InfoHub Logo

Halyqaralyq uıymdarmen, ásirese, sonyń ishinde Birikken Ulttar Uıymymen (BUU) tyǵyz yntymaqtastyq - Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy saıasatyndaǵy basty basymdyqtardyń biri.  

Birikken Ulttar Uıymy (BUU) – dúnıe júzindegi memleketterdiń basym kópshiligin biriktiretin, eń yqpaldy, ámbebap halyqaralyq uıym. Basty maqsaty – halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti nyǵaıtyp, memleketter arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý. Búginde álemdegi eń bedeldi bul uıymǵa 193 memleket kiredi.

Bıyl Qazaqstannyń BUU quramyna kirgenine – 30 jyl! Qazaqstan óz Táýelsizdigin alǵannan keıin 1992 jyly 2 naýryzda BUU Bas Assambleıasynyń 46-sessıasynyń plenarlyq otyrysynda  biraýyzdan Birikken Ulttar Uıymynyń 168-i múshesi bolyp qabyldandy. Plenarlyq otyrystan keıin Qazaqstannyń Kók Týyn BUU shtab-páteriniń aldynda saltanatty kóterý rásimi ótkizildi. Osylaısha elimizdiń egemendigi men memleketimizdiń táýelsizdigi halyqaralyq turǵydan tanyldy. Birikken Ulttar Uıymyna múshelikke kirgen alǵashqy kúnnen bastap, Qazaqstan onyń jumysyna  belsendi túrde qatysyp keledi.   

BUU Bas Assam­bleıasynyń 1992 jyly qazan aıynda ótken 47-sessıasynda QR-nyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaev Qazaq­stannyń halyqaralyq saıasaty týraly aıta kelip, eki mańyz­dy usynys jasady. Onyń birin­shisi – barlyq elder úkimetteriniń izgi nıet bildirý tártibimen «bir+bir» formýlasy boıynsha BUU-nyń bitimgershilik kúsh-jigeriniń qoryn qurýdy bastaý. Bul formýla árbir memleket oǵan óziniń qorǵanys búdjetiniń bir paıyzyn bólip, jyl saıyn ony bir paıyzǵa ulǵaıtyp otyrýdy kóz­deıdi. Osylaı etkende on jyldan soń bitimgershilik somasy on esege ósedi. Ekinshi usynysy – Azıadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńes (AÓSSHK) shaqyrý. Memleket bas­shysynyń bul bastamasy kóp­shi­lik elder tarapynan, sondaı-aq, BUU-dan qoldaý tapty jáne Qa­zaqstannyń syrtqy saıasatyn aı­qyn­daýda aıtarlyqtaı ról atqardy.

Uıymǵa múshe bolǵan 1992 jyldan beri bizdiń elimiz tek halyqaralyq qaýymdastyqtyń múshesi retinde qabyldanyp qana qoımaı, sonymen birge, onda óziniń laıyqty ornyn taba bildi. Qazaqstannyń BUU júıesi jumy­syna qatysýy elimizdiń kópjaq­ty dıplomatıasynyń basty baǵytta­rynyń biri bolyp tabylady. Ol eldiń egemendigi men táýel­siz­digin nyǵaıtýǵa yqpal etip, áleýmet­tik-ekonomıkalyq, saıası jáne qoǵa­m­nyń basqa da salalaryn­da qolaıly halyqaralyq jaǵdaı­lardy týǵyzady. Osy baǵyt­tyń negizgi maqsaty – halyqara­lyq arenada Qazaqstan Respýblıka­synyń ǵalamdyq jáne aımaqtyq qaýipsizdik salasyndaǵy strategıa­lyq múddelerin, saıasat pen ekonomıkada ádiletti álemdik tártip pen ornyqty damý ortasyn qurýdy, álemdik qaýymdastyq músheleri arasyndaǵy qarym-qatynastardy úılestirýdi kózdeıdi.

