12 jyldyq bilimge kóshýdegi synyp jetekshiniń beınesi
Baıandama
«Kúlli ǵajaıyptyń eń tamashasy – jaqsy tárbıelengen adam»
Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy 12 jyldyq jalpy orta bili berý Tujyrymdamasynda: «12 jyldyq bilim berýdiń basty maqsaty: óziniń jáne qoǵamnyń múddesinde ózin - ózi belsendi etýge daıyn, ózgermeli damý ústindegi ortada ómir súrýge beıim, básekege qabiletti jáne quzyretti, shyǵarmashyl, bilimdi tulǵany damytý jáne qalyptastyrý», – dep naqty kórsetilgen. Sonymen qatar atalǵan Tujyrymdamada bilim berýdiń kútiletin nátıjeleri joǵarydaǵy kórsetilgen maqsatqa sáıkes mektep túleginiń negizgi quzyrlyǵy qundylyqty - baǵdarly, mádenıet tanymdyq, oqý - tanymdyq, kommýnıkatıvtik, aqparattyq - tehnologıalyq, áleýmettik - eńbek jáne tulǵanyń ózin - ózi damytý quzyrettilikteri boıynsha anyqtalatyndyǵy da belgilengen.
12 jyldyq oqytýǵa kóshý Qazaqstandyq bilim berý reformasynyń strategıalyq mindetterin oıdaǵydaı sheshýge múmkindik beredi. Al onyń mánisi shyǵarmashylyq tulǵany qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan jańa ulttyq modeldi damytýǵa, «jalpyǵa arnalǵan bilim» úlgisinen «tańdaýy boıynsha bilim alý» úlgisine sapaly kóshýdi jáne álemdik bilim berý keńistigine enýdi jyldamdatatyn tetikterdiń biri jańa baǵdarlama boıynsha mektep jaǵdaıyndaǵy oqytý bolyp tabylady.
12 jyldyq mektepke kóshý jaǵdaıynda onyń qurylymy oqytýdyń maqsaty men mindetteriniń arasyndaǵy baılanysty, árbir jas satylarynda oqýshylardy tárbıeleý men damytýdy olardyń psıhologıalyq, fızıologıalyq jáne jas erekshelikterine qaraı qamtamasyz etýge tıis.
12 jyldyq bilim berýge kóshý elimizdiń bilim saıasatyndaǵy keleli máselelerdi sheshýdegi naqty qadam bolyp tabylady. Ortaq maqsat pen ulttyq muratqa jetkizetin ıgilikterge elimizdiń ár azamaty quzyrlylyǵyna saı óz úlesin qosatyn bolsa, onda ulttyq rýhymyzdyń bıikteýine, rýhanı sanamyzdyń jańarýyna, nátıjesinde tyń ıdeıalardyń týýyna yqpal etetin parasatty orta qalyptastyratyn bolamyz
Búgingi kún talabynyń mektep reformasynda 12 jyldyq bilim berýge kóshý máselesiniń ereksheligi sol – 12 jyldyq bilim berý ortalyǵy ǵalymdarynyń zertteýleri boıynsha jańa qoǵamdyq formasıadaǵy mektep pen muǵalimder aldynda turǵan negizgi máseleler «Balany oqytýǵa qalaı úıretý kerek?», «Oılaýǵa qalaı úıretý kerek?», «Qalaı óz ómiriniń menedjeri bolýǵa úıretý kerek?» degen suraqqa jaýap tabatyndaı bilim nárin berýge baǵyttalǵan eki baǵytty basshylyqqa alady. Olardyń birinshisi - oqýshynyń qabiletin eskere otyryp jeke daralyq baǵytta oqytý, ekinshisi - oqýshynyń potensıaldyq múmkindikterin esepke ala otyryp jeke daralyq baǵytta oqytý.
Uly pedagog K. D. Ýshınskıı aıtqandaı «Muǵalim tek óz páninen sabaq berip qana qoımaýy kerek, sonymen qatar tárbıeshi adal, ádiletti, shynshyl adam bolýy kerek». Olaı bolsa, ár muǵalim sabaqqa qoıǵan úsh maqsatynyń úsheýine de jetip, bilim men tárbıeni ushtastyrýy qajet.
