- 05 naý. 2024 00:17
- 237
Qaısarlyq pen batyldyq
Sabaqtyń taqyryby: Qaısarlyq pen batyldyq
Maqsaty: qaısarlyq pen batyldyqtyń adam boıyndaǵy jaqsy qasıet ekenin túsindirý
Mindetteri:
• «qaısarlyq», «batyldyq» uǵymy týraly túsindirý;
• erik - jiger, tabandylyqtaryn damytý;
• qaısarlyqqa, batyrlyqqa tárbıeleý;
Shattyq sheńberi: Oqýshylar sheńberge turyp, M. Shahanovtyń «Erlikke shaqyrý» atty ánin aýdıokassetadan tyńdaıdy.
Oqýshylardy topqa bólý:
1: Uly Otan soǵysynyń batyrlary
2: HÝİİİ ǵ. batyrlar
3: jergilikti batyrlar
Erekshe amandasý: Top bolyp, bir - birimen saýsaqtaryn biriktirý arqyly juldyzsha jasaý, amandasý, sáttilik tileý.
Topqa bólinýdiń astaryn túsinip, oqýshylar búgingi sabaqtyń taqyrybyn taýyp alady. Topqa bólýde bul esimderdiń jaıdan - jaı alynbaǵanyn sezdirý úshin jekelegen keıipkerlerge qatysty qosymsha suraq qoıýǵa bolady.
suraq
1. B. Momyshuly eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynyldy, biraq berilmedi. Nege?
kútiletin jaýap: «Momyshuly» bolǵandyqtan. Al batyr ataq úshin «Momyshov» bolýdan bas tartty. Táýelsizdik alǵan soń «Halyq qaharmany» ataǵy berildi.
2. Kótibar esimin aıtqanda balalar kúlýi múmkin, sondyqtan esimniń qoıylý syryn túsindirý qajet
- Nege batyrǵa osy esim qoıyldy?
kútiletin jaýap: dúnıege kelgende Sańyryq áýlıeden balaǵa at qoıýyn ótinedi. Áýlıe esik aldyndaǵy áıelderden:
- Kelin ne bala týdy?- dep suraıdy.
- Kóti bar bala týdy,- deıdi. Áýlıe:
- Qudaı aýzyńa salǵan shyǵar, aty Kótibar bolsyn,- depti.
Áńgimelesý:
● Ómirdegi qıynshylyqtardy qalaı qabyldaısyń?
● Jıi táýekelge barasyń ba?
● Bir isti bastar aldynda oǵan oı jiberip, aqylǵa salasyń ba?
● Adam nelikten kózsiz erlikke barady?
Mátinmen jumys:
Ómirde kezdesetin qıynshylyqtardy durys qabyldap, olardyń sheshimderin taba bilý qajettigin uǵyndyra túsý maqsatynda mátinmen muǵalim tanystyrady (fleshtrenıng).
● Qandaı oı túıdiń?
● Óziń erik - jigerińdi shyńdaýdyń qandaı amaldary men joldaryn jasar ediń?
Dáıeksóz: Erge kerek tózimdilik kúsh - qaırat,
Turý kerek kún men aıdaı nur jaınap.
J. Balasaǵunı.
Jańa aqparat:
Oqýshylar oqyp, óz oılaryn tolyqtyrady.
Beıbit kúnniń batyrlary týraly oı qozǵaý
Tapsyrma: Dápterdegi 2 - tapsyrmany oryndaý, muǵalim ınterpretasıa jasaıdy.
Shyǵarmashylyq jumys: joba qorǵaý
1. Ómir erlikke toly
2. Adam rýhynyń kúshtiligi men álsizdigi
3. Men neni tańdaımyn?
Jobany qorǵaý. Kórshi top baqylaý paraǵy boıynsha pikir bildiredi.
mazmuny----- estetıkalyq talǵamy---- ıdeıa ----- ómirmen baılanys ---- top músheleriniń belsendiligi -----oıdy jetkize alýy ---- suraqqa jaýap berýi
Úıge: Suhbat alýǵa jospar qurý
Erekshe pikir: Oqýshylardyń esimderi turǵan tusqa óz qalaýlary boıynsha juldyzsha jabystyrady. Kim kóp juldyz jınasa, sol - kóshbasshy (madaqtaý).