Qazaqstan táýelsiz­dik alǵan kúnnen beri álemde beı­bitshilik pen qaýipsizdikti saqtaý isine úlken úles qosýda. Mysaly, Iadrolyq qarýdan bas tartý, Azıada ózara senim sharalaryn ornatý, Eýrazıa keńistiginde ıntegra­sıalyq úrdisterdi nyǵaıtý, órke­nıetter men dinder únqatysýyn shaqyrý – osynyń barlyǵy bizdiń elimizdiń BUU Jarǵysynyń ustanymdary men maqsattaryna sáıkes atqarǵan isteriniń naqty kórinisi bolyp tabylady.

Sonymen qatar, Qazaqstan Uıymnyń bitimgershilik qyzmetin jáne onyń bitimgershilik áleýetin nyǵaıtý jónindegi kúsh-jigerine qoldaý kórsetip otyr. Qazaqstandyq bitimgershilik batalóny  (Qaz­bat) qurylyp, osy batalón sarbazdary Irakta turaq­tandyrý kúshteri qatarynda qyz­met kórsetti.

Bizdiń elimizde 1992 jyldan bastap BUU-nyń mamandandyrylǵan mekemeleriniń, qorlarynyń jáne baǵdarlamalarynyń ókildikteri jumys isteýde. Olardyń qyzmeti tehnıkalyq, konsýltatıvtik jáne qarjylyq kómek kórsetýge baǵyttalǵan. Búginde Qazaqstanda BUU-nyń jıyrmaǵa jýyq uıymy jumys isteıdi.

1993 jyly 16 aqpanda elimizde BUU-nyń ókildigi ashyldy. Qazaqstan BUU-nyń is júzinde barlyq mamandandyrylǵan meke­meleriniń, óńirlik komısıa­la­rynyń múshesi bolyp tabylady. Sondaı-aq, elimiz búginde BUU-nyń Adam quqyǵyn qorǵaý keńe­siniń múshesi. Al 2010 jyly Qazaq­stan 2017-2018 jyldary BUU Qaýip­sizdik Keńesiniń turaq­ty emes múshesi bolýǵa kandı­d­atý­rasyn usyndy. 2017 j. 10 qańtarda Qazaqstan alǵash ret BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi retinde onyń «Shıelenisterdiń aldyn alý jáne beıbitshilikti saqtaý» taqyrybyndaǵy ashyq pikirtalastaryna qatysty, osy pikirtalastar aıasynda Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Q. Ábdirahmanov tuńǵysh Prezıdent N.Á. Nazarbaevtyń «Qaýipsiz, ádil jáne gúldengen álem qurý úshin jahandyq áriptestikti nyǵaıtýǵa qazaqstandyq tujyrymdamalyq kózqaras» atty saıası joldaýyn tanystyryp ótti. Elimiz­de Uıymnyń iri halyqara­lyq jıyndary da jıi ótkizilip turady. 30 jyl ishinde BUU men Qazaqstan yntymaqtastyǵynyń arqasynda talaı ister atqaryldy.

Qazaqstan BUU-nyń jáne onyń mamandandyrylǵan meke­meleriniń múmkindikterin Aral teńiziniń tartylýy, Semeı synaq polıgonyndaǵy ıadrolyq jarylystar saldarynan tabıǵattyń lastanýy, aýyzsý kózderiniń tartylýy sekildi tehnogendik jáne ekologıalyq apattardyń ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq saldarlaryn azaıtýǵa maqsatty túrde paıdalana bildi.

Qazaqstannyń ǵalamdyq ıadro­lyq qarýsyzdandyrýǵa qosqan úlesin erekshe atap ótken jón. Sebebi, elimiz qýattylyǵy jaǵy­nan álemde tórtinshi oryndaǵy ıadrolyq arsenaldan óz erkimen bas tartyp, beıbitshiliksúıgish el ekendigin tanytty. Sonymen birge, Qazaqstan Iadrolyq qarýlardy synaýǵa tyıym salý týraly shart­tyń belsendi qatysýshysy bolyp tabylady jáne onyń tezde­tip kúshine enýine únemi qoldaý bildirip keledi. Elimiz budan bas­qa da aýqymdy is-sharalardyń uıyt­qysy bolýda. Mysaly, 2009 jyly Qazaqstan bastamasymen BUU Bas Assambleıasy biraýyz­dan qarar qabyldap, 29 tamyz­dy Halyqaralyq ıadrolyq synaq­tarǵa qarsy is-qımyl kúni dep jarıalady. Bul qarýsyzdaný jáne ıadrolyq qarýdy taratpaý isindegi Qazaqstannyń úlesin ádiletti jáne joǵary baǵalaý.