12jyldyq oqytýǵa kóshý boıynsha eksperımenttik synyptyń kontıngentin jan - jaqty tanyp bilý, oqýshylardyń kóńil - kúıine baqylaý júrgizý, osy synypta jumys isteıtin basqa eksperımentator muǵalimdermen tyǵyz baılanysta bolý, naqty jaǵdaılarǵa súıene otyryp, eksperımenttiń maqsat - mindetterin oqýshylardyń ata - analaryna jetkize bilý, sondaı - aq óskeleń urpaqqa sanaly tárbıe berýde synyp jetekshisiniń orny bólek. Óıtkeni ol – balalar men úlkender áleminiń arasyndaǵy sarapshy. Sondyqtan da synyp jetekshi - erekshe tulǵa. Synyp jetekshisi ata - ana, oqýshy, pán muǵalimderin baılanystyrýshy ǵana emes, qarym - qatynastaryn basqarýshy, baqylaýshy, keńesshi, ol balanyń psıhologıalyq qupıalaryn jetik bile otyryp, bilim beredi, ony adam bolýǵa úıretedi. Muǵalimniń, sondaı - aq synyp jetekshisiniń eńbegin óziniń mándiligi boıynsha eshqandaı ózge eńbekpen salystyrýǵa bolmaıdy, óıtkeni ol eńbektiń nátıjesi – adam. Eń jaýapty, eń negizgi bolyp tabylatyn synyp jetekshige otbasy men qoǵam eń qymbatty, óz eliniń azamattarynyń taǵdyryn senip tapsyrady. Synyp jetekshileri taqyryptyq jınalystardy da jıi ótkizedi. Olardyń maqsaty - ata - analardy naqtyly pedagogıkalyq bilimmen qarýlandyryp januıada bala tárbıeleýdiń aldyńǵy qatarly tájirıbesimen tanystyryp otyrý bolyp tabylady. Ata – analardyń óz balalarynyń jan dúnıesin jaqsy túsinýi, olarǵa otbasynda durys ta tıimdi tárbıelik orta týdyrý úshin, bala tárbıesine qatysty bilimi jáne bilikterin udaıy kóterip otyrýy qajettiligin ózderi túsinýi tıis. Sol úshin de mekteptiń, synyp jetekshisi ata – analar pedagogıkalyq jumys júrgizýi, onyń baǵytyn durys uıymdastyryp otyrýy mindetteledi.
«Kúlli ǵajaıyptyń eń tamashasy – jaqsy tárbıelengen adam»
Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy 12 jyldyq jalpy orta bili berý Tujyrymdamasynda: «12 jyldyq bilim berýdiń basty maqsaty: óziniń jáne qoǵamnyń múddesinde ózin - ózi belsendi etýge daıyn, ózgermeli damý ústindegi ortada ómir súrýge beıim, básekege qabiletti jáne quzyretti, shyǵarmashyl, bilimdi tulǵany damytý jáne qalyptastyrý», – dep naqty kórsetilgen. Sonymen qatar atalǵan Tujyrymdamada bilim berýdiń kútiletin nátıjeleri joǵarydaǵy kórsetilgen maqsatqa sáıkes mektep túleginiń negizgi quzyrlyǵy qundylyqty - baǵdarly, mádenıet tanymdyq, oqý - tanymdyq, kommýnıkatıvtik, aqparattyq - tehnologıalyq, áleýmettik - eńbek jáne tulǵanyń ózin - ózi damytý quzyrettilikteri boıynsha anyqtalatyndyǵy da belgilengen.
12 jyldyq oqytýǵa kóshý Qazaqstandyq bilim berý reformasynyń strategıalyq mindetterin oıdaǵydaı sheshýge múmkindik beredi. Al onyń mánisi shyǵarmashylyq tulǵany qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan jańa ulttyq modeldi damytýǵa, «jalpyǵa arnalǵan bilim» úlgisinen «tańdaýy boıynsha bilim alý» úlgisine sapaly kóshýdi jáne álemdik bilim berý keńistigine enýdi jyldamdatatyn tetikterdiń biri jańa baǵdarlama boıynsha mektep jaǵdaıyndaǵy oqytý bolyp tabylady.
12 jyldyq mektepke kóshý jaǵdaıynda onyń qurylymy oqytýdyń maqsaty men mindetteriniń arasyndaǵy baılanysty, árbir jas satylarynda oqýshylardy tárbıeleý men damytýdy olardyń psıhologıalyq, fızıologıalyq jáne jas erekshelikterine qaraı qamtamasyz etýge tıis.
