InfoHub Logo

2 jeltoqsan kúni 6 tarıhı serıaldardyń tusaýy kesildi. Al kórermen nazaryna 16- shy jeltoqsannan bastap usynyldy.

Alǵash ret qyzyǵyp, tarıhı serıaldardy kóre bastadym. Óz oıymmen bóliskim keledi.

«Ahmet. Ult ustazy» Meniń jadymda óte jaqsy deńgeıde túsirilgen serıal retinde este qaldy. Sol kezdegi alash zıalylarynyń rýhty ekenin kórdim. Janynda júrgen adamdar satqyndyq jasaǵanda, esh ashýlanbaı, sabyrlyq tanytqan Ahmetti kórdim. Qansha qınap tergeýge alsa da,  júregi qazaq dep soqqanyn kórdim. Qazaqtyń ár balasy oqý kerek dep aıanbaı eńbek etken Ult Ustazyn kórdim.Qansha qýdalaýda júrse de, jazýdy toqtatpaǵan jandy kórdim. Qazaqtyń óziniń gazeti bolý kerek dep aıanbaı eńbek etken alash zıalylaryn kórdim. Sabyrlyǵyna tánti boldym. Bir ókinishtisi, Ahmet atamyzdyń 20 jyl boıy jazǵan «Mádenıet tarıhy» eńbeginiń tabylmaǵany. Júrekke tıgeni Ult ustazyna ólim jazasy berilgendiginde…

Alash zıalylarynyń múshesi Álıhan Bókeıhanovtyń «Ulttyń sózi- Uly is»degen bir sózi este qaldy.

«Muqaǵalı.Bul ǵasyrdan emespin»Basqa adamdar aldaǵy 2 kúnin oılaǵanda, Muqaǵalı bolsa, 21 ǵasyrda meniń óleńimdi jastar oqı ma, ózekti bola ma  dep ýaıymdady. İshkilikke salynsa da, júregi taza adam ekeni baıqalady. Ashýshań, qyrsyqtyǵy da bar. Ókinishtisi, 4 myńǵa jýyq óleńderin kórealmaýshylyqpen órtep jibergendiginde. Tipti, keı adamdar Muqaǵalı atamyzdyń óleńderin óz attarynan basyp shyǵaryp otyrdy. Soıýzdan tártibi úshin qýylǵanda, «Kóńilim qaıtty dostan da dushpannan da, aldamaǵan kim qaldy tiri janda?» dep aıtqan sózderiniń astynda qansha maǵyna jatyr.

Sol kezdegi Baýyrjan Momyshulynyń «Judyryqtaı júrekke kir jınamaı, nur jınańdar» degeni jadymda saqtalyp qaldy.

 

«Domalaq ana» Domalaq ananyń esimi Nurıla.Ol danalyqtyń, parasattylyqtyń, jaqsylyq pen meıirimdiliktiń  sımvolyna aınalyp «Domalaq ana» dep atalyp ketken.Domalaq ananyń sondaı dana adam ekendigi kórsetilgen. Barlyǵyn sabyrmen, baıyppen, aqylmen sheshedi. Ákesi men anasynan erte aıyrylyp, ata- ájesiniń qolynda ósken. Domalaq ananyń dúnıemen qoshtasar sátte aıtqan sózi:  «Nadandyq túnek,teńelem deseń jaqsyǵa, aqyldyǵa jaqyn júr»

«Saraı syry» Bókeı hannan keıingi Jáńgir hannyń qalaı basqarǵandyǵy kórsetiledi. Mahambet pen Isataı batyrlardy da kórip qýanyp qaldym. Jáńgir han qazaq halqynyń damýyna sebepker boldy. Sol kezdegi balalardyń bilim alýyna septigin tıgizdi.Tipti, aýyl balalaryn dáriger bolsyn dep, Peterbýrgke oqýǵy jiberdi. Saraıdaǵy ishki kórinispen tanysýǵa bolady. Jáńgir hannyń úsh áıeliniń, ıaǵnı hanshalardyń qarym- qatynastary da kórsetiledi.Eń bastysy, úsh hanshalardyń balalary bir- birlerimen tatý.

«Qanysh. Qazyna»Teleserıalda Qanysh Sátbaevtyń ómiri men eńbek joly kórsetiledi.Bizge beımálim qyrlary da ashyq baıandalady.Negizgi kórsetiletin másele- qazaqtardyń dostyǵy, saıası qatynastary jáne satqyndyǵy. Qanysh atamyz týraly san qıly oqıǵalardy keńinen kóre aldym. Onyń geolog- ǵalym ekeni bárimizge málim dep oılaımyn.

«Táshenev. Taıtalas»Bul serıal saıatsatker Jumabek Táshenevke arnalady. Keńes Odaǵy kezindegi Nıkıta Hrýshevtiń jer bólý máselesine qarsy tura bilgen jalǵyz jan.

Qyzyqqa toly elimizdiń tarıhyn baıandaıtyn serıaldar sizderge de unaıdy degen nıettemin.

Fatıma Myrzabek

---