BUU-nyń Bas hatshysy Kofı Annan 2002 jyly, al, keıingi basshysy Pan Gı Mýn 2010-shy jyly Qazaqstanǵa eki ret resmı saparmen keldi. Bul egemen Qazaq eline degen álemdik uıymnyń qurmeti ekeni daýsyz. Pan Gı Mýn Qazaqstan basshylyǵyna ıadrolyq taratpaý men qarýsyzdaný isine qosqan úlesi úshin alǵysyn jetkize otyryp, bizdiń elimizdiń osy saladaǵy kóshbasshylyq rólimizdi atap ótti.

BUU janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Turaqty ókildigi – álemdik qaýymdastyqta Qazaqstannyń múddesin bildiretin mekeme.  Ol 1992 jyly 5 maýsymda Nú-Iorkte ashylǵan. Ókildik QR atynan BUU sesıalaryna qatysady. Ókilder QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen taǵaıyndalady.

2018 jyly 23 qazanda Almatyda Birikken Ulttar Uıymy úıiniń tusaýkeseri ótti. Joǵary halyqaralyq standarttar men qaýipsizdik talaptaryna jaýap beretin keńseniń ashylýyna dıplomatıalyq korpýs pen BUU-nyń 14 aımaqtyq ókildiginiń ókilderi qatysty. Jalpy, Almatyda 29 konsýldyq jáne saýda ókildikteri bar, 60-tan astam iri transulttyq uıymdardyń keńseleri ornalasqan.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti - Birikken ulttar uıymynyń «Akademıalyq yqpal» baǵdarlamasyna 2011 jyly qabyldanǵan elimizdiń joǵary oqý oryndary arasyndaǵy tuńǵysh   ýnıversıtet. «Akademıalyq yqpal» baǵdarlamasy  – 90 memlekettiń 500-den asa joǵary oqý oryndarynyń basyn biriktiretin adam quqyǵy, saýattylyq, turaqty damý máselesi, qaqtyǵystardy sheshý jáne beıbitshilikti saqtaý, mádenıetaralyq dıalog suraqtary aıasynda álemge áıgili on prınsıpti bedeldi túrde qoldaý maqsatyndaǵy BUU-nyń jahandy bastamasy bolyp tabylady. Dúnıejúzinde elý myń ýnıversıtet bar, sonyń eń úlken, eń aldyńǵy qatarly 500-niń basyn qosatyn «Akademıalyq yqpal» baǵdarlamasyna Orta Azıa men Qazaqstannan birinshi bolyp osy ýnıversıtet enip otyr.

BUU júıesiniń ártúrli organdarynda elimizdiń jıyrmadan astam azamaty qyzmet etedi. 2011 jyly alǵash ret táýelsiz Qazaqstannyń jáne BUU tarıhynda BUU Bas hatshysynyń orynbasary laýazymyna Qasym-Jomart Toqaevtyń taǵaıyndalýy, sondaı-aq, BUU-nyń Jenevadaǵy Bas dırektory jáne Qarýsyzdaný konferensıasynyń Bas hatshysy qyzmetin atqarýy Qazaqstannyń álemdik qoǵamdastyq arasynda zor bedelge ıe ekendigin kórsetedi.

Jalpy, elimiz BUU-nyń halyqaralyq qatynastardaǵy rólin baǵalaı otyryp, aldaǵy ýaqytta da adamzatqa ortaq problemalardy sheshýge óziniń úlesin qosa beretin bolady.

Sabyrhan SMAǴULOV,

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń oqytýshysy

---