12 jyldyq bilim berýge kóshý elimizdiń bilim saıasatyndaǵy keleli máselelerdi sheshýdegi naqty qadam bolyp tabylady. Ortaq maqsat pen ulttyq muratqa jetkizetin ıgilikterge elimizdiń ár azamaty quzyrlylyǵyna saı óz úlesin qosatyn bolsa, onda ulttyq rýhymyzdyń bıikteýine, rýhanı sanamyzdyń jańarýyna, nátıjesinde tyń ıdeıalardyń týýyna yqpal etetin parasatty orta qalyptastyratyn bolamyz
Búgingi kún talabynyń mektep reformasynda 12 jyldyq bilim berýge kóshý máselesiniń ereksheligi sol – 12 jyldyq bilim berý ortalyǵy ǵalymdarynyń zertteýleri boıynsha jańa qoǵamdyq formasıadaǵy mektep pen muǵalimder aldynda turǵan negizgi máseleler «Balany oqytýǵa qalaı úıretý kerek?», «Oılaýǵa qalaı úıretý kerek?», «Qalaı óz ómiriniń menedjeri bolýǵa úıretý kerek?» degen suraqqa jaýap tabatyndaı bilim nárin berýge baǵyttalǵan eki baǵytty basshylyqqa alady. Olardyń birinshisi - oqýshynyń qabiletin eskere otyryp jeke daralyq baǵytta oqytý, ekinshisi - oqýshynyń potensıaldyq múmkindikterin esepke ala otyryp jeke daralyq baǵytta oqytý.
Uly pedagog K. D. Ýshınskıı aıtqandaı «Muǵalim tek óz páninen sabaq berip qana qoımaýy kerek, sonymen qatar tárbıeshi adal, ádiletti, shynshyl adam bolýy kerek». Olaı bolsa, ár muǵalim sabaqqa qoıǵan úsh maqsatynyń úsheýine de jetip, bilim men tárbıeni ushtastyrýy qajet.
12jyldyq oqytýǵa kóshý boıynsha eksperımenttik synyptyń kontıngentin jan - jaqty tanyp bilý, oqýshylardyń kóńil - kúıine baqylaý júrgizý, osy synypta jumys isteıtin basqa eksperımentator muǵalimdermen tyǵyz baılanysta bolý, naqty jaǵdaılarǵa súıene otyryp, eksperımenttiń maqsat - mindetterin oqýshylardyń ata - analaryna jetkize bilý, sondaı - aq óskeleń urpaqqa sanaly tárbıe berýde synyp jetekshisiniń orny bólek. Óıtkeni ol – balalar men úlkender áleminiń arasyndaǵy sarapshy. Sondyqtan da synyp jetekshi - erekshe tulǵa. Synyp jetekshisi ata - ana, oqýshy, pán muǵalimderin baılanystyrýshy ǵana emes, qarym - qatynastaryn basqarýshy, baqylaýshy, keńesshi, ol balanyń psıhologıalyq qupıalaryn jetik bile otyryp, bilim beredi, ony adam bolýǵa úıretedi. Muǵalimniń, sondaı - aq synyp jetekshisiniń eńbegin óziniń mándiligi boıynsha eshqandaı ózge eńbekpen salystyrýǵa bolmaıdy, óıtkeni ol eńbektiń nátıjesi – adam. Eń jaýapty, eń negizgi bolyp tabylatyn synyp jetekshige otbasy men qoǵam eń qymbatty, óz eliniń azamattarynyń taǵdyryn senip tapsyrady. Synyp jetekshileri taqyryptyq jınalystardy da jıi ótkizedi. Olardyń maqsaty - ata - analardy naqtyly pedagogıkalyq bilimmen qarýlandyryp januıada bala tárbıeleýdiń aldyńǵy qatarly tájirıbesimen tanystyryp otyrý bolyp tabylady. Ata – analardyń óz balalarynyń jan dúnıesin jaqsy túsinýi, olarǵa otbasynda durys ta tıimdi tárbıelik orta týdyrý úshin, bala tárbıesine qatysty bilimi jáne bilikterin udaıy kóterip otyrýy qajettiligin ózderi túsinýi tıis. Sol úshin de mekteptiń, synyp jetekshisi ata – analar pedagogıkalyq jumys júrgizýi, onyń baǵytyn durys uıymdastyryp otyrýy mindetteledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
– J dybysy men árpin tanytý. J dybysyn sóz ishinen bólip, durys aıtqyza bilý, j árpi bar sózderdi tutas oqý;
-
Maqsaty: Oı júırik, tanymdyq deńgeıi joǵary, ıntellektýaldy oqýshylardyń darynyn ashý, belsendiligin arttyrý, bilimderin kórsetý.