Sheńberge turyp, oqýlyqtaǵy óleń joldaryn hormen aıtý.
Maqsaty: qaısarlyq pen batyldyqtyń adam boıyndaǵy jaqsy qasıet ekenin túsindirý
Mindetteri:
• «qaısarlyq», «batyldyq» uǵymy týraly túsindirý;
• erik - jiger, tabandylyqtaryn damytý;
• qaısarlyqqa, batyrlyqqa tárbıeleý;
Shattyq sheńberi: Oqýshylar sheńberge turyp, M. Shahanovtyń «Erlikke shaqyrý» atty ánin aýdıokassetadan tyńdaıdy.
Oqýshylardy topqa bólý:
1: Uly Otan soǵysynyń batyrlary
2: HÝİİİ ǵ. batyrlar
3: jergilikti batyrlar
Erekshe amandasý: Top bolyp, bir - birimen saýsaqtaryn biriktirý arqyly juldyzsha jasaý, amandasý, sáttilik tileý.
Topqa bólinýdiń astaryn túsinip, oqýshylar búgingi sabaqtyń taqyrybyn taýyp alady. Topqa bólýde bul esimderdiń jaıdan - jaı alynbaǵanyn sezdirý úshin jekelegen keıipkerlerge qatysty qosymsha suraq qoıýǵa bolady.
suraq
1. B. Momyshuly eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynyldy, biraq berilmedi. Nege?
kútiletin jaýap: «Momyshuly» bolǵandyqtan. Al batyr ataq úshin «Momyshov» bolýdan bas tartty. Táýelsizdik alǵan soń «Halyq qaharmany» ataǵy berildi.
2. Kótibar esimin aıtqanda balalar kúlýi múmkin, sondyqtan esimniń qoıylý syryn túsindirý qajet
- Nege batyrǵa osy esim qoıyldy?
kútiletin jaýap: dúnıege kelgende Sańyryq áýlıeden balaǵa at qoıýyn ótinedi. Áýlıe esik aldyndaǵy áıelderden:
- Kelin ne bala týdy?- dep suraıdy.
- Kóti bar bala týdy,- deıdi. Áýlıe:
- Qudaı aýzyńa salǵan shyǵar, aty Kótibar bolsyn,- depti.
Áńgimelesý:
● Ómirdegi qıynshylyqtardy qalaı qabyldaısyń?
● Jıi táýekelge barasyń ba?
● Bir isti bastar aldynda oǵan oı jiberip, aqylǵa salasyń ba?
● Adam nelikten kózsiz erlikke barady?
Mátinmen jumys:
Ómirde kezdesetin qıynshylyqtardy durys qabyldap, olardyń sheshimderin taba bilý qajettigin uǵyndyra túsý maqsatynda mátinmen muǵalim tanystyrady (fleshtrenıng).
● Qandaı oı túıdiń?
● Óziń erik - jigerińdi shyńdaýdyń qandaı amaldary men joldaryn jasar ediń?
Dáıeksóz: Erge kerek tózimdilik kúsh - qaırat,
Turý kerek kún men aıdaı nur jaınap.
J. Balasaǵunı.
Jańa aqparat:
Oqýshylar oqyp, óz oılaryn tolyqtyrady.
Beıbit kúnniń batyrlary týraly oı qozǵaý
Tapsyrma: Dápterdegi 2 - tapsyrmany oryndaý, muǵalim ınterpretasıa jasaıdy.
Shyǵarmashylyq jumys: joba qorǵaý
1. Ómir erlikke toly
2. Adam rýhynyń kúshtiligi men álsizdigi
3. Men neni tańdaımyn?
Jobany qorǵaý. Kórshi top baqylaý paraǵy boıynsha pikir bildiredi.
mazmuny----- estetıkalyq talǵamy---- ıdeıa ----- ómirmen baılanys ---- top músheleriniń belsendiligi -----oıdy jetkize alýy ---- suraqqa jaýap berýi
Úıge: Suhbat alýǵa jospar qurý
Erekshe pikir: Oqýshylardyń esimderi turǵan tusqa óz qalaýlary boıynsha juldyzsha jabystyrady. Kim kóp juldyz jınasa, sol - kóshbasshy (madaqtaý).
Sheńberge turyp, oqýlyqtaǵy óleń joldaryn hormen aıtý.