaspaı jeńisti jaqyndatýǵa ólsheýsiz úles qosty.

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama