InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ústeýden ótkendi qaıtalaý (prezentasıa túrinde)
Sabaqtyń maqsaty
Bilimdilik: ústeý týraly alǵan bilimderin pysyqtaý, tolyqtyrý;
Damytýshylyq: túrli ádisterdi paıdalana otyryp, balalardyń tapqyrlyq, jyldamdyq, este saqtaý qabiletterin arttyrý, sóıleý tilin jetildirip, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý;
Tárbıelik: ózara syılastyqqa, bir - birin tyńdaı bilýge baýlı otyryp, tildi qurmetteýge súıýge
tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, taldaý, syn turǵysynan oılaý t. b.
Sabaqtyń túri: bilimdi júıeleý, jınaqtaý, izdený, qaıtalaý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, kespe qaǵazdary.

Sabaqtyń barysy. Uıymdastyrý kezeń. Synyp tazalyǵyn baqylaý, oqýshylardyń qatysymyn tekserý, oqý quraldaryn daıyndatý.
Úı tapsyrmasyn pysyqtaý. Toptastyrý ádisi. Úıge berilgen tapsyrmalardy tekserý. Aýyzsha suraq – jaýap túrinde suraý.
Negizgi kezeń. 1. “Boı sergitý” (toppen jumys).
2. “Maǵynany ajyratý” (jeke jumys).
3. “Sıqyrly sandyq” (jeke jumys).
4. “Jumbaqtas” (jeke jumys).
5. “Kósemdikke umtylý” (jeke jumys).
Sabaqty bekitý. “Insert” strategıasy.
Úıge tapsyrma: Kórkem shyǵarmadan úsh sóılem jazyp, morfologıalyq, sıntaksıstik satylaı keshendi taldaý. Quramynda ústeýi bar maqal – mátelderdi jattaý.
Qorytyndy. Oqýshylardy baǵalaý.

Toptastyrý strategıasy
Ústeý

Ústeý degenimiz ne?
Mezgil ústeýi
Meken ústeýi

Týyndy ústeýdiń jurnaqtaryn ata

Mólsher ústeý
sonshalyq
biraz
ádeıi
neǵurlym

Maqsat ústeý
bekerge
jorta
qasaqana
ádeıilep

Sebep - saldar ústeý
bekerge
tekke
ázer
amalsyzdan

Syn - qımyl ústeý
naǵyz
jyldam
shapshań
zorǵa
Sóz taptary degenimiz ne?
Kúsheıtkish ústeý

Morfologıa
Maǵynany ajyratý
Deńgeılik tapsyrmalar
Taldaý túrleri
Bilgenge marjan
Sandarǵa uıqas tabý
“Bolashaq” toby. Sıntaksıstik taldaý.
Olar tań atqaly attan túspedi.
“Ulan” toby. Morfologıalyq taldaý.
Ol keshegi shyny ydysyn shynymen joǵaltyp alypty.
“Daryn” toby. Matematıkalyq tásilmen fonetıkalyq taldaý.
Qys boıy malshylar shóp bolmaı qysylyp shyqty.
Quramyndaǵy sózderdiń barlyǵy bir áripten bastalatyn sóılem jazý.

Sıqyrly sandyq
• Shaı qaınatym ýaqyt
• Sút pisirim ýaqyt
• Qan sonarda
• Aıaq astynan
• Qas pen kózdiń arasy
• Qas qaraıý
• Tóbege jaı túskendeı
• Qas qaǵym sát
• Tús aýa
• Tún aýa
• Tal tús
• Tústen keıin

Jumbaqtas
• Tursa jarǵa jabysyp,
Jazylmaıdy qushaǵy.
Jemtik izdep jarysyp,
Túnde ǵana ushady.

• Moıny uzyn bolǵanmen,
Áreń jeter tómenge.
Teńbil – teńbil denesi,
Keledi ne degenge?

Eki tyshqan birlesi,
Kesip – piship beredi.
Ekeýi birge júrmese,
Joq qoı bizge keregi.

Tańerteń tórt aıaqty,
Túste eki aıaqty,
Keshke úsh aıaqty.

• Quramynda ústeýi bar jańyltpash aıt
Quramynda ústeýi bar maqal – mátel aıt

Venn dıagramsy
• Shylaý
• Ústeý
Sabaqty bekitý.
Mátinnen ústeýlerdi tabý.
Abaı osydan birtalaı, uzaq aýyrdy. Erteń ol da
Qarqaralyǵa júrmek. Jaılaý bıyl erte kóktedi. Abaı endi ǵana tanydy. Óziniń kenet ózgergeninen Abaı qysylyp qaldy. Abaı bul túnde de uıyqtamady. Abaı men Uljan tań appaq atqansha ún qatqan joq. Osy tańerteń de Qarashoqydaǵy, Shyńǵystaǵy kóp týysqan da kep ketti. Erboldyń qoly bos, jaı aýyl qydyryp júr eken. Abaıǵa meıilinshe kóńildenip erdi. Kúndiz de, túnde de Barlastardyń qasynan shyqpaıdy. Qarasha lezde turyp, úndemesten júrip ketti. Úı syrtyna birneshe atty kisi dúsirletip kep, shapshań túsip, attaryn tez baılap jatyr. Abaı Maıbasardyń úp-úlken basymen balasha qyljaqtap otyrǵanyna qyzyǵyp kúle bastady. Úı ishi jym - jyrt bop tyńdaǵan eken. (M. Áýezov)

Úıge tapsyrma: Kórkem shyǵarmadan úsh sóılem jazyp, morfologıalyq, sıntaksıstik satylaı keshendi taldaý. Quramynda ústeýi bar maqal – mátelderdi jattaý.